Ei olnud küll esialgu plaanis siia midagi kirjutada, kuid kuna enne reisi oli väga raske leida vaja minevat informatsiooni siis ehk on kellegile siinsest edaspidi kasu...
Alustuseks: Somaalimaa on regioon Somaalias, mis 1991a. kuulutas ennast iseseisvaks. Siiamaani ei ole mitte ükski teine riik Somaalimaad tunnistanud ja seda ei tehta ka ennem, kui Aafrika Liit otsa lahti teeb. Kohalikelt oli kuulda, et peatselt algab USA sõjaväebaasi ehitus Berbera sadamasse, mis neile kindlasti päris korraliku jama "päris" Somaaliaga tekitab. Ise nad loodavad saada sellega ameeriklaste tunnustust ja parandada väljavaateid täielikuks iseseisvumiseks. Praeguseks on Somaalimaal oma pealinn, rahaühik, valitsus ja sõjavägi.
VIISA: Kõik peale naabrite vajavad viisat ja on ainult kaks kohta kus seda taotleda - London ja Addis Abbaba. Etioopia pealinnas mitte mingisuguseid viitasid tänavatel ei ole ja kohalikud kehitavad küsimise peale õlgu. Asub ta siis Mosambiigi ja Madagaskari saatkondade vahel. Viisa kätte saamiseks läheb aega 5 minutit ja vaja läheb passipilti ja 40$. Ei ole just kõige populaarsem sihtpunkt - minu viisa nr. oli 131!
RIIKI SISENEMINE: Etioopiast Jijigast (poolteist päeva bussisõitu pealinnast Addis Abbabast) lähevad regulaarselt igapäevased bussid 2h kaugusel asuvale Togochalela piirile. Probleeme ja pikka ootamist ei ole, kuigi templiga ametnik tuleb ise külast üles otsida. Piirivalvurid annavad veel viimase kindluse kinnitades riigi ohutuses. Edasipidi ametlikku transporti ei ole, seega tuleb kokku leppida ühistakso sõit pealinna Hargeissasse ~2h(maksta saab ka Etioopia birrides ~ 250 auto peale). Teepeal ka üksikud läbiotsimised - valget ei puutu keegi.
Djiboutisse Ainsaks võimaluseks on dziibid (30$, rahvast täis topitud), mis alustavad kurnavat sõitu kella 4 ajal õhtul (umbes nii) Djibouti Cafeteria eest. Sõit kulgeb märgistamata kõrbe teedel, et vältida politseid ja kontrollpunkte. "Ametlikult" peaks sõit kestma 10h ( + ööbimine lageda taeva all kõrbes), kuid meie sõit kestis ~ 25h (linnu lennult 200km). Kaaskannatajad oskasid arvata, et ehk jäeti reedesel päeval piir kinni ja autojuht lihtsalt sõitis aega parajaks või siis on tavapärase teepeal mingisugune probleem tekkinud. Riigist lahkumise maks on 10$ millest mina pääsesin mainides, et töötan nende riigi heaks. Djibouti poolel on kontroll väga karm ja aega nõudev, niiet soovitav on oma kott autost maha võtta ja Djibouti poolel hääletades edasi minna. Valgesse suhtutakse ka siin piiril väga lugupidavalt.
OHUTUS: Somaalimaa ei ole Somaalia. Kui vaadata kuritegevust siis on pealinn Hargeisa aafrika mandril kahtlemata üks ohutumaid linnu. Inimesed käivad rahapakid käes tänaval muretult ringi ja kallaletungimised on olematud. Viimasel kahel aastal ei ole valge inimesega midagi halba juhtunud (peale kahe hädaabi töötaja tapmist kadusid Somaalimaalt ka viimased lääne abistajad). Kuna püütakse ennast lääne maailmale heast küljest näidata, siis ei saa lasta oma külalistega midagi halba enam juhtuda. Jutud käisid, et Hargeisast välja minnes tuleb palgata endale relvastatud turvamees(10$ päev), kuid minule küll keegi tema puudumisel etteheiteid ei teinud. Pealegi olen nii mõnestki reisiblogist lugenud, et liigse qatˇi (Somaalias legaalne narkootiline taim)tarbimisega on nendega ainult jama juurde tulnud... Tasub kas Djiboutis või Jijigas olles natuke viimast situatsiooni uurida, sest Somaalia ja Puntlandiga (järjekordne iseseisvust püüdev riik) on suhted viimasel ajal taas teravad. Somaalias olukord nagu karta ongi väga väga hull. Päris palju sai suhledud riigist pääsenutega Djiboutis ja nende sõnul tapetakse Mogadishus valimatult. Lääne telekanalid ei viitsi sealt uudiseid enam edastadagi.
VAATAMISVÄÄRSUSED: Puuduvad.
RAHA: 1 dollar on võrne ~ 6000 Somaalimaa shillinguga ja suurim rahatäht on 500!!! Sajad rahavahetajad istuvad keset tänavat raha hunnikute vahel ilma igasuguse kaitseta.
ÖÖBIMINE: Hostelid algavad 1-2 dollarist. Hargeisas probleeme nende leidmisega ei ole, kuid väljaspool pealinna küll. Enamjaolt on lihtsalt madrats kuuris(ilma usteta). Tuli ka ööbida ühekorra lageda taeva all ja õnneks möödujad lasid rahulikult seal edasi olla.
ÜLDINE MULJE: Inimesed mega lahked ja sõbralikud. Hätta ei jäta mitte keegi. Natuke hakkas häirima,et iga teine vastutuleja püüdis jutustada oma riigi kurba saatust. Paluti ka, et ma oma kaasmaalasi teavitaks sellest iseseisvust püüdlevast väike riigist. Eestit teati tunduvalt rohkem, kui nt. Etioopias, Sudaanis või Djiboutis.
Kui tekib küsimusi, siis vastan ja aitan hea meelega...
Tänud jagamast! Kas hetkel nüüd päris sinna kanti satub, aga väga hea teada igal juhul. Millest ma ei ole täpselt aru saanud, on Etioopia ja Djibouti suhted Somaalimaaga.
...saab lugeda üsna põhjalikult siit:
Africa's isolated state By Richard Lough in Hargeisa, Somaliland
http://english.aljazeera.net/focus/2008/07/200871383754692.html
Olen kuulnud, et jälle plaanivad mõned eestlased Somaalimaale minna. Seepärast lisan siia Mardi asjalikule infole paar värsket (olin Somaalimaal detsembris) täiendust:
VIISA: kõik on nii, nagu Mart selle teema alguses kirjutab. Ainult minul läks saatkonnas aega poole kauem - 10 minutit. Viisa eest maksin 400 Etioopia birri (40 USD). Vahepealse poole aastaga on mitusada viisat välja antud, minu viisa number on 462.
RIIKI SISENEMINE: Addis Abeba - Harar buss väljub kell 6 hommikul (nagu kõik Etioopia kaugliinide bussid) ja jõuab õhtuks Hararisse. Täpsest saabumise kellaajast pole Etioopias mõtet rääkida. Pilet maksab sõltuvalt bussist umbes 100 birri (120 EEK). Harar - Jijiga buss sõitis 2,5 tundi ja pilet maksis 22 birri. Jijigast piirile (Togochale) sõitis buss ka 2,5 tundi ja pilet maksis 20 birri Somaalimaa poolelt (Tog Wajale) pealinna Hargeisasse saab sõiduautoga ja sõit kestis 3 tundi. Hinnad on kokku lepitud ja kaubelda midagi eriti pole, ühele inimesele maksab sõit 6 USD (või 60 birri). Katusele pandava pagasi eest tuleb eraldi maksta. Sõitma hakkab see väike sõiduauto (Toyota Mark II) siis kui juhi kõrval istub vähemalt 2, tagaistmel vähemalt 4 ja pagasnikus vähemalt 5 inimest. Teel on pidevalt kontrollpostid, kus tuntakse huvi kohalike inimeste pagasi ja valge inimese passi vastu.
OHUTUS: Hargeisas tundus küll üsna ohutu aga kui tahtsin Berberasse sõita, keeldus autojuht mind ilma eriloata sinna viimast ja sõidutas politseijaoskonda. Jaoskonnas ei osatud loa kohta midagi asjalikku öelda ja saadeti prefektuuri. Prefekt pikutas trepil kahe korruse vahel ja näris chatti. Ka tema ei suutnud midagi asjalikku öelda ja kutsus kohale oma ohvitserid. Chatiuimas ohvitserid läksid omavahel vaidlema ja hakkasid automaatidega vehkima. Lasin vaikselt jalga ja sõitsin riigi politsei peakorterisse kaugel äärelinnas. Sealne head inglise keelt rääkiv täiesti kaine kõrge ohvitser ütles, et saan vajaliku loa kui võtan kaasa kaks relvastatud saatjat. Kuna kummalegi saatjale oleks pidanud maksma 50 USD + muud kulud, siis loobusin selle sadamalinna külastamisest. Asjaliku info saamiseks kulus pool päeva nagu see sealkandis kombeks on.
VAATAMISVÄÄRSUSED: Ikka veel puuduvad
RAHA: Dollari kurss oli soodsam, ühe dollari eest sai 6100 Somaalimaa šillingit. Euro eest pakuti ainult 7900 šillingit.
ÖÖBIMINE: Hararis peatusin hotellis Belayneh (tuba 200 birri, vesi kell 18-10). Hargeisas peatusin kallis hotellis Oriental (sooja veega tuba 15 USD).
ÜLDINE MULJE: Üldiselt meenutas Somaalimaa mulle Sudaani ja Ida-Timorit. Suurimaks elamuseks oli aiakärudega raha vedavate inkassaatorite vaatamine. Parimaks suveniiriks on kindlasti Somaalimaa pass, mille saab tänavalt osta 70 USD eest (foto kaasa!). Tegemist on ühe õlletu maaga (see tähendab, et õlut ei müüda) ja seepärast olin sunnitud sealt 31. detsembril õllelikku Etioopiasse taanduma.
Seisud 2014 novembris.
VIISA Addis Ababas 50 USD, birre ei taheta, vaja on üks passipilt. Saatkond on asukohta vahetanud, LP TT-st saab adekvaatsed juhised. Laias laastus Bole lennuvälja poolt vaadates vähe rohkem kui kilomeeter vasakule ja siis kvartali sisse.
HARAR-TOG WAJALE (piirilinn) Läbi Jijiga endiselt 5 tundi. Tõsi, vahepeal sai Jijiga bussijaamas ka söödud. Täitsa norm tibs injeraga oli.
TOG WAJALE-HARGEISA Maksab 7 USD, sõidavad nii mikrobussid kui autod. Sõidu kestvus on kinni juhis. Võib minna 4 h, võib minna 2 h. Mida rohkem juhi tuttavaid tee ääres on, seda kauem. Maksta võib ka birris või Somaalimaa šillingus.
RAHA November 2014 lõpuga oli vahetuskurss 1 USD=7000 šillingit. Dollar ja šilling on kasutusel paralleelselt ja vahet pole, millega maksad.
ÖÖBIMINE Hargeisa - uus hotell BuuBaa (turu kõrval) - 10 USD Berbera - Aw Caqli (samuti üsna uus, sisuliselt keskväljaku ringil) - 10 USD Burao (Burco) - uus hotel Deero - 10 USD
Meie mõistes kõik sellised 3-tärni hotellid, igas tasuta traadita internet (reaalselt töötav ja suhteliselt hea kiirusega).
VAATAMISVÄÄRSUSED Juba on tekkinud. Las Geeli kaljumaalingud on Aafrika ühed parimad (kui mitte parimad). Ja kogu see värk on for your eyes only. Berbera rand on päris lahe. Üksi ookeani ääres. Neljapäev-reede (sealne nädalavahetus) on seal ka mõningaid peresid. 3 km Berbera kesklinnast. Esimene auto võtab peale. Ja ausalt öeldes on bussisõit Berberast Sheikhi ka paras elamus. Sealne loodus ja mäed on vinged.
Las Geel
REISIMINE Tog Wajale - vali sõiduk, mis on enam-vähem rahvast täis. Püssimeest pole vaja. igale poole mujale liikumiseks on teoreetiliselt vaja püssimeest (25 USD päev), aga Hargeisas saab Turismiministeeriumist 20 USD eest paberi (millest sa midagi aru ei saa), millega saab ilma püssimeheta reisida. Reaalselt kontrollitakse seda paberit (ja seejuures väga põhjalikult) ainult Hargeisast Berbera suunas esimeses kontrollpunktis. Mujal ei teinud keegi teist nägugi, et mingi kahvanägu ka bussis oli.
Linnadevaheliseks transpordiks on parim East-West bussifirma (kuigi selle Berbera kontoris müüs pileteid riigi vist ainus tõeline sitapea).
ÕLU Hargeisas täitsa saadaval nii mõneski tänavaputkas. Alkoholivaba. Soe. Ei proovinud.
FORMAALSUSED Riigiametid ja politsei töötab kella 8-12 (Turismiamet Hargeisas alates 7). Pärast seda närib iga ontlik kodanik seda chatti. Paljud poed on lõuna ajal (umbes keskpäevast kella kaheni) kinni.
TURVALISUS Väga turvaline Aafrika riik (mis sest, et tunnustamata). Liikumine on siiski endiselt piiratud ja paljude piirkondade külastamiseks tuleb see kohustuslik püssimees kaasa võtta. Kamba peale pole see eriline probleem, kuid üksi küll.
Ah jah, mainimata jäi, et Etioopia kaudu Somaalimaale minnes ja tulles on vaja mitmekordne Etioopia viisa, sest Somaalimaal seda ei väljastada.
Kinnitamata andmetel peaks lennukiga minnes ka Eesti passiga nüüd viisa lennujaamast saama. Vanasti oli selleks kohaliku firma kinnitust vaja, aga nüüd antakse vist niisama enamikele lääneturistidele. Kasulik neile, kes Etioopias juba käinud ja tahavad kohe Ethiopian Airlinesiga Hargeisasse saada. Ja Etioopia viisade ajamine jääb ka ära.
Kindlasti tasub enne teistelt eurooplastelt kuskilt suuremast foorumist uurida, kas süsteem ikkagi töötab või mitte.
Hargeisa lennujaamas peaks Somaalimaa viisa saama igasuguse passiga (nii mulle Turismiministeeriumis kinnitati), lihtsalt lennuühendused Hargeisasse kipuvad kalliks minema. Ethiopian Airlines Addisest ongi ainuke tuntum lennufirma, kes sinna lendab. Ja ainult Somaalimaale minekul puudub minu meelest mõte. Vaatamata sellele, et üks keskmine etiooplane on kõikide valgete suhtes tüütu šaakal, on Etioopias avastamist märksa rohkem. Somaalimaa aktivas on jälle meeletult sõbralikud inimesed ja suhteliselt korralik inglise keele oskus.