Soovitusi neile, kes lähevad Indiasse omal käel.
Meie ostsime ainult lennupiletid ja LP ning saime hästi hakkama. Käisime augusti lõpus ja olime 10 päeva koha peal. Reisi kulg: Lennukiga Tallinn-Helsingi-Delhi, rongiga Delhi-Varanasi, autorikshaga Varanasi-Sarnath; rongiga Varanasi-Agra, taksoga Agra-Delhi ja lennukiga Eesti tagasi.
-
Mitte uskuda ja kasutada „heatahtlike giidide“ teenuseid ega ka mitte teejuhatamisel abi. Nad juhatavad teid risti vastupidises suunas, sinna kuhu neil on kasulik Teid kohale viia (näiteks kallid turistidele mõeldud poed, kus võite maksta kauba eest kuni 10 kordse hinna). Kui keegi tuleb teid ise kõnetama, siis on tal juba teist midagi tarvis. Nad küll väidavad, et soovivad lihtsalt praktiseerida oma inglise keelt ja et see, kuhu te tahate minna jääb nende koduteele.
Siinkohal üks tore tüssamise lugu meie reisi eelviimasel päeval. Jalutasime New-Delhis Connaugh Place keskel pargis. Oli näha, et puud on veel väikesed ja park värskelt rajatud. Selja tagant astus ligi sümpaatne noormees ja avala naeratusega küsis, et kas naudime parki. Rääkis, et on uus park ja päris kust me pärit oleme. Küsisime talt, et kas Delhis on olemas ka korralik suur supermarketi taoline koht. Ta ütles, et jah siit umbes 30 jalutukäigu kaugusel tema kodu lähedal on üks suur 6 korruseline kaubamaja, kus on kõik kaubad olemas, odavad hinnad ja see on valitsusele kuuluv äri. Kell oli juba palju ja me arvasime, et täna enam ei jõua poodi minna. Sellepeale ütles noormees, et laupäeval ja pühapäeval on kõik poed kinni (tagasilend oli ka pühapäeval ja meil enamus suveniire ostmata). Meil tuli meelde, et eelmisel laupäeval olid vanas Delhis kõik poed avatud. Siis noormees ütles, et homme on suur püha ja imestunult küsis, et kas me ei teadnudki seda. Siis me arvasime et lähme seal samas lähedal asuvasse suurde Palika Bazari. Selle peale küsis noormees, et kas tahame osta elektroonikat, meie muidugi, et ei, seda soovi nüüd küll pole. Ta ütles, et Palika Bazaril müüakse ainult elektroonika kaupu. Siis me tegime ise ettepaneku sõita sinna suurde kaubamajja autorikshaga. See „kaubamaja“ osutus räämas 3 korrusega majaks ja sees oli muidugi jälle see hirmkallite hindadega turistide pood, milliseid olime juba korduvalt näinud. Hiljem selgus muidugi, et kõik poed on lap. ja pühap. avatud ja pole mingeid pühasid ning et Palika Bazaril müüakse enamvähem kõike, mida sa võiksid tahta Indiast kaasa osta.
Kõige tõhusamat abi teeküsimisel saad siis, kui valid ise kelle poole sa pöördud. Inimesed on väga abivalmid ja sõbralikud. Hindade kohta (näiteks riksasõidu maksumust) tasub nõu küsida hotelli administraatorilt. 2. Ka tänavapoisid, kes on väga abivalmid sind juhatama ja tahavad kaasas käia, et inglise keelt õppida, küsivad lõpuks sinu käest oma teenete eest raha. 3. Ka mussooni ajal, kui tahad minna kindlasse hotelli ja saada rõduga vaadet ja/või konditsioneeriga tuba, siis on targem ja võimaluse korral ette broneerida. 4. Rongipiletid tuleb osta ette ära nii vara kui võimalik, sest 1 ja 2 klassi piletid saavad ruttu otsa. Rongis, kui tellida õhtusöök, siis tuuakse see umbes 2-3 tunni pärast. 5. Kohalikud on väga edevad ja lausa ise ronivad sulle fotoaparaadi ette. Nad on väga õnnelikud, kui sa neid pildistad ja pärast näitad fotot aparaadist. Raha nad ei küsi. 6. Kerjustega pole nii, et kui ühele annad, siis on kohe suur kari ümber. Neile piisab ka 1-2 ruupia andmisest. Kerjuslastel on ka tegelikult kõhud tühjad, sest nad on õnnelikud ka sinu poolikult ärasöödud piruka üle. 7. Ajalehed, mida lennukis loed, tasub kaasa võtta. Need kuluvad ära: Istumise alla panekuks, märgade toolide kuivatamiseks, rongi wc-s prill-lauale panekuks. 8. Tasub kaasa võtta wc-paber, sest seda pole rongis ja hotellides üldse või on ebapiisavalt. 9. Kui vahetate Delhi lennujaamas või ka mujal raha, siis tuleb kõik rahakupüürid tähelepanelikult üle vaadata. Meile pandi 500-ste pakki näiteks 1 sajane. Kuna raha on võõras ja nägime seda esimest korda, siis ka kahekesi raha üle lugedes ei saanud sellest pettusest aru. 500 ja 100 kupüürid on üsna sarnased ja tuleb siis numbreid tähelepanelikult vaadata. 10. Mussooniperioodil pole Indias T-särgiga midagi peale hakata, see on liiga paksust materjalist. Soovitus osta kohapealt õhukesest puuvillasest peaaegu läbipaistvast materjalist särgid. 11. Kellel plaan Varanasis Manikarnika Ghatil minna surnute põletamist vaatama, siis üks hoiatus. Seal Ghatil on rõdu pealt võimalik vaadata surnute põletamist ja üks kohalik „giid“ jagab meeleldi infot, kuidas ja mis toimub. Et surnu põletamiseks kulub 300 kg puid ja selle kg hind on väga kallis. Ning rõdul istub üks muldvana „maama“, kes korjab raha, et põletada ka vaeseid inimesi (kõrval hoonetes on siis väidetavalt ootamas 8 surnut, kuniks maama neile annetusi korjab). Raha peab andma igaüks eraldi (et mõistagi nii rohkem antakse), ütlema oma nime ja siis maama annab sulle oma õnnistuse. Tegelikult on see puude kg hind 10 korda odavam "giidi" öeldust ja raha läheb loomulikult kohalike „ärimeeste“ kätte. Soovitus siis nende inimestega mitte rääkida ja muidugi isehakanud giid küsib veel raha ka oma giiditeenuste eest.
Viibisin Indias ca 9 kuud. 4 kuud sellest reisisin. Hakkama sain isegi vähem kui 4000.- krooniga kuus. Janus ei olnud ja nälginud ka ei olnud. Öömaja hinnapiiriks oli mul 200 ruupiat( ca 50 EEK) vahel tuli rohkem maksta ja paljudel kordadel sain ka vähemaga hakkama. Kõige odavama majutuse leidsin Gokarnast, 50 ruupiat öö. Luks värk ei olnud aga luksust taga ei ajanudki. Toidu peale läks ka ca 200-300 ruupiat päevas. Vaatamisväärsuste kohta ei oska öelda. Väga paljud asjad on tasuta või siis tasu on väga väike. India ongi üks suur vaatamisväärsus :) Taj Mahali sain ka tasuta sisse kuna sattusin täpselt õigel päeval: 18.aprill, World Heritage Day. Kokkusattumus. Transpordi peale läks väga vähe. AC ronge ma ei kasutanud kuna algusest peale sõitsin nende tavaliste, lihtklassi vagunis, mis oli täitsa normaalne seega ei osanud midagi paremat otsida. Ja ilmselt 10 kordne hinnavahe mõjutas ka. Sai ka transpordivagunis sõidetud Mumbaist Goasse kuna rongid olid puupüsti täis ja muud ei jäänud üle. Elu lahedaim kogemus :) Üldiselt saab Indias väga odavalt hakkama. Kui soovid paremates tingimustes ringi reisida, tuleb ka rohkem maksta.
Oleme kaks 19-aastast tüdrukut ja tekkis soov omapäi Indiasse minna. Ma olen selle kohta nüüd veidi lugenud ja üldiselt on jäänud mulje kui väga "hullust" maast, kus võib igasuguseid ootamatusi ette tulla. Me oleme küll Euroopas reisidel käinud, aga seljakotiga pole omapäi reisinud. Sellest tekkiski küsimus, et kas India võib esimese seljakotireisi jaoks liiga keeruliseks osutuda? Oleks tänulik sõbraliku nõuande eest. :)
Ei ole seal midagi hirmsat ega vaja põhjalikku ette planeerimist (öömaja pärast pole üldse vaja muretseda). Mida vähem te asju ette bronnite, seda stressivabam teie reis olema saab. 3 kuud on pikk aeg, et mitte transpordivahendite liikumisgraafiku järgi Indias elada. Meeldejäävat reisi teile.
Suured tänud kasulike nõuannete eest. Peale postituse tegemist ostsime aga hoopis piletid Hispaaniasse ja vaatame enne seal ringi. Järgmine kord võtame aga kindlasti India ette! :)
Tänud eelkõnelejatele. Sellise infoga kohe palju lihtsam reisida. Meil plaanis 3kesi minna 3-13 juuli.
Küsimus tekkis vaktsineerimiste kohta ? Kas tegite A-hepatiidi ja muu ära ? http://www.terviseamet.ee/nc/nakkushaigused/reisimine-ja-tervis/soovitused/riik/india.html
Juulis Indiasse?!?? Minu teada sajab sel ajal vihma nii, et maalihked taga. Kui pilet veel ostmata, siis jätke mõte katki. Kui piletid ostetud, siis võtke LP ette ja vaadake, kus sel ajal on veidi kuivem. Nt Mumbai kanti, sh Goasse küll minna ei tasuks. Päris põhjas tundub kuivem olevat (Jammu & Kashmir osariik). Delhi piirkonnas on vist veel liiga vihmane.
Piletid soetatud - New Delhisse minek. Aga nende vaktsiinide osas siis ?
Vaktsiinide osas küsige nõu lähima haigla reisinõustamise kabinetist. Nad oskavad täpsemalt öelda, mida teha ja mida üldse saab teha, kui nii vähe on reisini aega jäänud.
Nii 2008 kui 2009 registreeriti Terviseametis 4 Indiast hangitud A-hepatiidijuhtu, 2008 a. 2 kõhutüüfust. A-hepatiidi vaktsiini 2 doosiga (aastase vahega) saad eluaegse immuunsuse. Autot ja maja kindlustad, miks siis enda tervist mitte?
Reio - ega see India nüüd nii pommiauk ka ole, et lennukist väljudes kohe kõikvõimalikud haigused külge saad. Ise mingeid vaktsiine ei teinud, päevas sai võetud lonks kangemat, vürtsidega ei koonerdanud, kõht läks lahti viimane õhtu (kaaslasega üheaegselt, asitõendid söögikoha vms süüdistamiseks puuduvad) ning sabakondi põrutasin tänu libedal trepil kiirustamisele esimene päev ära (see annab veel siiamaani tunda). Keralas ei olnud ka sääski eriti näha. Kaaslasel olid kõik vaktsiinid tehtud. Pigem vaata, et organism mineraalidest tühjaks ei jookseks, kuna India pudelivesi tundus olevat destilleeritud vee moodi. Värska või Borjomi klooni ei õnnestunud leida, seega oleks hea mingit spordijoogi pulbrit kaasa võtta, et energiatase püsiks kõrge. Näiteks http://www2.et-bike.ee/product_info.php?cPath=61_64&products_id=346
Pudelivesi on Indias väga hea. Pole vaja muud, kui dehüdratsiooni vältimiseks lihtsalt palju juua, u 2-3 l päevas. Lihtsalt juua, seda ka siis, kui janu ei ole. Vastasel korral võib teisel-kolmandal nädalal dehüdratsioonist tulenevalt organism streikima hakata ja palaviku +40ni visata. Kui enesetunne läheb halvaks, kõht lahti jne, siis mine kohalikku apteeki. Neil see igapäevane asi ja teavad ravimeid anda. Paar päeva enne reisi võib võtta apteegist kõhurohtu (nime ei mäleta, apteeker teab), kuid võid ka Indiast sarnast rohtu u 10x odavamalt osta. Lihtsalt profülaktika mõttes on kasulik seda võtta. Vaktsineerimine on kallis, aga vajalik. Vaktsineerimist tuleb alustada u 0,5 a enne, kuid midagi annab ära teha ka nn viimasel minutil. Malaariatablette ei ole ise kunagi võtnud, kuigi 2006-2008.a 4x Indias käinud, a 3-4 nädalat kohapeal. Tabletid pidid tekitama tugevaid kõrvalnähtusid, sellepärast. Tee kindlasti reisikindlustus ja kui vaja, siis ravitakse malaaria Merimetsa haiglas paari-kolme tableti/päevaga välja. Ühesõnaga, käi nõustamiskabinetist läbi ja tee vaktsiinid, mida vaja (A hepatiit, tüüfus, polio, marutaud (kui jõuab)- enamus vaktsiine tuleb teha mitmekordselt). Indias naudi päeva ja elu. Kuid ära unusta pesta tihti käsi, juua palju pudelivett ja tänada kõigevägevamat, et "oled ilus, oled elus"(Mai Loogi tsitaat hommikuse ärkamise kohta Tais). Muu loksub ise paika.
Tänud hea info ja soovituste eest. Isostari pulber kaasa, ennegi tarvitatud. Arsti juurde homme, A-hepatiidi teeb vähemalt ära- 2kordse süstiga saab eluaegse immuunsuse. Reisikindlustus ka soetamisel.
Tere,
Juulis ootab ees pea nädalane tööreis New Delhisse. Kahjuks pean siit Eestist minema üksi ja kolleegidega kohtun alles kohapeal. Lugenud ja surfanud siin Trip-s nüüd viimased paar päeva ja üksjagu targemaks saanud - osad postitused on muidugi ka korralikult ära ehmatanud (teemad a'la üksinda reisivate naiste grupiviisilised vägistamised ametivõimude poolt kuna Lääne naised ju nagunii ise tahavad jne...) aga õnneks valdav enamus on siiski riigist hulka positiivsema mulje jätnud ja huvi India kui sellise vastu vägagi alles :)! Siiski otsin veel juurde sellist infot nagu: Mille järgi valida lennujaamas "korralikku" taksofirmat, et saaks otse ja ausalt soovitud sihtkohta? Kui palju võiks olla mõistlik hind lennujaamast kesklinna ja kaua sõit võiks orienteeruvalt kesta? Millised on kaardimakse võimalused New Delhis, ehk kas seda saab kasutada (nt. taksos) või oleks pigem mõistlik enam-vähem kogu vaja minev summa sulas kaasa võtta ja kaardimakseid vältida? Millist riietust oleks tark kanda Indias naisterahval et võimalikult ontlik ja vähe tähelepanu äratav välja näha? Kas on kultuurilisi soovitusi mida oma käitumises/tegudes Indias vältida. Nii vabal ajal kui ka ärikohtumisel olles? Ja ka vastupidi, kuidas olla võimalikult viisakas :)
Osa neist küsimustest saadan kindlasti ka ettevõttele keda külastame aga ehk tuleb ka siit kasulikke kommentaare.
Parimat, Kärt
Lennujaamas vahetage eurod või dollarid ruupiateks ja võtke prepaid (ettemakstud)takso. Kaubelda selle hinda ei anna, sõidu kestvust ei mäleta, kohale jõudes (mitte varem!) andke taksojuhile prepaid takso kassast ostetud talong. Ärge muretsege, kes teid rahvarohkes kohas ikka vägistada tahab. Pigem üritavad nad teilt raha välja petta või meelitada, aga elatustasemete vahet arvestades on enamasti tegu pisisummadega. Indias tuleb olla enesekindel ja ennast kehtestada, muidu hakkate järgima "kohalikku tava" igale vastutulijale oma rahakotist midagi anda.
-
Enam-vähem kõik tavalise inimese moodi inimesed s.t mitte ametnikud jms, kes sulle lähenevad ja midagi soovitavad-pakuvad, saada pikalt :-). Meil kahenädalase reisi puhul oli ainult 1x Delhis, kus üks vanahärra siiralt soovitas õiget suunda ning loomulikult me siis hiljem vabandasime.
-
Kõige odavam prepayd takso Delhi Int terminalist on nö politsei oma, taksoks rondid Ambassadorid. Tipptunnil võiks sõit aega võtta u. 1,5 tundi, varahommikul isegi ainult 0,5 tundi. Domesticust Karol Baghi maksis 220 INR, kesklinna võiks olla siis 300 ringis. Paremad taksod, näiteks Meru Cabs võiks olla 500-600 ringis. Samas soovitan tungivalt Google Mapsi kaudu oma hotelli täpne asukoht selgeks teha ning mis on sellele lähim metroojaam (orientiiriks), kuna taksojuht on tõenäoliselt üsna rumal navigeerimise osas. Lisaks veel see probleem, et prepayd lipikut tahab taksist kohe omale saada (kuna turva lennujaamast väljudes seda küsib), aga meil sellega probleeme ei olnud. Teine jama on see, et täpset aadressi nad kviitungile ei märgi ja sinu oma probleem on, kuidas takso su hotelli üles leiab (kui on vähetuntud). Kõige ideaalsem oleks muidugi see, kui hotell-võõrustaja sulle auto lennujaama vastu saadab.
-
Riietus võiks olla koguselt minimalistlik (palavus), aga siiski selline, et meestel siivutuid mõtteid ei tuleks. Sääremarjani ulatuv kleit/seelik on OK. Meeste parvedest sa ei pääse, aga vaevalt mingeid tõsiseid intsidente tuleb. IMHO Delhi slummi moodi linnaosad on turvalisemad, kui Pariis, Barcelona või Rooma. Raha jms hoia igaks juhuks ikka nii ihu ligi kui saab.