Olen maandumas 08.12 Bangkoki ja tahan külastada (aega ca 4-5 nädalat) lähiriike-Laos, Kambodza, Vietnam. Kahe viimase riigi kohta on infot palju aga Laose kohta on viimane postitus 6a tagasi. Kas keegi on käinud Laoses, kas tasub minna, kui kaua, kuhu võiks minna? Kui kaua olla? Mida kindlasti vaadata jne Olen hetkel üksi reisimas (40a naisterahvas) kas on safe üksi trippida nendes riikides?
Laosest väga positiivsed mälestused. Külastasime Luang-Prabangi piirkonda, olime 2 nädalat paigas ja rollerdasime ca 50 kilomeetri raadiuses. Vaadata on palju, üliturvaline maa ja ekstra sõbralik rahvas. Kindlasti Aasia lemmikriik. Muidugi üksiku naisterahva vaates reisi sinna päris hästi ei oska ette kujutada. Sinna võiks ikka väikese kambaga minna, lõbusam...
Käisime 7 aastat tagasi Elephant conservation center`is. Minu meelest oli kihvt koht, vaikne, rahulik. Sinna kogutakse väärkoheldud elevante ja proovitakse neile anda väärikam keskkond. Tasub jääda ööseks või mitmeks.
Samuti meeldis Luang Nam Thas matkata - olime abikaasaga kahekesi koos giidiga. Ööbisime metsas bambuse all. Sai kala püüda ja kohaliku elu jälgida, samuti kohalikes külades ringi käia.
Kogu Kagu-Aasia on üldjuhul turvaline. Ka üksikult reisiva naise jaoks. Laoses on mul siiski 1 juhtum olnud, kui mingi narkar tänaval peopessa tätoveeritud haakristi näitas ja lubas kui valged maailmas maha tappa. Muidu on Laos täiesti turvaline olnud (olen mees ja reisin palju üksi). Igasse agulisse ei soovita kogemuste vähesuse puhul siiski pimedas üksinda ronida.
Samas on Vietnamis ja Tais märksa enam avastada ja seigelda kui Laoses. Kõik sõltub sellest, mida reisilt otsid!!! Soovitan mitte liiga palju riike korraga ette võtta. Parem on 1-2 riiki näiteks 1-kuulise reisi vältel. Laoses ehk saab tõesti 1 nädalaga käidud aga Vietnamis küll alla 2 nädala midagi ei näe. Laoses mine algatuseks Vientianesse, see on kõige unisem pealinn Aasias. Siis vaata, kas tahadki Laoses rohkem olla. Või eelistad mõnda naaberriiki...
Kambodžas piisab minu meelest esimest korda ka nädalast (3-4 päeva läheb Angkor Watis).
Vietnami soovitan üldse jagada kaheks - põhi ja lõuna on täiesti eraldi minu silmis. Aga olen neid ka ühendanud kui lennukipiletid satuvad imeodavad olema.
Tais olen olnud aastate vältel tsirka 20 korda ja alati on midagi uut. 10 päeva eest tulin ja juba igatsen tagasi. Imeline maa.
Aga veelkord: ei soovita liialt palju riike korraga ette võtta. Rabelemine ei tasu ära, elurütm on teine kui Eestis.
Head reisimist.
Mis mõttes, kas Laosesse tasub minna!? :D
2012 olin Laoses 30p 3 sõbraga. Sisenesime Põhja- Taist Chiang Rai kaudu ja siis maabusside ning jõebussidega mööda Mekongi lõunasse Kambodzani välja.
Kohtades kus ööbisme- odavad hostelid, hotellid, rentisime alati ka rollerid ja kärutasime ümbrukonna külades, mägede vahel ja koskede juurde. Ja see reis oli sigahuvitav.
Ka rolludega ringi kolades jäime sageli ööbima külla, kuhu õhtuks jõudsime. Õhtul külla saabudes otsige kooliõpetaja või külavanem üles, nad tavaliselt oskavad alati inglist ja orgunnisid kodumajutuse või majutasid meid ise ning ka soovitasid kuhu ja mida nende kandis vaatama sõita.
Sõime sedasama, mida pererahvaski. Pole vaja karta kõhuhädasid nende kodusest toidust, ja söögikohtades, kus on ainult kohalik rahvas, sest nad ei kasuta ju enda perele ja püsikundedele süüa tehes iialgi midagi riknenut. Ja pudelivesi oli igal pool saadaval.
Kui selline reisiformaat sobib, siis soovitan siiralt, näete tegelikku elu-olu. Aga loomulikult käisime läbi ka kõik teele jäävad kuulsad ja vähem kuulsad vaatamisväärsused.
Teen mingi listi kohanimedest, kus midagi ägedat vaadata oli, siis googeldad, saad teada, mis värk seal on. Need annavad kokku ka meie marsruudi põhjast lõunasse:
Bangkok; öörongiga Chiang Maisse; buss Chiang Rai'sse; Luang Namtha Laos; Nong Khiaw; paadiga Nam Ou jõel; jõebussiga Pak Ou Caves Mekong ääres Luang Prabangi suunas; Luang Prabang; Kuang Si (Xi) kosed; Plain of Jars, Phonsavan; Muang Khoune, Phonsavan; Khong Lo, paadiga koopajõel läbi mäe; Tad Fan waterfall, Paksong; Tad Lo, Salavan; Monastery on the road to Toumlan, Salavan; Sekong river, Vietnami sõja ajal õhku lastud sild ja praam, Ho Chi Minh Trail'il, Salavan; from Sekong to Paksong; Don Det ja Don Khon saared Mekongil, 4000 islands arhipelaag, Champasak, Mekongi jõel kosed enne Kambodza piiri, fantastilised, "must see", Khon Phapeng falls, 4000 Islands, Champasak; Savannaketh; Ubon Rachathani, Bangkok ja koju.
Laosesse tasub minna ja peab minema!!!
Ja soovitan samuti max 2 riiki korraga, kuigi ma ise käin alati 1 korraga ja pea alati 3-4 nädalat selles.
Natuke nalja ka, Don Det saarel Mekongi koskede juures (4000 islands), ööbisime mõnusas ja viisakas bangaloresordis otse Mekongi kaldal, dushi ja veevärgiga ja pererahva poolt toitlustamisega. Peatusime seal mitu päeva, sai ohjeldamatult end Mekongis jahutatud.
Kui lahkusime, uurisin peremehelt, et ei näe tal kaevu ega pumbaputkat kuskil, kas külal oma veevärk või?
Mis veevärk, dushis ja kraanis Mekongi vesi. Ta arvas, et teame, see NII enesestmõistetav ju. Nad ise keedavad läbi ja meie toidud- joogid teevad ka keedetud veega.
Krt, ma jõin seda (teised mitte). Aga ei mingit allergiat, sügelemist, punetusi, seedehäireid, kuigi ülesvoolu on Mekongi kallastel palju suurlinnu, linnade vahel elab miljoneid hiinlasi ja laosid, kel vaevalt kanalisatsiooni on ...!
Aga õnneks on mul juba aastakümneid raudne seedimine (seedeelundeid tuleb aktiivselt treenida- mikrofloora ja -fauna mitmekesisus!!! :D). Kui soojal maal reisikaaslastel tagumik lippab, siis ma ainult peeretan rohkem, kui tavaliselt. :D
Elasime Laoses seljakotireisil 7aastat tagasi, kokku olime seal 3 nädalat. Väga meeldis. Meile tundus turvaline. Sõbralikud inimesed, ilus loodus, kosed, templid, odavad hinnad. Ainult alkohol oli liiga odav, kohalikud mehed tarbisid seda tihti palju ja siis kippusid ka napsusena rolleri rooli. Seetõttu ise rollerit ei rentinud. Kaklejaid samas aga ei näinud. Liikusime ringi põhiliselt ühistranspordiga. Vientiane oli kõige suurem pettumus Laoses käidud kohtadest. Seevastu Vang Vieng oma rastapatsidest külastajatega ja jõetripp täispuhutud autorehvide taoliste rõngastega olid lõbusad ja meeldejäävad vaadata. Luang Prabangis võtsime vastu Lao ülimärja ja seega ka ülipuhta uue aasta (see oli kusagil aprillis neil), kus terve linn täitus rõõmsate ja lapselike , veepüstolitega varustatud kohalike ja ka turistidega, kes sind lakkamatult märjaks kastsid. Küll jalgsi, küll veoautokastist sind jahtides. Alguses ajas see naerma, hiljem juba pisut turtsuma, kaua võib, sest see kestis peaaegu 4 päeva. Aga no ega sellest midagi ei muutunud, et sulle ei meeldi koguaeg märg olla. Uskumuse järgi, mida rohkem vett, seda õnnelikum uus/järgmine aasta sul tuleb. Sain ka külma vee vooliku otse krae vahele. Nii et, mulle isiklikult õnne jagus. Mälestused sellest aastavahetusest jäävad meiega kogu eluks. Ise tahaks kunagi küll veel tagasi Laosesse. Mitte just jälle märjaks saama, aga matkama ja muid piirkondi Laoses avastama. Oli äge.
Kuus korda rohkem pole tõenäoliselt veel väga hull võrreldes Tai ja Vietnamiga. Mingi 20 aastat tagasi oli Laos minu jaoks ainuke sihtpunkt Kagu-Aasias, kuhu oli plaan pikemaks minna. Turiste ei ole, neile mõeldud taristu puudub (3-4 kohta kogu riigis välja jättes), ühistransport veokikastis istudes jne jne. Kui ei ole eesmärgiks lihtne ja lõbus kulgemine koos tuhandete teiste turistidega, siis ju ideaalne sihtpunkt võrreldes Tai ja Vietnamiga :) Aga siis jäid pikad reisid soiku. Kui keegi midagi Laose kohta mainib, siis loen huviga.
Tõenäoliselt oleks see ikka esimene sihtkoht sealkandis. Elu on kindlasti edasi läinud, 3-4 kuulsaimat kohta meenutavad oma turismitaristuga juba vist ülejäänud Kagu-Aasiat ja neid kohti on tõenäoliselt juurde tulnud, kus keegi tahab sulle pidevalt müüa üliägedaid tuure, pakkuda tasuta alkoga happy houriga lõbusaid noortehotelle, lubadeta rolleri sõite jne. See hiina kiirrong ja paisudega rikutav jõgi on ka kindlasti oma jälje jätnud. Aga tõenäoliselt on seda puhast külaelu veel piisavalt alles, mida Valdek kogeda sai. Ja nendes suuremates keskustes hullem ikka ei ole kui naabermaades.