Maroko reisifotod: Fez, Chefchaouen, Meknes, Essaouira, Sidi Kaouki, Marrakech

Käisime sõbrannaga Marokos, algselt juunis ja hiljem ka oktoobris (2008).

Mäletan, kuidas enne Maroko reisi, ma otsisin internetist materjali selle maa kohta ja minu jaoks oli hästi huvitav vaadata teiste inimeste reisipilte ja lugeda nende muljeid. Tahan nüüd natukene tagasi anda ja loodan, et minu fotograafiline nägemus Marokost ja selle rahvast on samuti kellegi jaoks huvitav ning võib-olla isegi kasulik.

Minu reisifotod: http://www.norvidia.com/

Väga kenad pildid, tänud! Endal ka plaan samu linnu külastada + mõned veel, oli kindlasti kasuks ülevaate saamiseks.

Fantastilised pildid. Väga väga professionaalsed. Käisime ise ka kaks nädal hiljem samades paikades. Nii hea meenutada nüüd! Seda kaunist maad ja tema sõbralikke inimesi. Suurimad tänud teile fotode eest! Eriti inimestest tehtud pildid - kuidas teil need õnnestus teha arvestades kohaliku usku?

Tänud positiivse tagasiside eest!

Minu jaoks ongi tegelikult kõige huvitavam ja olulisem reiside juures kohalike inimeste pildistamine. Üks viis on tegelikult minna inimese juurde ja otse küsida, et kas ma tohin teid pildistada vms. Aga samas, niiviisi saab sellised viisakad naeratusfotod jne. Mina olen enda jaoks avastanud, et kõige paremaid tulemusi annab mõõdukas nahaalsus :).

Ma ei roni kindlasti kellelegi kaameraga nina alla, aga ma eelistan teha pildi enne ja siis vastavalt vajadusele edasi käituda - kõige kindlam variant on lihtne naeratus (kui näiteks on keelebarjäär) või siis väike vestlus. Siirad komplimendid aitavad alati, igas inimeses on midagi, mida saab rõhutada või välja tuua. Kasvõi näiteks, et sul on tõesti lahe müts vms, ei pea labaselt kohe imeilusaid silmi kiitma :). Enamik inimesi ei ole tegelt vastu, kui nendest pilti tehakse, seda enam, kui seda ei tehta ahistaval moel. Ma küsin tihti ka inimestelt nende e-maili aadresse ja saadan neile hiljem fotosid.

Maroko puhul oli kõige huvitavam see, et lapsed üldiselt said pahaseks, kui neist pilti tehti. Piisas, kui ma juba kaamera välja võtsin, kui kohe hakkas sagin pihta. Sealkandis levib uskumus, et koos pildistamisega kaob ka su hing jne, sellest legendist on erinevaid vorme. Samas mehed, va. eakam generatsioon, olid kohe valmis poseerima iga kell ja igas kohas. Naiste puhul mulle tundus, et nad isegi ei oleks nii vastu pildi peale jääma, aga käitusmisreeglid keelavad või mõistavad seda hukka. Keegi minu peale pahaseks ei saanud, aga oli näha, et nad tunnevad ennast ebamugavalt ja siis tekib endal ka tunne, et selle pildi saamine ei ole teise inimese ahistamist väärt. See pildiseeria seal Marrakechi pargis, kus kaks noort kudrutasid ja mis lõppes politsei tulekuga, selle tegin ma tõesti salaja. Muidu ei oleks saanud pooltki nii loomulikke pilte, samuti poleks mul aimugi, mis seisukoha Maroko politsei minu pildistamise suhtes võtaks.

Üldiselt, ma arvan, et kui ise käitud austavalt teiste inimeste suhtes, siis ei teki ka probleeme. Muidugi on ka vastupidiseid olukordi, kus näiteks mõni turist tunneb ennast puudutatuna, et ta sulle kogemata kaadrisse jäi ja tuleb ülbitsema. Siis ma tavaliselt ütlen, et see on vaba maa ja ringi liikudes on ta juba teadlikult võtnud endale riski, et ta võib kuskil ka pildi peale jääda.

Hea töö tehtud ja kiidaks ka ainult edasi. Just otsisin pilte päris elust mitte selliseid turismifirma poolt tellitud Welcome To Marrakesh teemalisi pilte. Kus ainult pildistatakse purskaevusi ja muud saasta mis tegelikult on võlts. Kas Marrakechi külastades on igalpool sellised nõuka aegsed auk põrandas wc-d või on EU stiilis ka võimalik asju ajada.

Eks nende vetsudega ole, kuidas näkkab. Üldiselt minu jaoks toimis reegel, et mida turistilikum koht, siis seda suurema tõenäosusega on ka WC pott olemas. Ja kui ei olegi, siis turistidele suunatud kohad on siiski hulga puhtamad, kui kohalikud.

Käisin vahepeal jälle Marokos (oktoobri lõpus), lisasin ka hulga uusi pilte, muuhulgas ka Meknese ja Sidi Kaouki fotod.

Väga meeldisid teie reisipildid, eks Marokos on inimeste pildistamine kohati päris trikikas. No näiteks mõnes väiksemas linnas kõnnid turul, milliseid inimesi näed, aga tegelikult oled ise juba muutunud nende jaoks vaatamisväärsuseks ja lisaks on kohalik pajatajamees ka käigult sind oma jutu sisse pannud, no kuidas seal enam pildistama hakkad. :) Pildid lambaajudest ja eluolust jmt saavad minu käest igatahes maksimumpunktid. Ja Girona on lahe linn, 94% inimestest, kes seal lennuväljal maanduvad, kihutavad ilma linna külastamata edasi, aga mõnus koht (nojah, jõgi on neilt pihta pandud kahjuks). Peaks Marokosse minema, jään selle üle mõtlema.

Väga, väga ilusad pildid! Olen ise ka kaks korda Marokos käinud, Marrakechist põhja poole pole kahjuks veel jõudnud, ja inimestest pole mul pea ühtegi pilti...Ma lihtsalt ei julge neid pildistada, kuhu ma seal võõras riigis jooksen kui keegi kaikaga taga hakkab ajama :D Igaljuhul, suured kiidusõnad imeliste piltide eest! Ja paarikese pildiseeria Marrakech'is on lihtsalt nii-nii-nii...marokolik. Enne Maroko külastamist (ja ausalt olles esimese reisi ajal ka) ei kujutanud ma ette, et neil on SEADUSED avaliku flirtimise, käest kinni hoidmise jms kohta...Politsei kohe kohal! :D Aitäh!

Kenad pildid.
Plaan endal ka lähitulevikus külastada. Mis hotellis Te olite? Pildid üsna huvitavad. Kas oli hea koht?
Kuidas kohalikkudega pildistamises "kokkuleppele" said. Väga palju on pilte inimestest. Araabid üldiselt ju rahamaiad selliste teemade peale.

Marrakechis peatusime tuttava juures.

Essaouiras peatusime mõlemal korral ühes väga muhedas väikeses majutusasutuses nimega "Dar Afram" (The House of Afram). Seda peavad pooleldi austraallastest isa ja poeg, väga lahedad tüübid. Koht ise on selline armas bed & breakfasti moodi maja Essa medinas, väga chill ja turvaline kant. Majas ongi vist kokku ainult 7-8 tuba, seega hästi kodune ja hubane. Tõesti soovitan, öö maksab kuskil 350-450 dirhami kanti (hommikusöögiga, 2-ne tuba), mis ei ole väga odav, kindlasti leiab odavaimaid kohti, üldse ei kahtlegi. Eks oleneb täpselt, mis tuba ja millal külastad, aga minu jaoks teevad selle koha lahedaks just tõsiselt chillid inimesed ja hubane keskkond. Selline tunne, et sattusid kellegi juurde koju, a la seintel on isa enda maalitud amatöörteosed jne. Minu arust see koht saigi alguse sellest, et kuna isa Abdul on muusik, siis nende majas käis palju külalisi ning info levis, et kui lähed Essaouirasse, siis mine kindlasti Abduli ja Tariku juurde ja nii ta on läinud.. Ühendust saab Tarikuga (poeg) aadressil tazzatarik(ÄT)hotmail.com.

  • Pilte "Dar Afram"-ist , Tarikust ning Abdulist leiab minu fotogaleriist, Essaouira osa juurest.

    Fezis ööbisime ühe eestlanna majas. See on kohalikus stiilis kujundatud riad, mitte eurohotell. Suur ja avar maja, tube on vist 4-5, kui ma ei eksi. Hästi privaatne ja rahulik koht, kindlasti mitte basseini või baariga hotell. Fez iseenesest on väga rahulik koht, seega minu arust on väga sobilik, et ka ööbimiskoht on sama atmosfääriga. Maja ise on tõesti väga ilus ja mina olen mõlemal korral sellega väga rahule jäänud. Asub kohe medina ääres, mis peaks seiklushimulistele väga sobima. Samas, natsa kaugel uuemast linnaosast, seega, kui peamiselt shoppata ja kohvitada on plaanis, siis vist mitte kõige parem asukoht. See riad ei ole ehk nii maakoduselt hubane, nagu "Dar Afram" Essaouiras, pigem on see koht rohkem väljapeetum ja kindlasti väga kunstipärane ning stiilne. Sellist traditsioonilist käsitöö-siseviimistlust, nagu seal, ikka nii lihtsalt ei näe, kui sind just keegi heal järjel kohalik enda juurde külla ei kutsu.
    Kontakti saab eestlasest omanikuga aadressil: margit(ÄT)medina.ee.

  • Pildid sellest riadist on kohe minu galerii alguses.

    Lõppkokkuvõttes, minu jaoks on olnud need eelnevalt kirjeldatud ööbimiskohad väga oluliselt baasiks reisielamuste kujunemisel. Ma tean, et väga paljud inimesed ei hooli, kus nad ööbivad ja "ega ma sinna magama ei lähe" on väga asjakohane märkus. Mul endalgi on olnud reise, kus olen eelistanud odavaid majutuskohti ja rohkem väljaspool hotelli oma aega sisustanud. Eks see oleneb ka reisi tüübist. Minu Maroko reisid on olnud 100% lõõgastumiseks, rahulik chill, mitte ringitormamine. Ja oli ikka väga hea tunne kuumal suvepäeval vahepeal varjuda Fezi riadi jahedate seinte vahele, diivanitel lösutada ja niisama lobiseda. Või Essaouiras süüa õhtust koos teiste külastajate ja Tariku ning Abduliga, kõik koos ümber suure aurava koduse Tajine'i. Mul on paar tuttavat, kes on samuti Marokos käinud ja erinevatel põhjustel ööbisid nemad kas siis väga odavates kohtades või euroopalikes hotellides ning kuulates nende muljeid, tekkis mul kohe tunne, et tegin absoluutselt õige otsuse, kui eelistasin pigem kohaliku omapäraga kohti odavatele youth hostelitele.

Ma olen vist ainult paar korda raha andnud pildi tegemise eest. Ja siia ka ainult sellepärast, et ma tahtsin anda või oli eelnevalt kokku lepitud. Nii ikka ei lähe, et keegi hüppab sulle kaamera ette, naeratab ja poseerib ning siis nõuab raha. Aga kui sa ikka teed mõnest lapsest umbes 30 fotot järjest, erineva nurga alt jne ja ta hästi malbelt sulle naeratab, siis tekib küll tunne, et tahad talle heameelt teha ja laps on pärast selle 1-2 dirhami üle väga õnnelik. Eelmisel reisil oli mul isegi olukord, kus ma tahtsin teha pilti ühest vanemast mehest turul, kes hoidis käes linde. Tema tahtis raha saada, 2 dirhamit, mis oli minu jaoks täiesti ok, seega hakkasin pildistama. Kui tuli aeg raha maksta ja ma hakkasin taskust münte otsima, astusid kaks kohalikku meest minu kaitseks välja, et ei ole sul siin vaja maksta midagi ja läksid hoopis tülli minu "modelliga", et see niimoodi raha nõudis. Ma ei teadnud, kuidas reageerida, olin väga positiivselt üllatunud. Veel tükk aega oli nende kisklemist seal tänava peal kuulda, kui ma edasi kõndisin.

  • Kusjuures pildid neist on ka minu galeriis, Fezi osa all. Linnuga mees kollaka seina taustal on minu "modell" ja need kaks meest üksteist kallistamas ja musitamas on minu kaitsjad :).

--

Tavaliselt pööravad inimesed rohkem tähelepanu kõige suurema kaameraga pildistajale. Edevamad poseerivad rohkem, pildistajatelt küsitakse rohkem raha jne. Mul on küll väga silmatorkav tehnika ja saan ka palju tähelepanu, aga ei saa öelda, et raha nõudmine probleem oleks. Võib-olla ma lihtsalt ei dramatiseeri seda üle, peaaegu alati ütlen ei, kas siis naeratusega või ilma ja kõnnin edasi vms. Keegi pole mulle veel kiviga järele visanud, kuigi vahel kuuleb naljakaid kommentaare. Vahel aitab see, et näitad väljatulnud fotot kaamera LCD ekraani pealt, paljud on siis nii rahul, et unustavad äragi oma algse nõudmise. Lapsed küsivad vahetevahel raha, aga nad teevad seda pigem selle mõttega, et noh, äkki näkkab. Nad ei ahista, natsa jooksevad järgi, aga kui ikka ei anta, siis kandub tähelepanu varsti mujale. Mõned korrad on ka noorukid või täiskasvanud mehed küsinud, kerjused muidugi ka, samuti müügimehed oma putkades.

Üks nõuanne oleks küll: ära kasuta välku. Ja seda tegelikult mitmel põhjusel. Mitte ainult ei ole seebikarp-kaamera puhul välguga pildistamine suhteliselt mõttetu, seda nii päevasel ajal (kuna valgust on nagunii juba piisavalt ja see välk selle kvaliteeti kuidagi ei paranda) kui ka pimedas (see väike välgusähvatus ei suuda nagunii tervet öist linnavaadet vms valgustada), vaid samuti võid sa hoopis vastupidise tulemuse saada. Tüüpiline on see, et välk pigem peegeldub mõnelt klaaspinnalt vastu ja rikub terve pildi ära. Või siis näiteks siseruumides pildistades on tulemus tihti täiesti plass: taust on must ja esiplaanil olev objekt liiga hele ja kahemõõtmeline. Samuti viskab välk vahel modelli näkku sinakat tooni ja tulemus on kohati liiga kahvatu või pigem laipa meenutav; või siis peegeldub näonahk kõvasti välguvalgust tagasi ja jääb mulje, et oled eriti higine.
Aga välguta pildistamisel on ka teine väga oluline väärtus, mis seostub ka antud teemaga - sa oled tunduvalt märkamatum, kui sa klõpsid vaikselt pilte teha kuskil tänava ääres, kui et lajatad välguga ja paratamatult inimesed märkavad sind, Isegi need, kes muidu ehk olid lihtsalt oma igapäevategemistesse nii süvenenud, et ei pannud sinu pildistamist tähelegi.
Minu arust peaks iga oma reisifotodest hooliv inimene kasvõi nii palju vaevuma enne reisi oma kaamerat näppima, et näha, kust välku saab vajadusel maha keerata. Muidu on lõpuks kõik reisifotode iluvead täpselt samasugused - välguga ülevalgustatud kahvatute nägudega inimesed või pilti rikkuv kaadrisse tagasipeegeldunud välgusähvatus.

Tnxud põhjalike kommentaaride eest!

Mis objektiiviga pildid tehtud on?

Peamiselt kasutan Tamron 28-75mm f/2,8 ja lainurgana Tokina 12-24mm, f/4.
Kere on Canon 30D.

Läksin siin vahepeal paariks kuuks üksi reisima ja tänaseks olen otsaga ka tagasi Marokosse jõudnud. Keda huvitab lugeda, kuidas läheb ühe 26-aastase naise elu Marrakechis hetkel, siis: http://sshiksa.blogspot.com/

Maroko kohta käivad postitused algavad maikuu lõpust.
Postitan tekste juurde, kuidas aega ja võimalust on.