1.Mina kardan maandumisel tekkivat kohutavalt tugevat kõrvavalu ja tunnet, et mu pea ja kõrvad plahvatavad kohe. See valu on ikka nii jube, et ma juba nädal aega enne lendu mõtlen ja värisen selle pärast. Valu läheb ära paar tundi pärast maandumist ja lukust lähevad kõrvad lahti paari päeva pärast.

2. Kõrvatropid ja hapud kommid ei aita, muud ei ole osanud katsetada :(

3. N26

No ma ei saa aru, kas ma olen ainuke, kellele meeldib lennata? Isegi mingisugused "turbanite" ja "habemetega" tegelased ei tekita enam mingisugust paanikat. Pigem teeksin mütsiomanikule pika pai.

Üks hirm on tegelikult kunagi olnud, aga see oli siis nö "moosiriiuliga" Soome - Tallinn. Olin kohe päris kindel, et peale Estonia hukku saab meie töökollektiiv läbi lennuõnnetuse surma täpselt samas paigas.

Ahjaa, valetan, teine olevat veel olnud, mida ma üsnagi häguselt mäletan. Nelja- või viieaastaselt olin ma oma ema hingamisteed korraks lennukis nö "sulgenud" liinilennul Tallinn-Pärnu.

Ju siis nendest kordadest piisas :)

1. Ei karda
2. Kui miskit hirmsasti rappuma hakkab, liigutan varbaid ringikujuliselt ja ilmselt teen kõva häälega: "Oehhh! (kui asi saab kontrolli alla)
3. N "parimates aastates" :)

Selle lendamisega on vist nii, et iga inimene tunnetab seda erinevalt. Mina ei tunne eriti midagi, aga minu täiskasvanud pojal valutavad kõrvad veel järgmisel päeval. Ja tema on ikka palju lennanud. See pole muidugi lohutuseks.

Mina liitun Sultanja klubiga - mulle tõesti meeldib lennata.

Ka nüüdsel ajal, kus lähematel lendudel söök-jook piletihinna sisse ei kuulu, ostan selle ise. Kui arvestada, kui vähe see maksab võrreldes täisteenusega lennupiletiga, ei ole üldse suur kulutus. Kusjuures reeglina on välismaal ju niikuinii toit-jook vähemalt samas hinnas, kui lennukis ja süüa tuleb ikka. Või siis kodu poole lennates - lennujaamades pakutav on alati kallim, kui lennukitoit. Tõsi, viimase kvaliteet on nagu ta on.

Pikematel reisidel keskendun veinile rohkem, kui lähematel. Selle tõttu on Finnair mu lemmik, erinevalt SAS-st, kes piirab pakutava veini 2 klaasiga söögikorra kohta ning vahepeal juurde ei saa :-(

Ainuke kõhedam hetk oli üks Hiina-reis, kus 2 nädala kohta tuli 15 lendu. Siis mõtlesin küll, et kui hea õnn mul saab olla, et midagi ei juhtu :-)

Ma ei põe otseselt lennuhirmu, kuid mida aeg edasi, seda vähem lendamine meeldib.

Häirivad lärmavad või lihtsalt teiste reisijatega mitte arvestavad kaasreisijad, n. ebamugavust tekitavad ja süda pahaks ajavad imikutega reisijad (kes oma last sinu kõrval avalikult söödavad, mähkmete vahetamise ajal oma last sinu vastu toetavad, lapse suust välja tulevat toitu/okset sulle peale ajada lasevad jmt õudus), suured paksud kõrval toolil istuvad reisijad (kes lihtsalt ei mahu ainult oma kohale ja kes istuvad ka poolel sinu toolil, nii et oled sunnitud pikki tunde olema surutud võõra, sageli higi jm järele haisva võõra inimese vastu,öäkk!), nooremapoolsed mehed (kes ennast lennukis kotkaks joovad, suhtlema kippuma hakkavad ja lõpuks magama jäädes norskama hakkavad ja sinu peale magama vajuvad).

Kardan, et lennuk kukub alla.. et äkki on lendur, mehhaanik, dispetsher jt asjasse puutuvad tegelased tegelikult kõigest inimesed (s.t. võivad eksida).

Kardan, kui lennuki kapten reisijaid hirmutama hakkab stiilis "siseneme tugeva tuulega äikesepilvede alasse, kõik reisijad peavad kohtadele jääma, meid ootab ees väga tugev turbulents, mille mõju lennukile on ettearvamatu...". Selline hirmutamise taktika on omane just SASi lenduritele, ilmselt nende ametiühing nõuab kõige otse välja ütlemist vastupidiselt Finnairile, kelle kaptenid on "vanad rahud" ise ja kelle ka kõige hullemas turbulentsis üliaeglaselt ja rahulikult lausutud "veerand tunni pärast hakkame toitu serveerima, täna on õhtusöögiks strooganov.." võtab hoobilt kõhust hirmukrambi ära.

Kole, aga tõsi, hirmust üle aitab alkohol, pits või ka kaks konjakit. Aitab ka teiste reisijate vaatamine, tavaliselt kõik magavad või on muidu väga flegmade rahulike nägudega. Ja alati aitab, kui saan oma mehel käest kinni hoida, siis ei ole midagi karta!:)

Lennanud olen palju, tuleb ligi 400 lendu, kui Eesti siseseid ka arvestada. Estonian Air Euroopa piires ja Finnair kauglendudel on minu vaieldamatud eelistused. N42

Lennuhirmu teemaline jupp Postimehest: http://www.tarbija24.ee/?id=375222

Definitsioon on igati asjalik:

«Lennuhirm on psüühiline seisund, mis tuleneb heast ettekujutusvõimest, ülemõtlemisest, puudulikust füüsika valdkonna tundmisest ja muudest asjaoludest». Anneli Tüür, EA salongipersonali juht

To: Kass Kiti Lahedad hirmud Sul. Lärmavad, end kotkaks joovad ja alko järgi haisevad seltsilised on põhiliselt tšarterlendude teema. Liinilendudel on selliseid harva ja neist saab üldjuhul kindlalt lahti, kui reisid äriklassis, samuti minusugustest paksudest meestest, kes poolteist kohta ära võtavad ja seljas elavad (vaevalt, et see nendele paksudele endilegi mõnus on).

Ma ei vaidle vastu, et tundide kaupa kisav imik läheduses on väga häiriv, kuid Sinu suhtumine on pisut üle pakutud. Ka Sa ise pole ema, et imik Sul südame pahaks ajab?