Kas keegi tripikatest on (võrdlemisi hiljuti) käinud Mauritaanias ja mh sõitnud Iron Ore rongiga?
Peas liigub mõte talvel - kevadel Mauritaaniasse minna. Huvi pakub nii kõrb, iidsed kaljujoonised kui ka ajaloolised linnad, aga kindlasti ka Iron Ore rongisõit.
Kuivõrd mu lähimast sõpruskonnast ei paista huvilisi leiduvat, läheks ilmselt mõne väiksema kohaliku tuuriga, sest üksi oleks eragiid kallivõitu. Loetu põhjal tundub, et logistiliselt ja piiratud aja raames on parem miski kohalik orgunni jaoks kasutada.
Sellest ka küsimus - kas kellelgi on oma kogemusest soovitada Mauritaanias kohalik asjaajaja / korraldaja? Muid soovitusi - näpunäiteid, tagasisidet / arvamusi?
Kas keegi on Iron Ore rongi sõitnud? Kas terve marsruudi või mingi osa? Muljeid - soovitusi?
Kõik muud mõtted Mauritaania osas väga oodatud. Muidugi ka seltsilised, kui kellelegi pakub sihtkoht huvi.
Mauritaaniasse lendab nt Turkish Airlines, aga ka AirFrance.
Tere, ei ole käinud, aga olen FB Every Passport Stamp grupis ja seal on nii Mauritaaniast, maagirongist kui ka muudest kohalikest vaatamisväärsustest üsna tihti juttu, palju praktilisi nõuandeid ja tuurikorraldajate hinnanguid lisaks.
@ Buldooza
See on juba loetud - läbitöötamisel (olen ka seal grupis) :) Mõtlesin just tripikate kogemusi jms küsida ja äkki kellelgi sarnane reisiidee.
Oled sa kindel, et sa tahad minna sinna? St see võib tunduda ahvatlev, sest on vist üks kõige vähem külastatud Aafrika riike.
Ma küll ise käisin 2008, aga ma ei kujuta ette kas seal on midagi suurt muutunud. See on riik, kus mul oli tunne, et valget inimest vihati siiralt, see polnud selline tavapärane Aafrika, vaid next level. Põhimõtteliselt alati valetati või suunati valesse suunda.
Riik ise oli kurb, toona antud raudteega sõit ei olnud isegi võimalik (konflikti tõttu), aga mõned põhjused, miks ma seda ei teeks:
- see on illegaalne. Kui nad väidavad, et keegi ei kontrolli, siis jääd ette ja valge naise võib põhimõtte pärast vangi panna. Isegi mitte selleks, et saada raha, vaid niisama.
- inimesed võtavad kõhu kinnistit, et häda 2 ei peaks tegema. Nr 1 tehakse üle vaguni serva või ühte nurka. Sa ei pruugi olla üksi või sa tegelikult ju ei taha üksi reisida. Kui seal on usklikud moslemid, siis võib olla su soov pissile käia mitte aktsepteeritav. Ja noh muidu privaatsust ikka pole.
- Inimesi on sealt röövitud või nende asjad on vähemalt ära võetud. Keegi sind seal ei aita.
- mürgine õhk/aurud
- abi ei ole / ei saa / ei tule. Nt rong läheb katki ( on juhtunud) oled sa valmis päevi ootama või üritama ise minema saada? Vett ei ole, sööki keegi sulle ei jaga. Politseid kui sellist sinu jaoks ei eksisteeri ja meditsiiniabi saab äkki, kui suudad sinna jõuda, kahes suuremas linnas.
St loodan väga, et keegi lükkab mu negatiivsuse ümber ja vahepeal on saanud sellest tore ja inimsõbralik koht, aga seni jään ise skeptiliseks.
Mul on vähe riike, kuhu mõtlen, et tagasi ei taha, aga Mauritaania üks neist :)
@ haaletaja
Aitäh info ja oma muljete jagamise eest! Väga huvitav!
Tundub, et olukord on siiski muutunud, ma vähemalt loodan. Olen lugenud mitmeid blogisid ja kirjeldusi ning Mauritaania on juba ca 2 aastat suuremat huvi pakkunud. Paeluvad kõrb ja ajaloolised linnad, kogu see riik tundub väga teistmoodi - ja just see mind kuidagi huvitab ja tõmbab. Vähemalt mõttes :)
Ma siiski vähemalt rongisõitu päris omaette teha ei plaaniks, vaid kasutaks reisikorraldajat. Praegu käivad terved grupid rongiga sõitmas nagu olen aru saanud. Kuivõrd ma olen piisavalt laisk ja aega alati napib niikuinii, siis kasutaksin mõnda korraldaja abi kogu logistika jaoks. Buldooza viidatud Every Passport Stamp'ist on mitu korraldajat tagasiside põhjal silma hakanud.
Eks rongisõit oleks ka minu jaoks paras ekstreemsus, aga vanuse ja mugavustaseme suurenedes jõuan varsti aega, kus enam kohe kindlasti seda sõitu ei teeks :) Vaatab, kas hetkel veel teeks ja kas ideest kaugemale ka jõuan. Ega see pissil käimine on sageli nagu on - kunagi Etioopia kõrbe tripil oli rida kohalikke noormehi mu taguotsa piilumas ja siis mõtlesingi, et mis mu sest taguotsa nägemisest võtta. Kui kedagi teeb see rõõmsaks, et saab mu tagumikku näha, las tal siis olla hea päev :) :) Nagu sukeldumispaatidel, kus sageli pole samuti erilist privaatsust - tahad kuivad riided selga, vahetad seal samas oma riided, on sul katet või mitte :)
Etioopias on suhtumine (üksikutesse) naistesse väga erinev Mauritaaniast. Etioopia on selles suhtes üldse väga eesrindlik ja konkreetselt käituvad iseseisvad naised on suuremal alal riigist vägagi austatud.
Aga sellele rongile minekuks ma soovitaks kindlasti leida veel vähemalt üks või pigem kaks üksikut naist kusagilt maailmas, kes tahavad sama asja läbi teha. Ja mitte uurida kohalikelt teenusepakkujatelt, kas nad teavad veel üksikuid naisi, kes tahaks rongiga sõita jne jne. Sealt võib igasugu lubadusi tulla. Otsi ise mingeid foorumeid pidi jne konkreetseid inimesi ja hakka nendega plaane tegema. Päris üksikule naisele see kõige mõistlikum koht ei ole.
Kui on mingi kindel segaseltskond olemas, siis miks mitte. Aga ma ajaks ikka selle seltskonna enne maailmast kokku ja siis uuriks kohalikelt võimalusi. Reaalselt on vist vaja ainult transporti sinna keset kõrbe, kus rongile ronida. Ülejäänud varustus oleks mõistlik ise kõik kaasa võtta ja mitte loota kohalikele tegelastele.
Mul oli kunagi ammu oma 25 aastat tagasi mõttes liikumas pikk Lääne-Aafrika reis ja juba siis oli arvamus selle rongi kohta peale väikest uurimist, et nääääh... Mingi nädalane kaameliretk kuskil Mali või Nigeri kõrbes soolakaravaniga, see tundus asjalik ja paras väljakutse. Aga see rong, no isegi siis ei tõmmanud. Nüüd ma soolakaravanis enam ka nii kindel ei oleks ja kusiganes see asi siis veel toimis turist enam tänapäeval liikuda ei saaks. Aga rongile ikka ei tõmba :) Kolm päeva kuskil veoautokastis läbi kõrbe kohaliku ühistranspordina. Tundub lahe ja läheks ikka. Aga see rong, pigem mitte.
Aga kui ära käid, siis loen kirjeldust huviga.
Jälgin sellist reisijuutuuberit nagu Backpacking Bananas, kes just hiljuti reisis ka Mauritaaniasse ning tegi ka muuhulgas läbi Iron Ore'i rongisõitu. Kuna tegemist on naisterahvaga, siis võiks ka sulle just sellest vaatevinklist kindlasti huvi pakkuda. Käis siis organiseeritud reisil. Rongiga sõitmisel oli neil saateauto olemas – nad jätsid oma suuremad kotid auto peale ja võtsid kaasa vaid rongiks vajaliku (soojad riided, vesi, söök) ning mingil hetkel selgus, et rongiga nad ikka ei jõua päris sinna, kuhu vaja, siis hüppasid suvalises kohas rongist maha ja saateauto korjas nad sealt peale, et viimane lõik autoga läbida. Rongi peal olid nad siis ühe raumaagihunniku otsas oma seltskonnaga (oli nii mehi kui ka naisi). Link sellele videole: https://youtu.be/8yTWp5WwVMM?si=mD7XXhgKR1eyMk06 (seal on ka kaks teist videot Mauritaania kohta). Igastahes hakkas talle Mauritaania niivõrd meeldima ja kuna ta tegeleb lisaks juutuubindusele ka grupireiside korraldamisega, planeeris ta koostöös kohaliku turismifirmaga mõned grupireisid sinna sihtkohta (link: https://www.backpackingbananas.com/mauritania). Ise ma ei ole selle kohta täpsemalt uurinud (kuna ei ole endal soovi sinna reisida), seega ei oska kommenteerida, kuidas või mis seal on, ning kindlasti ei ole tegemist kõige odavama variandiga.
Sellised oma kogemuste pealt tekkinud reisikorraldajaid on veel, näiteks https://onestep4ward.com/mauritania-tours/ teeb nii seda Mauritaania rongitrippi kui muid veidi ekstreemsemaid sihtkohti, kuhu teinekord ongi parem minna just sellise grupiga, mitte lausa omapäi.
FB-s on selline grupp nagu West Africa Travellers. Sealt saab väga asjalikku infot. Maagirongi kohta küsitakse kogu aeg ja mulle on omajagu infot silma jäänud. Näiteks soovitus korralik respiraator ja suusaprillid kaasa võtta. Peale seda oled korralik kaevandustont ja ilmselt mingi komplekt riideid mahakandmisele. Ülejäänud varustus prügikottidesse, tagamaks nende säilimine.
Öösel on oodata miinuskraade, või noh, väga külm on. Ehk marsruudi planeerimisel saab vist valida päevase lõigu ja soovi korral jätkata öise reisiga rannikuni. Samuti saan aru, et see rong ei ole kuigi regulaarne.
Nüüd kirjutavad, et 23.11 olid viimased inimesed sõita saanud ja sellest hetkest enam peale ei lasta. Keegi õppis ära sõna "safety".
#Hilisemad teated viitavad, et kontroll on karm. Peatustes on relvastatud patrullid, pidevalt kontrollitakse ka vaguneid. Samas on juba ka esimesi viiteid, et väikese raha eest pigistatakse silm kinni. Minu jaoks jääb küsimus, kuidas see rahasumma väldib hilisemaid kontrolle ja võimalikku mahatõstmist/menetlemist.