Omalt poolt lisaks Marrakech Menara, kus hoolimata hijutisest suuremat sorti uuendustöödest valitseb täielik kaos. Pluss neil on mingi arusaamatu "lennupileti valideerimise" nõue, mille sarnast pole mujal kohanud. 

Teiseks tooks välja Spliti lennujaama, mis on vana ja tänast turistide arvu arvestades liiga väike.

Mina tooks välja Manila lennujaama. Täis korralagedus ja mustus.

Kuigi ega Antananarivo lennujaam ka parem polnud. Aga mida sealt tahtagi...

Väga kummaline edetabel. Mõned minu kogemusest täiesti korralikud lennujaamad on tabeli tagaosas (nt Varssavi 56., Helsingi 46., Stockholm 98., München 99. jne), samas kui Euroopa üks peldikumaid lennujaamasid Brüssel-Charleroi on 14. kohal.

Lisaks on Charleroi OTP näitaja selles tabelis lausa maailma parim 8.6, samas kui palju usaldusväärsemas OAG tabelis on see 78.9:    https://www.oag.com/on-time-performance-airline-airport-star-ratings?airport\_name=Charleroi, mis on tunduvalt kehvem kui nt Tokyo 86.4 ja Stavangeri 82.7 ning enam-vähem võrdne Helsinkiga, kus ilmaolud ju ometigi palju kehvemad. 

Aga kui rõõmsa tooniga lõpetada, siis lisaksin positiivsete näidete loetellu paari päeva eest kogetud India Kochi lennujaama, kus isegi siseliinidel economy klassis lendajaid ootavad ehtsad samettugitoolid :) https://twitter.com/halgrimhelgason/status/705623373959659520

Üsna suvaline edetabel kasvõi selle põhjal, et ei midagi Aafrikast ja väga lahe Porto halvimate seas. Ehk leiab siin veidi adekvaatsema edetabeli, kuigi paar aastat vana.

Vantaa lennujaama personal. Täielik peldik mis puutub töö organiseerimisse ja teadmistesse

Keenia-Nairobi,kohutav hais ja õhupuudus.Business Lounges kannatas olla.

Ma  olen aastate jooksul Nairobi kõik terminalid päris üksjagu läbi käinud, põlengujärgsetest telkidest ja muudest. Seal ei haise iialgi ja õhupuudus on pigem kirjutaja peas. Ma parem soovitaks oma esimese kommentaariga veidi rohkem täppi. panna. Ei saagi aru, kas me võitleme siin puhta lolluse või mingite mootorite vastu.

Olime u aasta tagasi Nairobi lennujaamas, terminal ei meenu. Õhk oli puhas küll. Kuid närvidele käis, kui mu 10a tütart üritati suruda mingisugusesse tittede alasse, a’la lapsed siin ja alates mingist vanusest inimesed on eraldi ruumis. Sain siiski lapse endaga ühte ruumi, kuid tegu oli. 

No ja selliseid hubaseid istumisnurki ja kenasid kohvikuid (nagu nt Tallinnas) ei olnud, kogu terminalipeale oli üks bistroosarnane asutus.

Kuuba Havana või Havanna, kuidas paremini sobib, oli üks huvitamatest, aga see ei olnud suur üllatus, arvestades Kuuba tagasihoidlikku arengut. Kobistad kottpimedas lennujaama parklas oma kottidega ainsa valgustatud ukse poole, koperdades ettejäävatesse aukudesse. Mõnusalt:) pikad  järjekorrad ja nostalgilist sovjetiaega meenutav kohvik, kus üsna kahtlaseid juustusaiu sai osta. Saiatädi pühkis käsi võidunud põlle ja sosistas mulle spioonilikult silma tehes üle leti "kas teil Usa dollareid on?". Tuhatkond inimest kitsasse ruumi kokku pigistatud, kus oli paar lennuväravat ja vähe õhku. Valuutavahetuseks pead seisma pool tunnike järjekorras või mõistatad koos teiste turistidega ainsas hämaras õues asuva rahaautomaadi juures, et kas valitsus on limiiti muutnud, et rohkem raha kätte ei saa.  Lennukisse lähed ikka kand ja varvas koos kottide ja lastega. Vahet ei ole, kas oled premiumklassis või economy, seal lennujaamas on kõik võrdsed:) .  Äriklass lounge on paari plastiktooliga nurgake teisel korrusel, aga seal saad parimal juhul rummi läägemagusa seguga, istumiskohta ei pruugi kõigile jaguda ja kui kell kukub, siis pannakse uks kinni ja kõik kärmelt välja, sest töötaja peab koju minema:) Meile eestlastele tekitab selline lennujaam nostalgiat, aga mõne riigi kodanike jaoks jäi see lennujaam kogemuste tõttu esimeseks ja viimaseks külastuseks.

Kõigesuurem peldik on Manchester,eriti turvakontroll.