Ühe rakverelanna analoogne lugu tänases lehes: http://www.virumaateataja.ee/?id=220278

Lugesin huviga rakverelanna lugu + vaatasin ka kommentaariumit. Kokkuvõtteks võiks öelda, (siinkohal ma soovi millegagi teda solvata) et üksikute (noorte) naiste reisimisega on alati probleeme. (Ka minu tütre vallalist sõbrannat küsitleti Kanada piiril suht hoolikalt kui ta mu Torontos elavale tütrele külla sõitis) Sellest loost rakverelannaga tulevad välja ka kultuurilised nüansid, idas nii reeglina ei tehta, et lapsed&mees jäävad koju ja ise lähed reisima-lõbutsema.Samas kipuvad üksikud reisivad eurooplannad sageli idast pärit Ahmedite&Mahmudide mesijutu ohviteks langema või käivad nad ise musti ja kuumi mehi jahtimas.(ka minu ühe sõbra tütar tahtiks lisaks päevitusele ja muule kila-kolale ka üht Mahmudi Maarjamaale kaasa tuua). Üks nüanss jäi veel silma - kas need ülekuulamised, kontrollimised, (mis vahetevahel tunduvad ka naiivsed/asjatundmatud), pole äkki koht, kus koolitakse välja ja antakse lihvi kõikvõimalikele uurijatele, turvatöötajatele, politseile, jne. Kasutatakse turiste n.ö. "katsepolügonina" + tagatakse maksimum turvalisus nende samade isikute jaoks, keda nad vahetevahel rohkem "peedistavad". Aga eks mul ole ise võimalus seda kõike kogeda omal nahal ja üsna varsti.

2009.a. märtsis ületasime Tabast Egiptuse - Iisraeli piiri ja tagasi Iisraeli-Egiptuse. Mingit probleemi polnud. Olime 4-kesi: mina abikaasaga ja 2 last ( 1a ja 4a ). Ja meil passid olid AÜE ja Egiptuse templeid täis, nüüd küll AÜE-sse minnes tuli uued passid teha, kuna sinna Iisraeli templiga ei pääse. Piiril ainult küsiti: mis eesmärgil ja kas meil relvi on. Tagasiteel aga seda, kas reis õnnestus.

Piiriületus on tõesti tasuta, kui tõestad, et elad Hilton Tabas. Häid küsimusi veel: Abielupaarilt, kel erinev nimi passis, küsiti kas magate koos?!!! Veel, et kas toateenindaja oli juut või moslem? Kust ma tean? Siis ei öelnud midagi. Mida teie nimi tähendab? Isanimi? Isapoolne vanaisa nimi? August? Kas nagu kuu? Jah. Siis hakkas naerma? Minult kuuldes, et tulin Iisraeli ja elan Hilton Tabas, ütles, et olen väga kaval:) Pisteliselt võeti sõrmejälgi ja keelatud ainete proove kohvrist, passilt, kaameralt ja telefonilt. Hämmastas, et piiri peal seisab erariides mees, automaat käes ja näpp koguaeg päästikul. Tegelikult mitte midagi hullu ja see kõik annab lõppkokkuvõtteks reisile juurde. Pabistama ei pea ja puhake Hilton Tabas!

Tõestuseks on ju hoteli voucher. Trükkisin kohe mitmes eksemplaris selle välja. Kas Hilton Tabas on võimalik ka näiteks koha pealt Petra tuuri osta. Kui jah , siis millise hinnaga. Sain aru, et seal elades võib toakaardi ettenäitamisel vabalt piiri üledada. Kas on nii?

Kogu selle jura pärast olen Iisraeli ammu oma "must to go" listist maha tõmmanud. Perega koos selliseid saagasid läbi elada ei soovi.

Mina sisenesin Iisraelisse maismaad mööda Jordaaniast. Esimesel päeval öeldi mulle, et ei saa piiri ületada kuna neil on liiga vähe aega mind kontrollida. Järgmisel päeval hoiti mind piiril 6h kinni ja enamus sellest ajast oli tühi istumine, sest nad uurisid kusagilt mu tausta.

Kui piiri ületatud saad, siis ei pruugi taktistused veel läbi olla. Näiteks võib tänaval keegi pealtnäha täiesti tavaline inimene ligi tulla ja mingit dokumenti näidata ja passi küsida. Natukene aega seda lehitsetes tehakse kõne kuhugi keskusesse ja algab taas pihta korralik taustakontroll. Parimal juhul saab kõik telefoni teel aetud, kuid hullemal juhul pead kusagile jaoskonda kaasa minema ja seletusi andma.

Kui õieti mäletan, siis Topi kaudu koos viisade ja lõunasöögiga 175 euri ja venelastega 220 dollarit. Piiriületamine on igakord omaette ooper. Aga see ei ole ka mitte midagi sellist, mille pärast peaks kartma või reisi sinna ära jätma.

Israelis käidud, saabusin täna, nõksa väsinud, panen oma muljed kirja homse päeva jooksul. Niipalju lisan tarvo52-le, et mingit mõtet pole Iisraeli oma marsuutidest maha tõmmata. Rakverelanna loole annan omapoolse seletuse. Homseni.

Ületasin Iisraeli piiri eile õhtul. Mitte midagi hullu.Giidid tutvustasid bussis piiriületuse reegleid. Kõigepealt oli küsitlus, aga see ei toimunud ükshaaval. Meie olime kolmekesi reisil ja küsitlusele vastasime koos. Küsiti, miks tulime? Kes pakkis meie kohvrid? Kus oli kohver sel ajal, kui olime tuuridel? Kas olime koguaeg kolmekesi koos? Kus kohas käisime? Kui ütlesime, et Jeruusaleamas ja Petras. Siis öeldi, et väga hea, pandi turvakleepsud kohvritele ja kohvrid läksid minema. Ise läksime läbi turvaväravate. Mõningatel lasti ka käekott lahti teha. Ja siis oli passikontroll. Ning oligi kõik.

Aeg lendab kiiresti ja katsun mõned read kirja panna. Iisraelisse sisse minekul (Tel-Avivi lennujaamas) ei kontrollitud midagi, korraks vaadati näkku ja passi löödi tempel sisse. Tagasilennul oli turva rangem, esimene küsitlus oli meie kolmeliikmelise seltskonna ühele liikmele juba lennujaama saalis. Nimelt vaevles sõber T. viiruse käes, ei olnud mitu päeva habet ajanud/pead pesnud ja nägi natuke katkutud olemisega välja. Turva tegi kiire küsitluse ja jäi meie vastustega rahule. Erinevad turvatsoonid läbisime suht normaalselt ja mõistliku aja jooksul, minul endal tekkis probleem vanema Olympuse kaamera akude laadijaga, see käis vahepeal ca 15 minutit kusagil kontrollis ja siis sain selle tagasi. Naljakas oli see, et meil oli ainult käsipagas ja teine matkasell sai kontrollist läbi koos väikese noaga(!) ja spets tööriistaga (millest ka nuga välja käib), midagi talt ära ei võetud, mina aga ootasin samal ajal oma laadijat. Minu kõrval puistati samal ajal üht härrasneegrite (sõna neeger ei ole siin halva tähendusega) delagatsiooni Nairobist, kes Iisraelis ametlikult külas käisid ja kingitusi kaasa said. Turvad uurisid kingitusteks saadud uhkeid raamatuid Iisraeli ajaloost ja riigi sünnist, imetlesid raamatute kvaliteeti ja seejärel tehti mustadele meestele sama kontrolli protseduur, mis mullegi (teistele ka) - kiiresti kontrolliti kotid&kingitused ja koju ostetud suveniirid spets lõhkeaine detektoriga üle. Kõik toimus viisakalt, vabandati ette ja taha, et protseduur on selline ja tuleb nõksa oodata. Kokkuvõttes võib öelda, et ei midagi hullu, pigem huvitav kogemus, saab näha kuidas maailma parimad proffid töötavad. Ja pärast palju rahulikum lennata. Ööbisime mõned ööd Jeruusalemmas tuttavate pool ja saime kuulda, et Iisraeli jõustruktuuridel on hetkel kaks peamist prioriteeti - terrorismi ennetamine ja prostitutsiooni vastu võitlemine. Kuna tuttav töötab kohapealses meedias, siis pole põhjust tema sõnades kahelda. Siit ka põhjus, miks meie kaasmaalannat niimoodi piiril peedistati. Iisraeli sõita soovitan aga kõigil - elamus kogu eluks.