Ma eeldan et reisitõrkekindlustus olemas? Kiireks abiks saab nende poole pöörduda. EU261 võib olla aeganõudvam, eriti kui firma toru ei võta.

Täitsa lambist ja praktikas kontrollimata idee: kui mingigi telefoninumber või kontakt olemas, siis äkki saab katsetada Wechat äppi? Hotellidega sai kõik asjad seda kaudu aetud, äkki saab lennufirmadega ka. Wechatil on päris hea tõlkefunktsionaalsus sisse ehitatud, nii et seal kaob ka keelebarjäär väiksemaks kui 1 osapool saab kasutada inglist, teine hiinat.

Veidi segane.

Kus kohas reisijad hotelli majutati? Helsinkis? Kui pikaks ajaks neid siis majutati? Või reisijad said ikkagi lõpuks sihtkohta sama lennufirmaga järgmise lennuga vms? Või "kadus" lennufirma nö jäädavalt ja reisijad jäid kogu reisist / lendudest ilma?

Kui saaks nendest detailidest aru, saaks paremini arvamust avaldada.

Kui asenduslende koheselt lennujaamas ei pakutud, siis ostke ise sobiv lend esimesel võimalusel sihtkohta jõudmisega (samas broneerimisklassis muidugi) ja nõudke kulu sisse. Ei teki vähemalt viivitust kohapeale saabumisega. Muidugi tasub osta nii, et EL261 ka ikka rakenduks. Peab arvestama, et tagasilennul EL261 ei kehti. Sisse saab nõuda Soome kohtusüsteemi kaudu kui lennufirma tähitud kirjale ei vaevu vastama.

Eks ta reaalselt nats keeruline on - Helsingi pole siiski ööpäevaringne maailma naba. Kui ca 17 paiku õhtul väljuv hiinakate lend ei toimu, siis viimasel hetkel ostes saab Helsingist võtta 1500-2000 eurose Bali lennu, millel kulub sihtpunkti jõudmiseks 30-36 tundi.

Ilmselt on vähestel kodanikujulgust, et see raha välja käia, lootuses, et paari aasta pärast saab Soome kohtusüsteemi kaudu kõik tagasi. Eriti kui hiinlased on eeskujulikult oma hoolsuskohustust täitnud ja reisijad hotelli majutanud.

Selliste eksootiliste lennufirmadega ilmselt peabki eeldus olema, et tõenäoliselt probleeme ei lahendata Lufthansa või Qatari süsteeme kasutades, vaid pikemas perspektiivis.

Selle konkreetse juhtumi puhul on selgunud ka lennu tühistamise põhjus, nimelt tehniline, kokkupõrge maapealse sõidukiga. Eks see force majeuri alla kvalifitseerub aga asenduslennu hankimise (kui jäeti pakkumata) õigust see ei puuduta.

sigala, ei ole force majeur. Endal oli samasugune kogemus talvel Miamist tagasi lennates. Olime juba peale minemas kui tuli kapten ja teatas, et pagasiomad sõitsid trepiga lennukile sisse. Koju saime järgmine päev Lufthansaga, öö olime hotellis ja SAS maksis 600 kohe kiirelt küsimise peale ära. Seega eks neil ole ka oma kindlustused ja lepingud lennujaamadega kui sellised asjad juhtuvad.

@sigala, kokkupõrge maapealse sõidukiga võib olla ka erakorraline asjaolu. Seda ütleb ka Euroopa Komisjon oma 25.9.2024 tõlgendusjuhises, kus teemaks oli liikuva trapi poolt lennukikerele tekitatud kahjustus, vt lk 26.

Väite aluseks on Euroopa Kohtu lahend C-394/14, Siewert, ECLI:EU:C:2014:2377, punktid 19 ja 20.

Tõsi, erandid on võimalikud, nt kui oli tegemist terrorijuhtumiga. Samuti kui kokkupõrge on teise lennukiga või toitlustussõidukiga, siis võib jälle olla erakorraline asjaolu, vt samade tõlgendusjuhiste lk 27. Võta siis kinni :)

Ma ei tea midagi lennundusest, aga mismõttes on rutiinne tehniline intsident "force majeure"? Avariisid ja muid kohalikke inimtekkelisi vigu juhtub pidevalt, see on üks osa operatsiooniriskidest, mille üle peetakse arvestust ja mida hallatakse kõikvõimalike meetmega. Alates sõidukijuhtide kainuse kontrollist ja koolitustest kuni lisalennukite pidamiseni. FM peaks olema ikka asi, mis ei ole tööstusharu kontrolli all.

Kui partneri rutiinne viga oleks lennufirma jaoks FM, siis võiks kõik operatsioonid eraldi firmadeks jagada - kapten on üks FIE, tüürimees teine, jne - ja saab alati näpuga näidata, et "meie pole süüdi, partner või partneri töötaja tegi!"

Nagu ehitusäri üheksakümnendatel või nii.

Buldooza, vot ei tea. SAS midagi ei kobisenud, leidis asenduslennu, andis hotelli ja maksis 600, ju siis ikka ei olnud erand. Võibiolla on ka vahe, kas trap või pagasi trap ja käru.

Antud juhul põrkas maandunud Hiina lennuk kokku trepiga. Eks force majeur võiks sõltuda sellest, kas trepp oli väga vales kohas või oli tegu piloodi veaga.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/846e8736-6104-4f01-bce4-6c1609c5e025

@pahurik, see erinevus on tõesti imeõhuke. Kõige lihtsamalt öeldes tõmmatakse joon selle järgi, kas see põhjus oli osa lennu normaalsest opereerimisest või mitte. Trapi lennuki külge ühendamine on iga lennu opereerimisega kaasnev (inherentne) tegevus, mistõttu selle käigus juhtuv ei kujuta endast erakorralist asjaolu. Kui aga pagasikäru põrkub lennukiga või maandumisrajal olev metallitükk lõhub lennuki rehvi, siis need juhtumid ei ole osa lendude tavalisest opereerimisest ja seetõttu erakorralised. Tundub pisut jabur kriteerium, aga nii on.