miks on ikka veel inimesi, kes lähevad reisima nagu nad oleksid surematud? esmaspäeval oli erris lugu noorest tütarlapsest, kes otsustas rännata mehhikos ILMA reisikindlustuseta. selliseid lugusi on ka mujalt eksootilistest riikidest.
Ma ei saa aru, mis inimestel peas toimub. Kas nad arvavad, et õnnetused juhtuvad ainult teistega?
kes oskab selgitada, miks mõned inimesed selliseid riske võtavad ja ei tee seda reisikindlustust? Kas nad lihtsalt ignoreerivad reaalsust või on see mingi "seikluslik vaim", mida mina lihtsalt ei mõista?
Hellik, mis see ravikindlustus siia puutub. Minuteada on see kindlustuse saamiseks 239,25 eurot, kui palka ei saa.
See "sinusuguste" valimatu kasutamine ongi sildistamine. Koolikiusajad ka räägivad nii.
Just - häid inimesi leidub ja kui häda käes, miks mitte küsida. Mis neist kindlustusfirmadest nuumata.
Säilitage ohutunne, ärge käituge riskantselt ja ei juhtu midagi.
Aga asi ongi ju selles, et see viidatud Eesti ravikindlustus kehtib väljaspool Eestit väga piiratud tingimustel.
Ja õnnetusi juhtub paraku ka kõige turvalisemates riikides. Selle eest pole keegi kaitstud. Isegi kui sa reisil hotellitoast ei lahku nagu kunagi ühe korea pere lugu oli (laps libises veidi toas, käisid igaks juhuks kontrollimas ja raviarve oli ca 60 tuh, reisikindlustus oli aga kõigest 30 tuh ehk sugulastelt jne tuli puudujääk laenata).
Ja reisiks tervisekindlustust ostes pole see ka reeglina ju eriti kallis (üldjuhul mitte üle 30-40 EUR, üldjuhul vähem). Nagu ka need viidatud Gold või Platinum kaardi aastamaksed.
Mul on võetud läbi Coop panga If kindlustus 8.90€ kuumaksega. Arvestades, et ma olen pool aastast Eestist ja Euroopast väljas, siis peaks päris lammas olema kui ilma kindlustuseta reisiks. Ja no selline hind ei tohiks küll kedagi jalust lüüa ja kindlustust ka vaevalt selle piskuga eriti paksuks nuumad.
Kasutasin pikalt igakordselt erinevaid kindlustusseltse (oleneb kes paremaid tingimusi pakkus), lõpuks viskas üle ja arvutasin et 1 kindlustus maksab rohkem kui Swedi kuldkaardi aastatasu, seega võtsin selle. Viimaste aastate reisid on näidanud, et kindlustus alati vajalik kõikidele reisijatele olenemata sihtkohast.
#1 suusareis Itaalia 2020 - inimene kukkus väga väiksel kiirusel lumelauaga, väänas jala välja. Mäest alla meditsiinikelguga 120€, haiglasse haiglaautoga 200€, Röntgen+ sidumine 400€. 3 päeva mäepilet ja rent jäid kasutamata (200€), rendiautost ja hotellist rääkimata. Kindlustust polnud. Sisuliselt maksis teise samasuguse reisi kinni.
#2 suusareis Gruusia 2023 - inimene kukkus kohapeal (mäel), reieluu mõra. 1p. Gudauri haigla (50€), transport Tbilisisse (30€), nädal aega Tbilisi haiglas (700€), uued lennupiletud (230€) 1 päev mäepilet ja rent kasutamata (50€), kõned Eestisse+kohapeal (10€). Kindlustus maksis kõik kinni.
#3 reis Türki 2023 - laps kukkus mänguväljakul - kodarluu mõra. Haiglateenus kohapeal ja Eestis tasuta, aga kindlustus maksis kompi ca 200€ traumakaitset.
#4 suusareis Andorra - Rendibussil löödi parklas küljeklaas sisse ja tõmmati ära 2 seljakotti koos dokumentide ja muu kraamiga. Jällegi kindlustuseta oleks klaasikulu kallim kui kogu autojuhi reis ise.
1-3 on selline millega paljud ei tegele.
4 - Klaasikahju käib kasko alla. Siin juttu mingist reisikindlustusest.
Hea @kaitsa111,
ei olnud kõige targem jutt.
Muide, ka kiirabi EI OLE TASUTA väga paljudes EL ja Euroopa Majandusühenduse (ehk siis lisaks Šveits) riikides.
Jah, kohale sõidavad küll kohe kutse peale aga arve saad hiljem. Ja maksmisest ei pääse.
Ja ka sealsamas basseniserval võib (ka ilma kokteile libistamata ehk täiesti kainena) igasugsuseid asju juhtuda.
Mina olen Šveitsis veekeskuses basseinitrepil libisenud ja saanud õlatrauma. Ainus asi, mis nö tasuta, oli veekeskuse päästjate tegevus ehk olukorra hindamine, minu aitamine nende ruumi ja kiirabi kutsumine. Kiirabi tuli kiiresti, personal erakordselt meeldiva suhtumisega ja professionaalne. 10 minutiline sõit haiglasse maksis ca 800 eurot (oli parameedikute brigaad, oleks arstibrigaad olnud, oleks hind läinud 1800 eur kanti, kui frankidest ümber arvutada). Haiglas teostatud protseduurid 6 tunni jooksul lisaks mõni tuhat eurot. Esimene arve laekus ca kuu pärast intsidenti. Meie ravikindlustuskaart katab kulud vastavalt kohalikule reeglistikule. Ja sealse reeglistiku järgi on aastas esimesed pea 3000€ inimese omavastutus mis tahes meditsiiniteenuse puhul. Krediitkaardiga kaasnenud kindlustus tasus kõik korrektselt.
Enamuses riikides on ka ravikindlustatute omaosaluse määr oluliselt suurem, kui Eestis täna.
Mina isegi ütleks, et on lausa halb aidata rahaliselt neid, kes ise end ohtu seavad, jätavad kindlustuse tegemata ja siis kui ikkagi juhtub midagi, hakkavad abi kerjama. Selliste aitamiskampaaniate promomine ainult süvendab selliste juhtude teket.
Minu jutu point on selles, et juhus on pime. Inimene võib olla ükskõik kui ettevaatlik, mitte kunagi ei saa ta olla 100% kaitstud õnnetusjuhtumite eest. Sotsialismi, kus kõik tasuta, enamus maailma riikides ei esine. Ja ka neis kohtades, kus esineb, võib täiesti vabalt kehtida see hüve ainult kohalikele kodanikele.
Kui ei ole raha osta reisimiseks reisikindlustust, siis tuleks hoolega järele mõelda, kas reisimine üldse on rahaliselt võimalik. Teiste inimeste lohakusest (unustas) või pahatahtikusest (põhimõttelsielt "ei nuuma kindlustusseltse") tekkinud kulutusi ei peaks küll mitte keegi kõrvalseisja aitama oma rahast katta.
Raul_R . Oleme ausad - EL-s ja EMÜ-s maksab selle libastumis koos tagajärgedega kinni teenuse pakkuja, mitte ei ole vaja kindlustusega tegeleda.
Küsime veelkord - paljudel on mitteliisinguautol kasko, paljudel kodu(d) kindlustatud, paljudel elukindlustus, paljudel laenukindlustus? Kas kõigil nel reisikindlustajatel on? Ei usu. Kuigi ka eelnimetatutel on kahjud ikka suured.
Noorpere, kel maja maha põles ja kindlustus puudus - hakkame tänitama ??? Küll sellisi kerjamisi ja katsu sa neile kindlustuse vajalikkust meenutada !
Hea tohoh, Sinu (ja ka mõne tese kommentaatori) varasemad väljaütlemised a la "häid inimesi leidub ja kui häda käes, miks mitte küsida. Mis neist kindlustusfirmadest nuumata. Säilitage ohutunne, ärge käituge riskantselt ja ei juhtu midagi." võtavad vähemalt minult igasuguse soovi tulevikus inimesi aidata -- kui täiskasvanud ja eeldatavalt täie mõistuse juures olev isik ise mitte midagi oma riskide maandamiseks ei tee ja paarikümmend eurot mõttetuks kindlustusfirma nuumamiseks peab (sadu ja tuhandeid maksva reisi hinna juures), siis miks peaksid miskid head inimesed sadu ja tuhandeid hiljem kulutama võõra inimese valede otsuste kinni maksmiseks?
Suht infantiilne käitumine ja igasuguse vastutustunde puudumine minu arvates.
Arvamaks, et libastumiseks ja jala väljaväänamiseks peab tingimata lumelauaga sõitma või et ainult lapsed kukuvad (mänguväljakul) peab olema päris lihtsameelne, et mitte öelda eluvõõras. PERH EMO (üks Tallinna erakonnalise meditsiini osakondadest) andmetel pöördub nende poole abi saamiseks päevas ~230 inimest -- enamasti täiesti tavalised inimesed, kes ei tee midagi riskantset aga ometigi vahest kukuvad, saavad ootamatu terviserikke, satuvad ka jalakäijana või ühistranspordiga liigeldes liiklusõnnetuse ohvriks jne jne jne.
Aga mõttetu arutelu tegelikult -- Sind ilmselgelt ei suuda keegi ümber veenda -- hoia siis oma raha kokku ja kui ükskord häda käes, viibuta julgelt oma krediitkaardiga ja kui limiit otsas, vala sotsiaalmeedias (paraku võltse) krokodillipisaraid ning oota võõral maal koridorinurgas vaeveldes arstiabi -- äkki head inimesed halastavad. Kuigi -- miks nad Sinupoolse sellise suhtumise juures peaksid?
Sellise kindlustusfirmade nuumamisega (tuhandete poolt sadu eurosid), aga ka kõikvõimalike korjanduste korraldamistega tekib küsimus kuhu siis lähevad maksud mida pidevalt tõstetakse ??? Ei ole õige maksta makse ja siis ka veel kindlustusele sama asja eest. See muidugi ei puutu siia teemasse. Mis see EMO siia puutub? Sellest 230 inimest pooled ei viitsi oodata arstivisiidi aega, ülejäänud 115-st pooled on ise lollusega hakkama saanud, Ülejäänud 58-st pooled ei vajanud tegelikult abi. Seega 29 põhjendatut. Piirkonna 500 000 moodustab see 0,005%.
Mida Sa selle EMO jutuga öelda tahad ikka?
Murdosa reisilkäijaist vajavad tegelikult seda kindlustust. Nagu ka liikluskindlustust kui sõita vastavalt kehtestatud reeglitele ja teeoludele. Paljud seda vabatahtlikult ostaks. Kindlasti tunduvalt alla 100%.
Kōigil on ōigus. Kuid Eestis on ju sama probleem. Vōin kukkuda ja kes mulle taksosōidu haiglasse kinni maksab? Saamata palk hiljem, kahju vōib muutuda tuhandeks.
Ja kuidas Austria kodanik oma kodumaal hakkama saab? Kas kukkumise korral viiakse eritasuga haiglasse kus vōib maksta tuhandeid vōi viiakse haiglasse kus maksab tervisekassa. Kas keskmine Andorralane omab reisikindlustuse moodi kindlustust? Sest vōib ju kukkuda baaripukilt ja küünarluu puruks lüüa. Ka valka alkopoodi minnes peab eelneval päeval tegema reisikindlustuse. Poes surres viiakse laip riiga, jääb ootama dokumente , korraldada hange surnuveoks. Vōi lihtsalt kaotad poes id kaardi. Tagasi tulla enam ei tohi. Lähed politseisse , esitad avalduse saad tunnistuse et dokument kadunud. Sellega sōidad riiga saatkonda. Saad tunnistuse millega tohid tagasi pöörduda. Kōik see maksab ja mitte vähe.
Mina olen see "ullike" kes kindlustus firmasid nuumab ja peaaegu kõik ära on kindlustanud, mis vähegi võimalik. Miks? Ei, mitte selleks, et neil ka leib oleks laual, vaid selleks, et minul oleks meelerahu ja ma saaksin ise tegeleda minu jaoks oluliste asjadega.
Kindlustuse summad pole väga väikesed, kuid meelerahu ja kindlustunne on mulle palju olulisemad. Ehk mina ostan riski maandamise teenust, mitte pole see makse oma isiklikku fondi, mis peaks kuidagi rahaliselt ära tasuma.
Olles maksnud aastaid nn. tühja, saan ma vaid olla väga, väga õnnelik ja tänulik, et üksnes maksmisest on piisanud ja pole olnud vaja midagi tõsiselt rasket omal nahal kogeda.
Kui mul oleks aga üleliigset vaba raha nii palju, et kohe uus maja ehitada/autod osta/välismaa raviarved maksta, siis võibolla tõesti ei peakski kindlustama. Nii kaua kui sellist puhvrit pole, on kindlustus siiski kõige adekvaatsem viis riskide maandamiseks.
Ma ei oska öelda kuidas Austrias, aga ühes teises Lääne-Euroopa riigis ei kutsunud keegi kunagi kergel käel kiirabi kuna omaosalus on üsna suur nagu kirjutasin. Ja haiglate ning nende hinnakirjad on kõikjal samad. Erahaiglaid eriti polnudki. Aga kõige eeldus on kohalik ravijindlustus. Kes maksis suurema osa ravisummast. Aga mitte kõik. Kui sul seda pole, maksad ide.
Maksude osas Eestis - need ei kata üldjuhul kui midagi juhtunud välismaal. Selline lihtsalt on asjade korraldus meil.
Ühe mõtte lisaksin. Kui mingi mäesuusapuhkus või kuhugi troopikasse mürgiste madude ja kiskjate juurde või lihtsalt mägedes turnimine: kindlasti kindlustus!!!
Aga sellise nädalase Euroopa linnapuhkuse jaoks - no tere tere, tuleb säilitada tavapärast ettevaatlikust (märg põrand on libe, kuum jook on kuum jne jne.).
Minul oli Euroopa linnapuhkus Roomas kunagi. Jõudsin Rooma ja sain kohe ka teate, et ema on Eestis viidud infarktiga haiglasse. Olukord oli kriitiline. Konsulteerisin oma reisikindlustuse firmaga ja järgmine päev lendasin üsna kalli piletiga tagasi. Ent kõik kulud korvati täielikult.
Kõike võib juhtuda igal pool, nii Euroopas kui kaugemal ja reisida kindlustamata on täitsa rumal ja sõge. Vastutustundetu.
Iga inimene ei ole arst, et ruttu vaja Eestisse ravi minna andma.
Seda kas kindlustus on täitsa rumal, sõge või vastutustundetu - otsustab igaüks ise. Ela oma elu ja lase teistel oma elu elada. Äri tüki teiste ellu oma elu puudumisel.