Lofoodid

Tahaksin teada, kui palju maksavad piletid laevaga Bodjost Sorvagenisse ( Lofoodi saare lõuna osa)? Tee on päris pikk... Kes oli varem käinud, kes teab selle hinna ( auto; täiskasvanu; laps)? Tänan vastustele...

Aga kui minna Moskenese kaudu, kui kaua praam läheb? Ja kas pileteid peab enne ära ostma või tegema bronni. Vaatasin mulle soovitatut lehekülgi, kuid norra keelest ma ei saa aru ja hindade värgist samuti (arusaamatus). Olen väga tänulik vastustele.

Küsin ka marsruudi kohta - tundub, et eestlased käivad Lofootidel Soome kaudu, aga kas keegi on sõitnud sinnakanti hoopis läbi Rootsi ja Norra? Selline teekonna valik on küll kulukam ja kindlasti tunduvalt aeglasem, aga kas ehk põnevam või looduslikult kaunim?
Seni leitud internetiallikad on Trondheimi ja Lofootide vahelise piirkonna suhtes kidakeelsed, olen igasuguse info eest tänulik! Millist marsruuti ise eelistaksite?

Ise eelistaks kohale lennata ja sealt auto üürida. Seda sai just tehtud oktoobris. Kui mingeid muud küsimusi Lofootide kohta, siis võid privaatmeili kribada.

Aitäh, pean meeles! Lendamine kahjuks meile ei sobi, kuna seltskonnas on ka lennufoobik.

To Mudamutt
Pakuks Sulle marsruudi, mida kasutasin ise Norra ja Lofootide külastamiseks. Paldiski-Kappelskär-Stockholm-Oslo-Drammen-Kongsberg-Geilo-(Hardagevidda platoo)-Bergen-Flam(Rongisõit mägedes)-Borgund(vana püstpalkkirik)-Olden(Briksdali liustik)-Valldal(Trollitee)-Andalsnes-Lonset-(Kõrvalepõige mööda Atlandi teed (64) Kristiansundi-Trondheim-Mo I Rana-(Saltstraumeni veekeeris)-Fauske-Skutvika-praam-Svolvaer-Lofoodid (A külani välja)-Fiskebol-praam-Melbu-(kõrvalepõige Andenes vaalasafarile)-Bjervik-Kiruna-Oulu-Helsingi-Tallinn. Väiksemaid praamiületusi kirjas pole ning kõiki vaatamisväärsusi ei jõua kokku lugeda. Aega varu palun sellise marsruudi jaoks vähemalt 3 nädalat või rohkem.

Aitäh, Vandersell! Sinu pakutud marsruudi esimese poole oleme ühel eelmistest reisidest juba läbinud, nüüd huvitaks just see osa, mis jääb Trondheimist Lofootideni. Kas see on piisavalt põnev, et tasub ette võtta, selle asemel, et kaks korda kiiresti läbi Soome uhada ja sellevõrra kauem Lofoote nautida? Siiani olen materjali vähevõitu leidnud, vaid võimalus Svartiseni liustikku näha paneb südame natuke kiiremini põksuma.

Suurt teed pidi ei ole väga põnev, kuid mööda 17 maanteed, mis mere äärt pidi läheb, on huvitavam. Vaata www.kystriksveien.no Seal on palju praamiületusi, kuid praamid käivad tihedalt.

Meie käisime Stockholm-Trondheim-Lofoodid-Tromso-Alta-Tankavaara-Lampivaara-Helsinki. Svartiseni liustik oli tõesti tore koht! Juba sinna matkamine oli hästi mõnus, hoopis teine asi võrreldes Briksdali liustiku juurde jalutamisega. Svartiseni liustiku lähedal oli ka üks tore koobastik, kuhu tehti giidiga külastusi. Me korjasime kohalikest turismiinfopunktidest brošüüre, nii leidsime veel ühed kaljujoonised teel Trondheimist Lofootidele väikese kõrvalpõikega põhimaanteelt.

Mo I Ranast ca 20 km. põhja poole tuleb viit Gorlingrotte, Seltegrotte ja Svartisen. Mõni aasta tagasi olid Gorlingrotte koopad ainult giidiga 2 touri päevas, kell 09 või 11 ja kell 13 või 15. Mäkketõus oli päris järsk mööda kruusateed. Kui seda mäkketõusu ei taha autoga võtta, võid jätta auto ca 1 km. allapoole Seltegrotte juurde. Samuti võib minna vaatama Saltstraumeni veekeerist, mis on päris põnev loodusnähtus ja jääb ilusti 17 tee äärde.

Marsruut oleneb sellest, palju sul aega on. Norras kuluvad kilomeetrid üsna aeglaselt, sest möödasõite eriti ei harrastata. Pole ruumigi. Suvel on maalilised kurvilised teed suht täis Saksa numbritega vaguneid, mis just kõige kiiremini ei liigu. Seepärast soovitan kiirelt Rootsi kaudu Trondheimi poole sõita. Ja siis edasi peatuda, kui isu tuleb. Niikuinii jäävad tee äärde polaarjoone juures olev lahe majake, mõned ägedad jõed.
Tulin paar aastat tagasi Lofootidelt Bodösse. Sõitsin sadamasse ja sain ilma bronnimata kohe laevale, viimase autona. Aga jõudsin ka sadamasse mingi veerand tundi enne ärasõitu. Paar autot jäi maha järgmist laeva ootama. See oli juuli keskel. Bodös oli palju pikem saba. Seal oleks tol väga vihmasel õhtul olnud broneeringust palju kasu.
Minu ring algas Soome kaudu, käisime Nordkapil, Altas ja Tromsöl, siis tulime Senja saare kaudu laevaga Andenesile ja sealt edasi Lofootidele. Kõik korrad saime broneerimata ilusti kohe laevadele peale. Senjalt oli kõige kriitilisem, laev läks õhtul, autosid oli üsna palju ja kohale jõudsime kah üsna viimasel minutil, aga mahtusime õnneks ära. Siin jäi rohkem autosid maha. Nii Andenes kui Senja olid ka väga lahedad kohad. Aga igas Norra kohas on midagi toredat - kasvõi mõni armas matkarada.
Laevasõitude puhul oli lahe see, et reisisin kolme lapsega (16, 15 ja 5) ja iga laevasõidu puhul loendati meid erinevalt. Maksta sai peaaegu kõigis kohtades kaardiga. Mingi inimene jalutas makseterminal käes autode vahel ringi ja polnud tarvis väljagi astuda.

Suur tänu kõikidele vastajatele! :)
Oleme nüüd niipalju targemaks saanud, et otsustasime Trondheimi vahele jätta ja keskenduda piirkonnale ülalpool Mo i Ranat.

Nii, vahepeal hulk infot kogunenud ja asi läheb aina segasemaks... :D
Kui sõita läbi Soome ja Rootsi Mo i Ranasse, edasi Bodo, Rago rahvuspark ja Lofoodid ja tahta seejuures ka jalgu liigutada (matkad liustikule, mägimatkad, koopad...), kas on tõenäoline jõuda ka Altasse, arvestades reisi ajaks 14-16 päeva? On need joonised seal väärt pingutamist?
Ja milliseid teid peaks Põhja-Soomes valima, kui tahta tundramaastikku imetleda? Olen info eest tänulik!

Üks parimaid kohti Soome Lappis tunturit imetleda on U. Kekkose rahvuspargis http://www.luontoon.fi/Retkikohteet/kansallispuistot/urhokekkosenkansallispuisto/Sivut/Default.aspx

Sealt leiab palju erineva pikkusega matkaradu ning saab teha tõusu ka Kiilopää mäele (546 m.) kust näeb tunturit kõrgemalt kogu oma ilus.

Meil jäi Alta tee äärde ja siis käisime muuseumis ka. Seal on mingi nii vist alla kilomeetrine ringike, kus ääres on täisjoonistatud kaljud. Ja maja oli ka eksponaate täis.
Mulle ja lastele tegelikult meeldis seal, meil vedas väga ilmaga ka... kuid ainult kaljujooniste pärast ma Altasse kihutama ei hakkaks.
Me ronisime Altas veel mingi kõrge mäe otsa - sealt avanes vapustav vaade ümbrusele ning kohalikule lennuväljale. Struve punkt on ka Alta lähedal, kui need sulle huvi pakuvad.
Põhjas läksid kilomeetrid kiiremini. Teed olid sirgemad ja liiklus väike.
Kui oled mägedes käija, siis Tromsö lähedal on Lungeni "Alpid".
Kui tuled tagasi mööda E6-t, siis pööra sisse Trollholmsundi. See on üks lahe koht :)
Soomes on Karupesakivi juures ka kena koht seljasirutuseks, "karupessa" pugemiseks ja Inari järve poole vaatamiseks.

Suur tänu vastajaile! Paistab ikka, et tundramaastikule peab eraldi reisi pühendama. Aga eks me "õunte pealt" vaata.

Kui on soovi veidi matkata võib teha ka umbes 15 km matka mööda tundramaastikku Alta kanjonini ja tagasi. Loomadest peaks nägema lemminguid.

Kanjonit on võimalik vaatama minna kahte eri teed pidi. Alta turismi infopunktist saime kaardid ja soovitused.