Laiskus missugune, paljudele küsimustele leiaks vastuse interneedusest.

Ise sõidame ja rendime alati auto lennujaamast, kuhu pärast ka tagastame. Meilt sooviti Gibraltarisse sisenemisel näha passe. Seal on passikontroll, vahet pole kas autoga või jalgsi. Gibraltar on siiski UK. Autoga saab u. poole mäe peale, seal ostad pileti ja siis viib sind Van mäkke. Kui uuesti läheks, siis ripraudteega. Ahvidega on nii, et midagi söödavat ei tohiks olla ei kotis, ega taskutes. Hüppavad küll kallale.

9 ja 13a. on Caminito del Rey täiesti tehtav. Ise tellisime ette, koos giidiga. See on vägev ja iga kell läheks tagasi, nüüd juba giidita. Sinna sõidab rong ja kogunemiskohast viiakse bussidega raja algusesse. Tagasi kõnnid ise finisisse, kust saad jälle rongi peale, meil oli seal auto.

Reise saab ettetellida ja siis on näha kuhu peate minema, kui rendiautot ei kasuta.

Päikest.

Ühistransporti pole uurinud, aga 2 nädalat tagasi käisin Gibraltaril ka ID kaardiga, pass oli siiski kaasas. Otse piiril pakuvad Gibraltari taksofirmad paaritunnist tuuri, kus viivad minibussidega üles ahve, koobast, tunneleid jms vaatama, juht toimib natuke ka goidina ja seletab bussisõidul Gibraltari värvikat ajalugu ja poliitilist situatsiooni. Meil ja ilmselt ka teistel (kuna minibussid üksteisel sabas seal 1-suunalisel kitsal teel) olid igal pool umbes 20 min pausid vaatamisväärsusteks ja pärast tuuri lastakse rahvas kesklinna peale lahti. Hiljem saad ise kesklinnast üle lennujaama piirile kõndida, pole väga pilk tee. Kuigi olin ka varem käinud, meile meeldis. Väidetavalt sama raha u 45 eur läheb tõstukite peale iseseisvalt üles-alla minnes, sest ka rahvuspargi pilet (äkki 18 eur või naela) oli selle tuuri hinnas, samas säästab see minibuss palju aega ja jalavaeva.

Ahvidega jah peab olema ettevaatlik, et nad miskit ära ei viruta. Eelmisel korral, aastatetagusel perereisil lastega, ehmus poiss, kuna ahv hüppas talle lihtsalt pähe.

Caminitole ühistranspordiga suht. vaevaline, ise vaid rendiautoga olnud, aga ilmselt kuidagi tehtav. Sinna pakutakse ka mingeid pakette / tuure. Transport käibki vist Malaga kaudu. Peale koroonat ja suvisel ajal peab vist jälle pikemalt ette bronnima pileteid, ise olin 1,5 a tagasi talvel. Minu arust on 2 sissepääsu / parklat, aga ikkagi 1 rada ja seda käidi ikka ühes suunas, kiivrid peas jne. Kallima hinna eest giid kaasas, muidu saad ise vabalt liikuda.

Usun, et 9-13 a. on lastega tehtav, miskit füüsiliselt megarasket ei ole. Ise ei saanud eelneval ööl ärevusest magada vaid oma kõrgusekartuse tõttu, aga siiski (küll väikese veiniga) rada tehtud sai :-)

Kuna oled esmakasutaja siis tee nii:

Üldfoorumi lehe ülal on lahter "otsi üldfoorumist" , sinna tipsi Malaga ja vajuta "otsi". Saad mitu lehte küsitud probleeme, keri ja leiad neljandal lehel paar kuud tagasi postitatud teema "mida teha Malagas" kümnekonna vastusega. Ka ülejäänud küsitud probleemid käi üle.

Caminitole ja tagasi Malagasse saad lihtsalt Sevilla rongiga, vist oli teine peatus-El Chorro. Edasi kohaliku bussiga, käib pooletunni tagant raja algusrajooni, kust saab kahes variandis marssida raja stardipunkti. Rada ise on ainuke ja atraktiivne. Raja lõpust rongijaama on ca 15 min.

Gibraltaril soovitan siiski tõstukiga üles ja jalgsi alla. Kindlasti on lastel põnevam tõstukisõit kui autos ülessaamine.

Kui ühistranspordiga Gibraltarile, siis tuleb võtta pilet liinibussile (näiteks Malaga bussijaamast) La Linea de Concepcioni (piirilinn) ja sealsest bussijaamast on piir 10 min jalutuskäigu kaugusel. Ahvid on seal usinamatel surkijatel ka sõrme otsast hammustanud, nii et ära surgi- hammustab!

Gibraltarile pääseb EL kodanik IDkaardiga ja vastupidiselt siin eelpool mainitule, ei ole Gibraltar UK.

Ühistranspordi kohta ei oska öelda, ise olen alati kas rendiautoga läinud Hispaaniast või siis otse Gibraltarile lennanud.

Soovitan samuti gondliga üles sõita ja jala alla tagasi tulla. Kahjuks ei mäleta, mis see maksis.

Ahve võib hea õnne korral näha ka all (näiteks Rock Hotellis on hoiatus mitte aeg-ajalt rõdule sattuvaid ahve tülitada), aga lootma selle peale jääda ei saa.

Ettevaatlik peab nendega kohtudes kindlasti olema. Kaljule minnes ärge võtke kaasa paber- või kilekotte, vahet pole, kas seal on süüa sees või mitte. Ahvi jaoks on kõik potentsiaalne pidusöök. Korduvalt olen näinud, kuidas korraldatakse kambakas, paar tükki hüppavad selga, paar-kolm tükki ründavad kotti. Kotist ilma jäämine on garanteeritud, kui hästi läheb, siis ilma suuremate vigastusteta.

Ahvibeebid on hästi nunnud, aga isegi kui nad üksipäini ringi tuterdavad, on nende puudutamine väga halb mõte. Vanakesed võtavad seda kui rünnakut ja tormavad beebit kaitsma. Lastele tasuks kindlasti korduvalt karmid sõnad peale lugeda.

Kalju tipust avaneb suurepärane vaade Gibraltari lennujaamale, päris sürr on vaadata, kuidas lennukid sinust allpool toimetavad. Hea ilma korral paistab ka Aafrika ära.

Ära võiks käia näiteks Europa Points, kuigi Euroopa Viimane Pood on seal kahjuks hingusele läinud või siis hea ilma korral Casematese väljakul mõnes kohvikus chillida.

@Aivar67, sinu vastus ei aidanud kuidagi teemat edasi arendada, ehk hoiad veidi enda ja teiste aega kokku, kui midagi öelda pole.

Käinud rendikaga, seega ühistranspordi suhtes 0. Suht kohe peale Gibraltari piiri, vasakut kätt(üle tee), viisid ka väikesed bussid köisraudteeni. Köisraudteega üles, jala alla. Ahvid ikka rohkem üleval. Seljakoti luku avamine käib neil filigraanselt :).

Caminito del Rey 9 ja 13 tehtav. Soovitav siiski ilma giidita. Mõni ikka" tuiskab" mõnuga raja läbi. Radu on 1. Piletid peaks juba praegu ära ostma. (Eriti kui soov minna ilma giidita.) Soovitaks vaadata hommiku poolne aeg. Võib juhtuda ka nii, et rada suletakse tugeva tuule tõttu ilma ette teatamata.( Raha ei tagastata, võimaluse korral vormistatakse pääse muuks päevaks.) Meil vedas. Saime läbitud ja kui tagasi jõudsime oli rada kinni pandud-silt tunneli väravas. Seega oleks mõistlik igaks juhuks Caminitot viimasele päevale mitte jätta.

Kui Cueva de Nerja'sse puudub transpordi võimalus, siis ca 14 km Malaga kesklinnast on tagasihoidlikum(aga omapärane) koobas Cueva del Tesoro.

smallisland

Ma ikkagi väidan, et hetkel on Gibraltar UK. Kuulub ta siiski Suurbritanniale. Elmisel 2022 sügisel, kui ületasin rendiautoga piiri, pidid kõik esitama passi, mitte ID.

Suurbritannia meretagused alad, sh ka Gibraltar, on ÜK haldusalad, aga ei kuulu ÜK koosseisu. Tegemist siis endise impeeriumi jäänukitega.

Kuna sidemed EL-iga ja eriti Hispaaniaga on üliolulised, siis on soov ühineda Schengeniga ja nende vastutulek on luba kasutada EL-i ID-kaarte Gibraltarisse sisenemiseks. Mis kuupäevast see kehtib, seda ei oska peast öelda. Kohe automaatselt ÜK lahkumise üleminekuperioodi lõpus see vist toimima ei hakanud ja äkki oli tõesti mingi periood, kui sinna sai ainult passiga. Gibraltarist Londonisse lendamiseks peab pass kaasas olema.

Ok. Kui Gibraltar on UK haldusala, aga ei kuulu UK koosseisu. Siis millise riigi koosseisu nad kuuluvad?

Ma jätkuvalt väidan, et tegemist on UK koosseisu kuuluva maaga.

vatse jõudis juba ära vastata Gibraltari kuuluvuse kohta :)

Gibraltarile sisenemise kohta ametlik viide siin

Passports are required by all visitors to Gibraltar, except EU nationals who are in possession of a valid national identity card.

Edit

@päike12, ehk on see abiks.

ÜK koloniaalpärand võib olla müstiline ;) Näiteks Mani saar pole isegi mitte ÜK haldusala vaid allub otse Briti Kroonile. Sama Guernsey ja Jerseyga.

Tere, tore!

Küsin uuesti millise riigi koosseisu, Teie arust Gibraltar kuulub? Tahan konkreetset vastust, mitte mingit hämamist ja viiteid!

Mina väidan, et Gibraltar kuulub Suurbrittanniale ja seega on UK.

Me võime siin ka vaielda, kelle ala on Petseri, kahjuks on ta siiski praegusel hetkel Venemaa koosseisus.

Gibraltar on Suurbritannia meretagune ala Gibraltari väina põhjarannikul. Seadusandlik organ on 17-kohaline parlament, mis valitakse üldvalimistel. Riigipea on Suurbritannia kuningas, keda esindab kuberner.

Briti-Hollandi väed vallutasid Gibraltari Hispaanialt Hispaania pärilussõjas 1704. aastal. Utrechti rahulepinguga läks Gibraltar 1713. aastal Suurbritannia valdusse. 1967. ja 2002. aastal toimunud referendumitel lükkasid Gibraltari elanikud tagasi ettepaneku liituda Hispaaniaga. Pärast 1967. aasta referendumit sulges Hispaania piiri Gibraltariga kuni 1985. aastani.

Asi ongi lihtsalt nii, et antud ala ei kuulu ühegi riigi koosseisu alla. Tegemist on peeaegu iseseisva territooriumiga, mille kaitse ja välispoliitikaga tegeleb ÜK. Seega pole tegemist ÜK territooriumiga vaid alaga, mis on teatud osas ÜK halduse all. Näiteks väiksest seotusest ÜK-ga on see, et nad saavad läbi rääkida Schengeni lepinguga liitumise üle. Selle rakendumisel oleks Gibraltari ja ÜK vahel rangema kontrolliga piir. Gibraltari elanikud said briti kodakondsuse vist alles 1981. a. Jne jne.

Sarnase staatusega on veel mitmed Suurbritannia meretagused alad. Man, Jersey, Guernsey on veel keerulisema staatusega.

On ka teisi alasid maailmas, mis ei kuulu ühegi riigi koosseisu, aga omavad mõne riigiga erinevaid sidemeid. Näiteks Puerto Ricol on oma erisuhe USA-ga, aga päris lõplikult see USA koosseisu ei kuulu.

Erandlikuks näiteks võib tuua ka riike, mida enamik riike ei tunnista iseseisvatena. Neist äärmuslikum on vist Hiina Vabariik. Enamike riikide ametliku vaate järgi sellist riiki pole olemas. Samas on paljudel riikidel sellega erisuhted. Kui nüüd faktiliselt vaadata, siis on selge, et tegemist on iseseisva riigiga. Kui vaadata juriidiliselt, siis meie ja EL-i ametliku välispoliitika vaates on tegu ikkagi Hiina RV aladega. Kas Taiwan on siis Hiina V või Hiina RV osa?