No seda on küll väga raske öelda, kõik sõltub juhi oskustest ja kohanemisvõimest.
Midagi katastroofilist ei ole, Londoni kesklinna ei maksa kohe esimesel päeval trügida, ringteele sõites vaata, et õiges suunas liiguksid ja muud vist väga polegi. Kui väga palju sõidukogemust pole, siis soovitaks automaatkastiga auto võtta, üks asi vähem, mille pärast muretseda.
Maanteedel sōidetakse parempoolsel rajal ainult siis, kui kellestki möödutakse. Ja kui vahel politseil on halb tuju, võivad hakata norima, kui näevad sind kellestki vasakult poolt mööda sõitmas.
Max lubatud kiirus maanteedel on 70 miili tunnis, aga nagu igal pool mujalgi, mine lihtsalt vooluga kaasa.
Nagu juba eespool öeldud, siis võta kindlasti automaatkastiga auto. Harjub tegelikult kiiresti, kui just endal liigset hirmu ei ole. Kõige kummalisem endal oli teha parem pööret ristmikul, seda mõtlesin peas alati läbi. Muus osas tundus mulle endale kõik loogiline ja täitsa vahva nö peegelpildis sõita :)
Pööretel ristmikul soovitati kunagi üht huvitavat reeglit - hoia alati isennast kesktelje/joone poole ja kõik läheb hästi. Ringristmikud on tõeline peavalu. Enne sain manuaali vasakuga selgeks, kui ringil õigele poole vaatamise ja keeramise. Keerukamates olukorades saad lasta kõrvalistujal käiku vahetada ja ise liiklusele keskenduda. Alustuseks soovitan mõnda sellist lõiku, kus liigselt navigeerimisele ei pea keskenduma.
Sõltub täiesti juhist. Mul esimene kord Iirimaal juba pimedas lennujaamast välja, kohe mõned ringteed ja siis kiirteele. Järgmine päev väiksed teed, tänavad jne. Ainus asi olid ronitaimedesse mattunud kivimüürid kitsaste teede ääres, mis vasakul olles ei andnud kuni lõpuni rahu ja tahtsid müüril olevast taimestikust peeglit ikka mingi 10-20 cm eemale hoida. Muidu statsionaarsed objektid probleeme ei valmista ja normaalse sõiduga sirgel teel on tunnetus hea ka 5 cm vahega.
Teine kord Küprosel kohe linnaliiklus, kiirtee, maaalune parkla. Edasi ka ohtralt kitsaid mägiteid jne. Mõnus, sama mõnus kui vasakpoolse rooliga mõnusatel mägiteedel sõitmine.
Mõlemad korrad käigukangiga. Ainus erinevus selles, et peamine sõidukäsi on vasak ja siis tuli kurvide võtmiseks rohkem paremat harjutada, et jõuaks kiirelt käike vahetada. Vasak tahtis alati tulla rooli keerama ja siis tuli see jälle käigukangile tagasi ajada ;) Ja üle vasaku õla vaadates tagurdamist ei saanudki nende päevadega selgeks. Pigem vaatad ikka paremalt ja keerutad ennast rohkem istmel.
Kogemusi on palju igasugu riikides ja liiklustes. Tegelikult tahaks rohkem parempoolse rooliga sõitu teha, et selles ka vilumust juurde saada. A no ei satu eriti sellistesse riikidesse :( Äkki Sri Lankas saaks kunagi tiiru teha. See oleks mõnus.
Manuaaliga võttis esimese päeva (umbes 3h) harjumiseks. Ringristmikud olid väga loogilised mulle ja ma tegelikult ei saagi aru, miks see osadel keeruline on.
Tagurdamine jah, vajas ka harjutamist, kui oli vaja ka rooli keerata :)
Huvitaval kombel kippusin liiga tee servas sõitma. Sellele ei saanudki pihta, millest see tingitud oli.
Aga üldiselt tundsin end esimese 15 min järel hästi, arvasin ka, et on keerulisem.
Ma korduvalt Inglismaal autoga käinud. Sadamast sõitma hakates on mandrimeestele juba mõeldud, tee ääres suured meeldetuletussildid. Üldiselt kulub ehk paar tundi, seejärel läheb juba libedalt. Aga viperusi võib ikka tulla, näiteks kord tegin teelt parempööret poe parklasse, sealsamas ootas parklast väljasõitu teine auto ning vanast harjumusest möödusin temast paremalt, mis tähendas matsuga üle kõnnitee ja selle ääre sõitu. Aga pigem on Inglismaal väljakutseks kitsad, okaspõõsaste ja kivimüüride vahelised väiketeed.
Parempoolse rooliga autot olen rentinud Ugandas, kui on automaat, siis harjub ruttu.
Kui tükk aega vasakul sõidetud, siis peab arvestama et ka Eestisse naasmine vajab harjumist, alguses on hetki kus nagu kisuks vasakul teeääres sõitma...