Kuna otsustasin oma lõputööd just backpackeritest ja seljakotiturismist kirjutada, siis mõtlesin, et see on just õige koht, kus algatada arutelu, kes siis ikkagi on tõeline backpacker???
Püüaksin veidi seletada. Rait, oleksid vist pidanud küsima: Kaerahelves, mitut backpackerit oled sina isiklikult näinud 'Sõrmuste Isandat' lugemas?
Raamatu käes või kotiserva vahel kandmine ei tõesta veel, et selle kandja on nimetatud teost lugenud.:-) Mitme backpackeriga olen 'Sõrmuste Isanda' teemal vestelnud? Ei oska täpselt vastata, arvan tagasihoidlikult vast 5-10-ga.
Kõige suurem põhjus, miks me Marekiga järeldasime, et 'Sõrmuste Isand' on backpackerite Piibel, on järgmine.
Rahvas, kes on rännanud pikemalt nendelsamustel backpackerite marsruutidel ( uh, nüüd peaksin siinkohal lahti seletama mis on backpackerite marsruudid..?, OK, mõni teine kord), teab, et backpackerid on suured raamatusõbrad ja loevad palju. Kui reisil olles saavad ühed raamatud läbi loetud ja tarvis uusi osta, siis suundub backpacker eelkõige KASUTATUD RAAMATUTE POODI, müüb oma vanad raamatud sinna maha ja ostab midagi põnevat asemele. Need backpackerite kasutatud raamatute poed on nende endi seas ÜLIPOPULAARSED. Ja kui näiteks Kagu-Aasias astuda mõnda sellisesse poodi sisse, siis torkavad kindlasti silma 'Sõrmuste Isanda' erinevate ajastute ja erinevate keelte kordustrükid, mis on rohkem või vähem kapsaks loetud ja mida on igas sellises poes märkimisväärne arv.Neid ON lihtsalt palju. Seega on see kasutatud raamatute poodides lettidel nähtu jätnud meile mulje, et 'Sõrmuste Isand' on üks backpackerite suurimaid lemmikuid.
Lõpetuseks tahaksin öelda, et ei tahaks tegelikult siin üldse vaielda. Loomulikult loeb backpackerite seltskond kirjandust kõigil teemadel, seinast seina. Ei pidanud mina ega ka vist Marek silmas, et ainult 'Sõrmuste Isandat' loetaksegi... Aga kuidagi haarati siin foorumis sõnasabast kinni ja nii läkski...
Vaid parimate soovidega,
Kaerahelves
You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!
Teema on minu jaoks päris huvitavaks läinud.
Mingid pullid jaotused on sisse tulnud - tolkienid, rõngad, soengud, reisil veedetud päevad, whatever etc. Kulla KSR-i veteranid, on see väline ikka nii tuugalt tähtis? Kõik loevad sõrmuste isandaid - ja siis? See on nagu kohalik "Kõik loevad Coelhot". Juba selle pärast, et KÕIK loevad, ei kavatse ma seda kättegi võtta. Kuigi võib väga hea asi olla. Võibolla kuulab terve progressiivne Läänemaailm homme hardunult Meie Meest /Our Man/- peaks ka kohe plaadi muretsema või? (ilmselt neil on plaat?)
Seljakotireisijad suhtlevad tihti omasugustega ja selge see, et välja kujuneb teatav folkloor ja arusaamad nivelleeruvad. Aga ma soovitaks jällegi heita teatav irooniline pilk oma arusaamistele reisimisest - võimalik, et nabarõngas keset valget tagumikku kompenseerib hoopis tingimusteta kuulumisvajadust?
Mis on õige, kes on õigem - on keegi, kes seda üldse teab? Ja parem ongi, et pole. Kõik on nii paganama suhteline. Kas avatus on suhteline? Maybe.
KSR pole veel terve maailm - Kuubas ei kohanud ma ühtegi karvast ega sulelist, kes KSR-i standardite järgi mingikski backpackeriks kvalifitseeruks. Kas perekond koos lastega, kõik seljakottidega (ja ilma selle välise atribuutikata), keda sai kuskil Kreeka saarel kohatud, on backpackerid? Kas mina olen backpacer? Olen jah, kui tahan ennast nii nimetada. Ja ei eelda, et kõik peaks samamoodi asjadest aru saama.
Minu jaoks on olulisemad hoopis teistsugused asjad. Näiteks valmisolek plaane pidevalt muuta ja uusi tekitada. Seetõttu näiteks oma reisi punktuaalselt ette planeerivad reisijad minu jaoks backpackeriks ei kvalifitseeru. Aga mida on paindlikul reisgraafikul pistmist mingi Tolkieniga? Nabarõngaga?
Veel on minu jaoks oluline avatus uue ja erineva suhtes. Mis tähendab pidevat valmisolekut oma seniseid arusaamu korrigeerida ehk pidevalt laiendada oma võimalusi asjade olemust mõista. Mida annab selles plaanis juurde SEA atribuutika?
Reisimine võib elulaad olla mitmel moel. Jajah, muidugi läheks ja oleks kolm kuud jutti ära kuskil pärapõrgus. Lahe ju. Aga kui ei saa mitu aastat kuhugi mindud? Mis siis. Kirjutan avalduse, et palun mind backpackerite hulgast välja arvata?
Kas 50-aastane võib olla backpacker? Miks ei võiks? Milleks piirata?
Nagu aru saada, esindan ma siin vähemfundamentalistlikku backpackerlust. Mul pole ausalt öelda vahet, kuidas keegi reisib, aga igasugused sellega kaasnevad religioossed atribuudid ja arusaamad tekitavad teatava vajaduse reageerida.
Parimat!
P.S. Keegi võiks teema algatajale online-küsimustiku valmis treida. Ei tohiks ju oskajale suur töö olla?
Ok, alustame siis sellest, milline reisija pole backpacker?
Bussireis koos giidiga? Pagan, paljud rändurid reisivad Euroopast Indiasse mingi vana logiseva bussiga ja eelnevalt kokku pandud seltskonnaga, aga backpackerid on nad igal juhul.
Avatuse ja uue info vastuvõtmise puudumine. Kesse ikka tunnistab, et ta ei ole enam võimeline ümbritsevat kogema.
Beachil päevitajad s.t reisipakett reisijad. Isegi nende hulgas on neid, kes kalpsavad rõõmsalt mööda maad ringi ega hooli hotellis õhtu veetmisest.
Veel ideid?
Kriusu, võin Sinu online-küsimustiku siinsamasse Trippi üles panna (seda enam et sihtrühm kattub), Tripi kokkutulekuankeet teeb mul programmeerimist lihtsamaks :)
Jäta foorumisse vastus või võta ühendust [email protected]
Veigo kirjutas siin hooga hea pika jutu maha. Jah, ongi nii, et siinne foorum on huvitavaks läinud. Ühest asjast on ainult natuke kahju - mulle näib, et siin teemas osalejad kipuvad üksteisest veidi mööda rääkima.(See on internetis suhtlemise kitsaskoht). Sorry, ma ei taha siin kuidagi peale pressida, et olen raske Khaosan Road-i veteran ning arvan end teadvat rohkem kui teised backpackerite kohta. See pole nii. Backpackerluse koha pealt ei saa keegi mingeid kindlaid parameetreid seada, sest tõepoolest, nagu Veigo ütles, on tegemist üsna laialivalguva mõistega.
See, et siin (liiga?) palju oleme rääkinud 'Sõrmuste Isandast',mis on backpackerite üks (vaid üks pisike!) tunnusjooni, ei tähenda, et muid tunnusjooni ei võiks olla sadu. Ja nendest ülejäänutest pole me veel jõudnud lihtsalt rääkida :-). Aga aega on meil piisavalt käes ja backpackerlus vaieldamatult reisimisega seotud, seega laseme käia ja arutame ka teiste backpackerite tunnusjoonte üle.
Backpackerlus üle maailma.
Täitsa nõus, et kõik SELJAKOTIGA RÄNDAJAD ei ole backpackerid. Piirkondades, kus neid karvaseid ja sulelisi vähe käib, isegi vast ei tule kellelegi meelde selline sõna nagu backpacker. Backpackerluse mõiste keskpunkt tundub kontsentreeruvat - Thailand > Bangkok > Khaosan Road. Kutsutakse ju Khaosan Road-i backpackerite Mekaks. Ja midagi pole teha, jah too väline külg ikka määrab ära, kas tegu on backpackeriga või mitte. Kui ikka oled karvane, katkine, täis (henna)tätoveeringuid, üks suur seljakott seljas, teine väiksem ees rinnal, kottide küljes madratsid, matkasaapad rippumas, käeotsas Lonely Planet ning sulle öeldakse backpacker, siis vastu vaielda pole mõtet.:-})}
See, et teatud backpackerite gruppidel tekivad omad mainstreamid, religioosed atribuudid jne. on lihtsalt tõsiasi. Kõik me oleme vabad. Kui keegi tahab olla backpacker, siis ei pea ta ju ilmtingimata kõiges sarnanema nendele Pühendunud Backpackeritele. Keegi ei keela luua oma stiili ja selle järgi reisida, olgu ta või üksi säärane maailmas.
Ainult parimate tervitustega,
Kaerahelves
You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!
Vaat EPL-st oli Dzhomolungma vallutamise loo juures naljakas lugeda, kui vanu (mägi)matkahunte hakati nimetama trekkeriteks. Tuleneb sellest, et mägimatka nimetatakse Himaalajas inglise keelse sõnaga trekking. Samas on ikka totaalselt suur vahe, kas sa matkad mööda mägiteid 3-5 km kõrgusel, või ronid mäkke 7 km kõrgusel.
Võib tunduda teile kõigile veidi imelik, aga mul on tekkinud siin neid uuemaid ja vanemaid kommentaare lugedes järgmine küsimus:
Paljud kirjutajad on öelnud: ma ei ole päris backpacker; ma vist olen ka backpacker; ma ei klassifitseeru backpackeriks jne. Oodake, kas siis te tahate olla backpackerid või ei? On backpacker teie jaoks positiivne tegelane või on see vaata et sõimusõna?
Proovin siinkohal selgitada enda seisukohta: Pean backpackeri nime veidi halvustavaks. Ja just selle massistiili pärast. Ise ma ei ole backpacker ega püüa ka seda olla. Reisin lihtsalt nii, nagu mulle meeldib. Kui näen aga kellegi silmis backpackeri moodi välja, olgu siis kas välimuse või mõne muu tunnusjoone poolest ning ta mind selleks nimetab, siis OK, pole probleemi. Arvaku rahulikult mida heaks arvab.
Tervitades,
Kaerahelves
You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!
Kristjanile-olen väga tänulik!!! nii kui mu ankeet valmis on (loodan, et järgmise nädala lõpuks) võtan sinuga kindlasti ühendust! Üleüldiselt, vaatan, et olen siin päris suure segaduse kokku keeranud... Ei mäleta enam,kes seda ütles (vist Veigo), et see on reisimine nii nagu endale meeldib...oled sa siis kellegi silmis backpacker või mitte, see ei oma ju tegelikult tähtsust!
Ei ole kunagi selliste asjade peale põhjalikult mõelnud, aga tundub, et backpackerlus on siiski midagi muud kui mina olen arvanud. Ju nad on siis ikka need mehed/naised, kes sinna India, Kagu-Aasia kanti kogunevad ja kellel kohta mul oma kujutluspilt olemas on (kohati kattub ka Kaerahelbe omaga).
Aga siis oleks mul küsimus, et kuidas mind reisil olles inglise keeles kutsuda? Seni on backpacker küll sobinud, kuigi see erineb oluliselt sellest eelmisest kujutluspildist.
Neid praeguse mõiste järgi backpackereid pole seni eritisuurtes numbrites kohanud. Seega ei oska nende kohta ka täpsemat kirjeldust anda. Aga seljakotituristide kohta oskaks vast midagi öelda.
Oma bussi/autoga mineja nende alla minu arust ei kuulu. Samuti need, kes näiteks Aafrikas erinevate overland firmadega liiguvad. Vähemalt sel reisil on nad siiski auto/bussireisijad. Erinevus selles, et neil on pidevalt olemas koht, kus oma asju hoida, kus vajaduse korral puhata,ööbida jne. Tavalisel seljakotlasel sellist mugavust pole. Muidugi võib ju vahel päevaks mõne takso või auto rentida ja külastada kohti kuhu muidu ei pääse. Ja siis veel väljasõidud kohtadesse, kuhu päris üksi ei lähe. Normaalne inimene ei ürita näiteks keset inimtühja kõrbe omal käel elada (vähemalt mitte ilma kogemusteta).
Sõltub seega sellest, milline on reisi põhiline transpordivahend. Kas enamik aega üks ja sama masin või enamasti erinevad ühistranspordivahendid. Kogu reisi rendiautoga tegija pole ju ka seljakotlane, isegi kui ta oma asju seljakotis hoiab.
Seljakott pole minu arust tegelikult üldse määrav. See on küll kõige mugavam viis oma asju sellisel reisi tassida, aga olen näinud ka näiteks spordikoti ja mingi kohvrilaadse asjaga "seljakotlasi". Lihtsalt enamik neid nn seljakotlasi kannab seljakotti.
Transpordiga seoses. On ju veel ka inimesed, kes rändavad ratastega. Tihti peale on nende erinevuseks teistest seljakotlastest vaid oma ratta olemasolu. OK see nõuaks tegelikult nüüd veid mõtlemist, kas nad minu mõiste alla mahuvad või mitte. Aga näiteks viimasel reisil kohatud prantslased, kes olid ratastega teel Egiptusest Iraani, sobisid sinna küll.
Suhtumine ümbritsevasse. See on minu arust antud juhul väga tähtis. Tegelikult saab selle kaudu vahet teha massituristide ja teiste reisijate vahel. Kui sul on seljas seljakott, aga sa ei hooli kohalikest kommetest ja tavadest ning käid riides ja käitud nii nagu seal maal kombeks pole, ei ole sa minu mõistes seljakotlane vaid lihtsalt üks massiturist (võib-olla siis nimega backbacker ? ). Näiteks enamikes riikides maailmas on riietusel ja välimusel väga tähtis roll, mille järgi inimene kohe paika pannakse. Katkiste ja räpaste riietega inimene on vist igal pool va mitmed lääneriigid siiski alamklassi kuuluv. Muidugi ei tähenda see, et inimene peab reisile minnes end täiesti muutma (rastapatse ikka lahti kammima ju ei hakka :) ), aga võimaluste piires annab ju paljugi teha, et kohalikel sinuga mugavam suhelda oleks.
Samuti tuleb kasuks kui eelnevalt veidi kohalikest kommetest ja traditsioonidest teab. See aitab vältida ebamugavaid olukordi ja tahtmatuid solvanguid. Üks huvitav näide. Kuulu järgi on Iraanis punaste riiete kandmine mingil põhjusel paha-paha. Kui ma seda ei teaks siis hakkaks vist juba esimesel päeval lennukilt tulles kohalikele pahameelt valmistama. Nüüd tuleb aga vist enne reisi mõned uued riided vaadata.
Miski kokkuvõte siis. Seljakotlane üritab võimalikult palju kohaliku eluga kohanduda, muuta ennast vastavalt ümbritsevale maailmale. Massiturist võtab aga kaasa oma maailma ja imestab veel miks kohalikud sellele imeliku pilguga vaatavad.
No nii. Miskit juttu nüüd sai. Minu jaoks said piirid igal juhul kitsamaks. Kui aega mõtleks kunagi veel edasi.
