Hinnavigadest ja sooduspakkumistest

Viimasel ajal on kirgi kütnud erinevad hinnavead, mille tõttu on mitmed reisihuvilised saanud endale (väga) soodsaid lennupileteid. Viimaseid ilmekaid näiteid on Lufthansa juhtum, kus Kolumbiasse ja Venetsueelasse sai edasi-tagasi pileti 265 euro eest. Väidetavalt oli tegemist hinnaveaga (http://www.aamulehti.fi/cs/Satellite/Kotimaa/1194673474245/artikkeli/lufthansan+emamoka+myi+lentoja+vahingossa+ilmaiseksi.html), mitte aga sooduspakkumisega. Näiteid on mitmeid teisigi.

Hinnavigadega kaasneb aga paratamatult ka hirm, et piletid tühistatakse või tekib lennufirmaga vaidlus. Mingi hetk ei julgegi ehk enam soodsaid pileteid osta - äkki on hinnaviga ja niikuinii lennata ei saaks?

Juriidiliselt on lennufirmal kindlasti teatud juhtudel õigus lepingsu taganeda. Eristada tuleks kahte olukorda –

1.kui tegemist on ilmselge veaga ja klient teab, et tegemist on veaga ja pahatahtlikult kasutab seda ära (nagu nt eurole üleminekuga Travelpartner.ee-s oli – piletid Bangkoki 700 EEK, kuigi oleks pidanud olema 700 EUR) 2.kui kliendilt ei ole mõistlik eeldada teadmist, et tegu on veaga. Mina näiteks sain teada, et Lufthansal viimati viga oli, alles hiljem, pärast piletite ostmist. Hind ei ole midagi ebanormaalselt odavat (käsin Indias 4500 eest ja see oli sooduspakkumine, Cathay Pacific pakkus HK-sse 6000 eest jne), samuti teistel kuupäevadel olid tavalised hinnad ja tegemist on economy klassiga – ei saa eeldada, et ma oleksin kursis, et see viga on. Mille järgi seda järeldama peaks?

Lennufirmal kui majandustegevuses osalejal on igal juhul kõrgem vastutus tarbijalepingut sõlmides, sh kohustus tagada õiget hinda jt. Lepingust taganemine oleks enam-vähem lihtne, kui on ilmselge eksimus ja seda kurjasti ära kasutatakse (tarbijapoolne pahatahtlik tegevus). Kui aga lennufirma ise laseb oma süsteemis vigadel ilmneda ja need vead ei ole ilmselged, siis on olukord teistsugune. Näiteks kui ma 265 euri eest endale first klassi saaks, siis võiks arvata, et ma pidin ju eeldama vea olemasolu, economy klassi puhul see aga nii pole.

Näide tavaelust: kui ma saan poest piima ostes seda kassast 10 eurosendi eest, siis ei saa ju müüja hiljem minu juurde tulla ja öelda, et sorry, tegelikult oli see 1 euro, kassaaparaadi/sisestamise/triipkoodi vm viga. Ja miks inimene peaks jätma kasutamata võimalust osta soodsatel tingimustel endale midagi, mida ta niikuinii osta tahaks? (kui ma poodi läheks ja mul piima oleks vaja, ma ju täitsa võtaksin selle 10-sendise).

Seega isiklikult arvan, et reisija (tarbija)ei peagi iga kord üritama pingsalt välja segitada, kas lennufirma tegi vea või tahtiski sooduspakkumist teha. Kindlasti tasub olla ettevaatlik pakkumiste osas, mis on ebarealistlikud (100 EUR Austraaliasse), kuid muus osas tuleks lähtuda üldistest teadmistest ja tegutseda heausklikult ning mõistlikult. Sellisel juhul ei ole lennufirmal ka juriidilist alust pilet tühistada. Nii EL-s on üldiselt üpris tugevad tarbijakaitse-eeskirjad, mis panevad majandustegevuses tegutsejale suurema nii vastutus- kui lõppkokkuvõttes ka tõendamiskoormise.

Mis on aga teie arvamus - kas hinnavigu tuleks alati eeldada ja neid karta ning vältida? Või tuleb alati ja igal juhul asjaoludele vaatamata kõik soodne ära osta? Kas reisija peaks üritama välja selgitada, kas tegemist sooduspakkumise või veaga? Kas lennufirma peaks saama tühistada vea tõttu müüdud piletid? Või nõuda lisaraha?

Kust sa tõmbad selle piiri, millest alates on "ilmselge viga"? 200 EUR oleks juba olnud? 150?

Minu arust 260 EUR Lufthansaga return Lõuna-Ameerikasse oli ilmselge viga, mida lennufirmal sinu reeglite kohaselt on õigus tühistada, sest mitte ühtegi reaalselt sarnast kontinentidevahelist sooduspakkumist (kokku neli lendu) ei ole aastaid enam olnud (Estravel oma "pakkumistega" on samamoodi lennufirmadelt kütuselisatasusid varastanud). See India 4500 EEK ettekääne on jama, sest sa ei saa võrrelda saastlennufirmasid nagu Aerosvit ja kvaliteetlennufirmasid nagu Lufthansa.

No mina igatahes ei teadnud, et hinnaviga oli. Ja ei mõelnudki sellele - kas oleks pidanud? 2010.a oleks Cathay Pacificuga saanud lennata BKKsse Helsinkist 600 eest. Ametlik sooduspakkumine oli, ostsin piletid. Kahjuks pidin ise lõpuks loobuma ja tühistama muudetud lennugraafiku tõttu, mis mulle enam ei sobinud. Ja Cathay küll saastlennufirma ei ole, eks ju? Lõpuks käisin 7000 eest HK-s KLM-ga (pole vist saastlennufirma?). Lufthansa ise müüs oma Euroopa lende eelmisel aastal aga edasi-tagasi 125 EEK.

Estraveli pakkumise kohta olen ma ennegi väljendanud arvamuse, et lennufirmad peaksid ise hoolitsema, et neilt midagi keegi varastada ei saaks. Lisaarendus süsteemi? Kui "varastada" lastakse iga aasta ja mitu korda aastas, siis juriidilise poole pealt ei ole lennufirmal siin midagi kaevata.

Mina isiklikult ei ole lennunduse, lisatasude ja muude tasudega üldse kursis. Ma ostan pileti, kui hind ei tundu mulle isikliklikult absurdselt odav olevat ehk siis minus ei teki tunnet, et ma käitun pahatahtlikult. Piir tõmbamine on juriidiline küsimus ja andtud juhul mul oleks isegi huvitav kohtus näha, kellel on õigus.

Sa võib ju vaielda, aga paratamatult on lennufirmal hoolsuskohustus jm, tarbijal on samuti omad kohustused. Antud juhul mina ei ütleks, et tarbijad on oma kohustusi rikkunud. Aga õigus ja õiglus ongi subjektiivne - nii sinu kui minu arvamusel on õigus juriidilises maailmas eksisteerimisele ja isegi kõik kohtuastmed ei suuda seda muuta:)

P.S. minu jaoks oli üllatav, et Travelpartneri juhtumi puhul tarbijakaitse asja menetles ja arvas, et sealgi võib tarbijale soodne lahend tulla. Keegi teab, mis sellest menetlusest sai?

  1. Lennufirmad on tänapäeval asja ise absurdseks ajanud oma hinnakujundusega. Broneerimissüsteemidest võib leida massiliselt 1-2 euroseid täiesti legaalseid hindu. Kuhu siis lisanduvad mitmesaja-eurosed kõikvõimalikud lisatasud. Ka selle näite Luftansa pilet ei olnud ju ostjale tasuta vaid maksis ligi 300 eurot. Kust peab tavatarbija teadma, et ühe lennufirma 0+270 EUR hinna puhul on tegemist veaga ja teise 2+200 EUR hinna puhul on kõik ok?

  2. Igal tehingul on 2 osapoolt. Kui anda lennufirmale õigus tühistada veahinnaga piletid, peaks loogiliselt mõnel teisel juhul ka klient saama õiguse mittetagastatavate ja mittemuudetavate sooduspiletite tühistamiseks ja muutmiseks. Inimene võib ju samuti öelda et ta eksis kuupäevi või sihtkohti valides. Aga täna saadab iga lennukompanii sind sellise jutu peale pikalt - ostsid sooduspileti, oled rahast ilma ka siis kui seda tegelikult kasutada ei saa.

Kuigi isilklikult pole ma antud pakkumisega seotud, tundub hetkek kyll kõiki asjaolusid arvesse võttes õigus ikkagi tarbija poole kalduvat.

Viimasel ajal on lennufirmade pakkumiste hinnaskaala olnud sedavõrd erinev, et hinnavea tuvastamine reakliendi puhul on peaaegu olematu. OLen isegi kasutanud paljudel juhtudel täiesti ametlikult 0-hindu, tasudes seejuures vaid taxid ja lennujaamamaksud.

Samaas tasuks meenutada kasvõi eelmisel suvel Aerosviti kodulehel soetatud 315 USD eest lennupileteid Stok-Bangk-Riga või koguni 285 USD eest Pekingisse ning aastavahetuseks Lufthansa/Condori pakkumiste raames Kariibi mere saartele koguni 6890 eek-i eest! Selliseid näiteid võiksin tuua kordades rohkem ning tegemist pole sugugi vaid "saastlennufirmadega".

Siinkohal pole tavareisija jaoks just mitte sedavõrd oluline lennufirma mainekus,kuivõrd hinnatase ning 265 eurot pole kaugeltki nii enneolematu hinnapakkumine Caracasese. Mõned aastad tagasi ostsin täiesti ametlikult endale Reisireksperdist samasse sihtkohta pileti 4100 eek- eest - hind sisaldas ka reisbyroo teenustasu - ning mingisugusest võmalikust hinnaveast pole mul veel seniajani aimu. Millest võib siis seda järeldada mõni esmakordselt reisile valmistuv klient?

PS:Aga kas mitte Snoop pole ka ise täiesti teadlikult kasutanud veahinda oma first cass lennul Singapuri 700 USD eest, nagu kusagil kommentaarides veel hiljaaegu lugeda võis!? . . . Endiselt on matemaatilised laused siin: OUT! 6 = Õ ; O ! 2 = Ä , A ! Trip.ee

Keegi küsis Travelpartneri kohta, siis sellega on asjad neil endiselt pooleli. Eesti tarbijakaitse ei teinud suurt midagi suunas, kogu kupatuse rootsi. Seal jahvatavad need veskid kaua.... Aga see hinnavigadest, siis tõesti lennufirmad peaksid olema ikka ise hoolsamad oma hindadega. Kust peab tavainimene teadma, mis on reaalne hind ja mis mitte? Maailmas on tuhandeid erinevaid pakkumisi erinevate hindadega.

Mina ostsin ka Kariibidele selle soodsa 7000 kroonise pileti, ei tulnud ma selle pealegi, et see võiks viga olla, kuna sama hinnaga käisin paar aastat tagasi Mauritusel, mis asukohalt suhteliselt sama kaugel ju. Alles hiljem sain teada, et Kariibi pilet oli viga süsteemis, õnneks see minu jaoks midagi ei muutnud ja sai reisil käidud. Seega ei oska kohe kuidagi aimata, mis reaalne ja mis mitte. Mu jaoks tundub Stockholmi saamine lennukiga täiesti arulage vaid 250 krooni eest, aga Ryanairiga saab ja täiesti legaalselt vist.

Sääraste vigade esinemine on ikka lennufirma enda vastutada. Kui lennufirma saaks suvaliselt sääraseid pileteid tühistada, siis oleks täiesti õigustatud oodata, et ka mitte vahetatava/tagasimakstava lennupileti omanik võik ühel hetkel lihtsalt raha tagasi küsida. Sest võibolla ta tegi kah vea, seda ostes :)

Sisuliselt ostad sa õiguse istuda lennukisse mingil hetkel mingis kohas/mingitel hetkedel mingites kohtades. Ja õigus on sinu kohe peale raha ära maksmist. Ühelt poolt on küll transpordi puhul tegemist teenusega, teisalt liinilennu puhul ei sõltu teenus sinust. Ehk, see on nagu piimapaki ostmine, kui selle hind on ikka 5 senti ja sa kassas selle ära maksad, siis on piimapakk sinu oma. Hiljem on kaupmehel väga raske tulla rääkima midagi sellest, kuidas tal oli viga jms.

Ise olen mõne sellise diiliga kaasa läinud ja kavatsen ka edaspidi seda teha.

Viimase Lufthansa "kampaania" osas olen minagi n-ö huvitatud osapool. Üle nädala on möödas ning pileteid tühistatud ei ole. Näideteks toon veel Finnairi Tallinn-Helsingi-Delhi ja tagasi 2007. aasta suvel, koguhind 2800 krooni. Kui õigesti mäletan, oli toona küsimus Soome turule suunatud pakkumise alustamises Tallinnast, mis võimaldaski sellise täiesti legaalse hinna. Miks müüs KLM 2009. alguses Tallinn-Amsterdam-Hongkong pileteid 4000 krooni eest, ei tea ma siiani. Veel meenuvad mõne aasta tagused Lõuna-Aafrika pakkumised, Tlnast läbi Frankfurdi Lufthansaga ca 5500 kr, Stockholmist läbi Madridi Iberiaga veidi üle 4000 kr. Võimalik, et siis skeemitati kütuse lisatasu välja, ent Reisiekspert reklaamis neid hindu toona avalikult. Vähem asjatundlik klient võib küsida, et kui Ryanair kuulutab Eesti lehtedes tihti oma vähem kui 10 naela või eurot maksvaid lende, siis miks peaks kahtlema ülaltoodud hindades? Või ka Travelpartneris? Mis puudutab küsitud Travelpartneri juhtumit, siis nad tegid ettepaneku asja menetlemiseks Rootsi tarbijakaebuste kohtuvälises asutuses Allmänna Reklamationsnämnden. Menetlus on alles ees, võib kesta kuni kuus kuud ning lõppeb soovitusliku otsusega (mille täitmise protsent olla samas suhteliselt kõrge).

Kõik need reaalsed näited ongi kütuselisatasu välja skeemitatud näited: reaalselt lennufirmad ametlikult neid hindu EI OLE pakkunud, reisifirmad on lihtsalt süsteemi lüpsnud :)

Tip, sa ei vastanud mu küsimusele: kust see piir läheb siis "reisijale arusaadava" ja "reisijale arusaamatu" veahinna vahel? Miks ikkagi Travelpartneril on õigus tühistada, Ryanair on ju müünud ka 0 EURiga pileteid, äkki keegi mõtles ka et 700 on erakordne soodukas, kust ta pidi valuutaprobleemist aru saama :D

Reisispets, ma ei langeta siin mingit moraalset hinnangut, me kõik kasutame heameelega veahindu, aga minu arust on narr hakata endale vastu rindu taguma ja hädaldada kui lennufirma ei accepti viga.

Travelpartneri puhul oli ju päevaselge, et tegu ei ole sooduspakkumisega, vaid viga oli seoses eurole üleminekuga ajal, mil Rootsis oli puhkepäev. Antud juhul ei ole tegu ju mingi näpukaga hinna sisestamisel. Mis puutub neid reisifrimade skeemitamisi kütuselisatasudega, siis on see nende firmade probleem, mitte ostjate. Estravel kuulub ise lennufirmale ja on suurim nende nn. "sooduspiletite" müüja, ju siis ei ole probleemi.

To Snoop:

Ma vastasin Sulle: piiri tõmbamine on juriidiline küsimus. Mina lähtun oma sisemisest õiglustundest ja nii see piiri tõmbamine käibki. Ma võin pikalt ja laialt siin selgitada, kuidas õiguslikult see värk käib ja mida arvesse võetakse, aga kardetavasti pole see selleks õige koht.

Mina mingitest skeemitamistest ei tea, mul pole õrna aimugi lisatasude jm suurusest. Travelpartneri puhul oli tegemit vahendajaga. Muideks, vaatasin sellega paralleelselt ka Finnairi saidil olevaid hindu ja sain aru, millest viga tulenes.

Ja ma pole aru saanud, et keegi rusikaga taoks. Kui Lufthansa otsustaks pileteid tühistada, siis ma vaataks ja kaaluks, mida teha - kas vaielda või leppida.

P.S. Mis mõtts lennufirma ei ole pakkunud neid hindu, kui see oli saadav lennufirma kodulehelt ainult teatud kuupäevadeks, selle eest võeti raha ja saadeti pilet? Piletiostu hetkel ei omanud mina teadmist, et tegemist on veaga ning samuti ei karjunud mu sisemine õiglustunne. Ma tõesti ei mõelnud, kui suurt kasu LH ise sellest saab - aga ma polegi majandusliku hariduse ega taustaga inimene. Ma olen täiesti võimeline maksma ühe asja eest ka kaks korda ja alles päev hiljem seda avasmata :) (päriselu näide)

Tip, mu arust sa üritad ennast lihtsalt õigustada. Ma pakun, et veahindade puhul teavad 90% ostjatest väga hästi, et tegemist on vigadega. Põrgusse, sellepärast neid ostetaksegi, et piletid on USKUMATULT soodsad, märksa soodsamad kui Stocki hullude päevade ja muude ametlike sooduspakkumiste hinnad. Kasvõi siin trip.ee's on keegi alati öelnud, kui tegemist on veaga, mitte sooduspakkumisega. Nii et me kõik lüpsame lennufirmasid täiesti teadlikult. Ja lennufirmad lüpsavad meid vastu oma ülikallite viimase hetke piletitega, muutmisreeglitega jne jne. Kapitalism. :)

Snoop, peace. Las igaühele jääb tema arvamus. Sina tead ju ikka paremini, mida ma teen - kas õigustan ennast või üritan Tripis diskussiooni algatada :) Ning kas ma ostuhetkel teadsin, et tegemist veaga või mitte. You know me better :)

P.S. a lihtsalt huvi pärast - miks peaks mul olema vajadus ennast õigustada ja kelle ees? ;) Ma pole lisaks majandusele ka psühholoogias kuigi tugev.

Ma ei tea, tahad võib-olla puhta südametunnistusega olla. Et äkki tunned end pahasti, kui oled kellegi viga julmalt ära kasutanud. :)

Jätkuks siin mingi hetk toimunud arutelule lisan siia ühe lingi http://thestar.com.my/news/story.asp?file=/2008/5/6/nation/21156693&sec=nation. Nimelt näeb Malaysia Airlines (MAS) hinnapoliitika ette, et kõigil siselendudel (nüüd ka lendudel ASEAN riikidesse) pakub Malaysia Airlines kuni 30% nn null-hinnaga lennupileteid, mille puhul tasub reisija ainult lennujaama- jm kohustuslikke makse. Sellised sooduspakkumised said võimalikuks tänu sellele, et MAS analüüside kohaselt jääb peaaegu igal lennul täitmata ca 30% istekohtadest. Müües pileteid ainult maksude eest, saab firma suurendada oma kasumit, kuivõrd nn tasuta reisijad maksavad ikkagi kinni lennujaama- jt kohustuslikke kulusid (vt nt http://en.wikipedia.org/wiki/Malaysia_Airlines).

Viimatise MAS soodukampaania raames sai edukalt soetada 1-naelase baashinnaga pileteid Londonist Malaysiasse, Taisse jt Kagu-Aasia piirkonna riikidesse. Lõpphinnaks kujunes Kuala Lumpuri puhul näiteks 301 naela, millest 299 olidki kohustuslikud maksud. Ilmselt katsetab MAS siselendudel ennast õigustanud hinnapoliitikat nüüd ka laiemalt.

Selles valguses tundub hinnavigade ja sooduspakkumiste eristamine eriti raske, peaaegu võimatu. MAS kindlasti ei kvalifitseeru ka nn saast-lennufirmaks, kelle puhul võiks ulmeodav hind veel enam-vähem loogilisena tunduda. Küsimusele, mis on mõistlikult odav ja mis ebamõistlikult odav lennupilet, on aina raskem vastata.

Ilmselt oleme jõudmas sinnamaale, kus ebamõistlikult odavaks ja ilmselgeks veaks saab kindlalt nimetada selliseid lennupileteid, mille puhul lennufirma justkui maksab lennureisijale peale, tasudes ise ka osasid makse. Samas, siin tekib küsimus võimalikus dumpingus ja lennujaama poolt firmale tehtavates soodustustes - äkki konkreetne lennufirma maksabki konkreetse siht- või lähtekoha puhul vähem makse ja tasusid kui teised lennufirmad?

Lihtsad küsimused - kas dirigent, veiniekspert, arst või riigiametnik peavad täpselt teadma, millest üks lennupileti hind koosneb? Tundma lennufirmade hinnapoliitika üldisi põhimõtteid pluss teadma veel iga firma kohta eraldi? Olema suutelised analüüsima, mis on sigahea pakkumine ja mis ilmselge viga?

Arvan, et ei. Igaüks olgu vajalikult hoolas ikka oma tegevusalal.

Tonlist, mina olen Sinuga täiesti nõus. Õiguslikust küljest on nii, et elementaarsel tasemel peaks igaüks eeldusikult aru saama, kui tehing on "mida" - nagu nt oli see ilmselge Travelpartneri juhtumi puhul (ca 700 EEK lend TLL-BKK, 1500 EEK TLL-Sydney jne). Ülejäänu osas on kõik rajatud puhtalt mõistlikkusele ja tarbija-kaupmees suhtele. Seega minu kui juristi seisukoht on, et nt Lufthansa odavate Ladina-Ameerika piletite puhul ei saa eeldada tavatarbija arusaamist, et tegemist on hinna veaga. Sellisel arusaamal on ilmselt ka Lufthansa enda juristid, sest nende poolt soomlastele saadetud kiri (http://trip.ee/content/lufthansa-n-uab-veapileti-ostnud-soomlastelt-lisaraha.html) ei ole juriidliselt siduv ning kvalifitseeruks pigem nn fishinguks (ehk keegi ikka maksab) kui juriidiliseks tahteavalduseks. Kiri ei sisalda ühtegi viidet ühelegi lepingu- ega seadusepunktile :)

Nii et mina olen jätkuvalt ja aina enam seisukohal, et tavatarbija ei saa ega pea teadma kõiki hinnakujunduselemente iga konkreetse lennufirma puhul ning seda ei saa ka eeldada. Otsustades, kas pilet on hinnaviga või soodukas, tuleks lähtuda vanast heast usust ja mõistlikkusest.