Silma ja head kätt sul jätkub.

Huviküsimus. Kas kulud on ka kokku löödud? Ehk mis selline äga soolotrip maksis?

meelis, tänud!

marxius, põhilised kulud umbes 850 €, sh 

   - bensiin 606 €

   - praamid 62 €, sh 

      - T-H 12,5 € (Viking Line pakett 7+7)

      - Oderdalen-Lyngseidet 16,3 €

      - Svensby-Brevikeidet 11,7 €

      - H-T 21 € (Viking LIne)

   - söök ja jook koos kaasavõetuga umbes 180 € (kuna kodus oleks ka tarbinud, siis võiks selle kulu ka summast maha lahutada).

p.s veel mõned tähelepanekud:

Bensiin 95 oli üllatuslikult Norras odavam kui Soomes, odavaim-keskmine-kalleim tangitu hind (€/liiter):

      - Soomes 1,374-1,460-1,540 (kalleim Kilpisjärvil enne Norrasse sisenemist ja 100 km enne seda)

      - Norras   1,368-1,458-1,465 (kalleim Lofootidel)

Paljud Norra väiksemad praamiliinid lõpetasid liikluse septembri lõpuga.

Jah, kadedaks teeb, reisi maksumust mõtlen. Pildirida on samuti ahvatlev. Toon siin võrdluseks, lihtsalt et näha, kui erinevalt saab, enda kulutused sarnasele reisile:

Kesk-Norra 14 päeva 3310km - 2 inimest + koer

(maksumused eurodes)

• Kütus 400

• Ööbimised 1400 (hommikusöögiga hotellid)

• Söömine restoranides 1200

• Ülesõit Tallinn-Stokholm edasi-tagasi 420

• Laevakruiis fjordides 200

• Piletid erinevatele vaatamisväärsustele 100

• Suveniirid kodustele 300

• Autopassi tunneli ja kiirteemaksude arve on veel tulemata, ka osad praamid läksid sellega

KÕIK KOKKU - 4020

Kaasas oli ka pisut kiirsööke ca 100 euro ulatuses ja priimus, mõnel korral sai neid looduskaunites paikades kasutatud. Ja 4 kohvrit õlut mulle + 1 kohver siidrit naisele kulude optimeerimiseks.

Kätt südamele pannes ei oska siit säästu nimel enam kusagilt midagi maha arvata ega millestki loobuda. Mugavus paraku maksab, kui ma juba fjordi ääres seisan ja uhket lõbusõidulaeva kutsuvalt seismas näen, siis ma tahan ka sellest osa saada. Või kohalikust söögist oma pakisupi lürpimise asemel, isegi olime nagu piisavalt säästurežiimil mu arvates.

Norra siiski suhteliselt kallis, eriti hotell ja söök.

Veel võrdluseks, eelmise aasta Austria 2-nädalane samadel tingimustel reis (5195km) läks kokku maksma 2450. Erinevad maad - erinevad hinnad.

viktor54, inimeste jaoks on jah ideaalse reisi kuvand erinev, luksus (hotellid jm) jätab mind üsna külmaks. 

Kui rääkida oma unistuste reisist, siis mind kõnetavad enim looduskaunid kohad koos selle keskel ööbimisega (koos muutuva valgusega, loodushäältega jm), eksootilised kultuurid koos maitseelamustega jne, nimekirja lõpus on euroopalikud linnad jm. Reisimise viisi osas eelistan jalgsimatka ja/või automatka, mis on võimalusel pikitud vahepaladega, nagu loomavaatlusretked, veeelukate vaatlused madala ujuvvahendi pealt jne ning kindlasti tippude võtmine, millega jõuab kõige vingemate kohtadeni. Kui peale kolme-nelja-nädalast telgis ööbimisega jalgsimatka ööbin automatkal selleks mõnusalt kohandatud autos (madratsiks 10 cm porolooni jne) ning sööki ja muud reisil vajalikku ei pea seljas tassima, siis see on suurim luksus, mida hetkel oskan hinnata. Kuna põhiliselt reisime koos naisega, siis ilmselt jõuame kunagi parema läbitavusega köögiga matkaautoni. Kõigi mugavustega matkabussist ei ole me kumbki vaimustuses, kuna sellega naljalt asfaldilt maha ei keera.

Jah, apeks, inimesed ajas muutuvad, vähemalt mõned. Eks olen minagi kunagi noor(em) olnud ja seljakotiga ning telgiga mööda ilma ringi rännanud. Jalgsi, jalgrattaga, suuskadega, autoga. Aastakümneid ma muud ei tunnistanudki, hotellidest ja isegi kämpingutest käisin pika kaarega mööda. Pesemiseks sai end suvalisse veekogusse kasta ja elu oli lill. Ma arvan teadvat, kuidas Sa tunned ja mõtled, ma veel mäletan  ennast nii 30 aastat tagasi:)

Aga mingi vanuse saabudes kondid enam ei paindu madalasse telki pugemiseks, veel hullem - sealt uuesti püstasendisse upitamiseks, tahaks kakada potil istudes, end inimese kombel pesta ja muid sääraseid "luksusi" kasutada.

Rääkimata sellest, et vihmase ilma korral muutus märja telgi lappamine äärmiselt ebameeldivaks tegevuseks, nagu öeldakse - kopp tuli lihtsalt  ühel hetkel ette. Siin inimesed juba protestivad pooleaastase maskikohustuse pärast, leides, et see on neid lõpmatuseni ära tüüdanud, ma pidasin ikkagi 50 aastat telgiromantikat nurisemata vastu. Esimene telgis ööbimine oli mul kusagil 5 ja viimane 55 aastaselt.

Esimeseks sammuks telgist loobumisel ja teel mugavuse poole oligi uue auto ostmine, mille tagaosa oli piisavalt pikk, et tagaistmeid alla lastes sinna 2 inimese korralik voodi tekitada. Nähtavasti jäin selle ideega pisut hiljaks, sest autoski olen maganud täpselt 2 korda viimase 10 aasta jooksul. Niiskunud telki enam polnud, aga hing ihaldas juba midagi enamat, kodusemaid mugavusi. Seda enam, et paljudes hotellides sai hommikusöögiga toa pea sama hinnaga, kui kämpas tühipaljas telgikoht oleks maksma läinud. Mida siin veel mõelda!

Nii saigi tasapisi hotellidele üle mindud, ei mingit ülepingutamist, meile piisab elementaarsest standard-klassi toast, aga kohustuslikeks tingimusteks on: ettemaksu puudumine, tasuta tühistamine (riskide maandamiseks), privaatne vannituba, hommikusöök ja nüüd viimastel aastatel koera lubatavus. Pole ju palju tahetud?

Hostelid 10-pealistele karjadele unisex tubades ja räpase dušiga koridori lõpus ei ahvatle, pole tegelikult kunagi minu teema olnud, see etapp on minu elus kuidagi vahele jäänud. Pigem siis tõesti telk või magamiskotiga pargipingil.

Hehee, ma arvasin kohe, et mind nüüd eelmise postituse põhjal mingiks snoobiks peetakse, ootasingi sellekohast vastukaja. Ma ise küll ei arva, et ma oma eelistustega niiväga üle pakuks, või et see mingit erilist luksust tähendaks. Eks inimene võib ju elu jooksul end ka pisut hellitada lasta, millal siis veel, kui mitte pensionieas elu viimasel etapil pisut elu nautida.

Aga muidu on me põhieelistused Sinu omadega suhteliselt sarnasteks jäänud, meeldivad samuti loodusrajad, mäed, loomad, hotellidki valime pigem linnadest eemal kauni looduse keskel jne. Meie vallutatavad mäed nüüd küll pisut madalamaks vajunud ja rajad siledamad, aga ei ole mõtet unistada kõrgemalt kui jalad kannavad.

Mu viimaste aastate statistika kohaselt ongi nii, et reisikulud jagunevad laias laastus neljaks võrdseks osaks: sõit, öömaja, söök-jook, lõbustused/meened. Kolmest viimasest loobudes saab kõvasti kokku hoida ja selle võrra rohkem või pikemaid reise teha. Paraku me oleme juba selles seisus, nagu me oleme ja siit enam tagasiteed ei ole, tuleb järelikult maksta või hoopis ilma jääda. Ei välista, et ka see aeg kunagi saabub, kui ainult teiste reisipiltidele kaasa saame elada. Igaüks on oma keha ori ja sellest üle ei hüppa.

Niipalju siis minu käitumismudeli õigustamiseks. Endiselt on tore jälgida nende muljeid, kelle orientatsioon meie omaga pisut haakub, mulle millegipärast näib, et me oleme siiski pisut sarnased, tekkis mul ju Sinu pilte vaadates kohe tahtmine järgmisena isegi Norras pisut ülespoole vaadata:)

Edu Sulle edaspidiseks ja loodan, et meil kõigil seisab veel mõndagi põnevat ees, kel luksuslikumalt, kel askeetlikumalt!

apeksi-le tänud kenade piltide ja rännukihi üleskütmise eest! Enda nn metsikud Norra-matkad (3-4x) jäävad Eesti vabanemise esimestesse aastatesse, siis kui "Estonia" veel Läänemerd kündis. Muideks, kes mäletab veel Tallinn-Oslo bussiliini? Olen ka hiljem Norras käinud, aga juba tööasjus ja hotellides elanud. 

viktor54-ga on mul väga sarnane mõttelaad, tõsi, ma mingit telkimist kas siis Eestis või mujal lõplikult ei välista. Kui kolisin 5 aastat tagasi Eestisse, matkasin läbi suure osa RMK-matkaradadest, koeraga. Pikematel radadel ka telkisime. Nüüd aga avastasin hoopis teise probleemi- tahaks peatud Jõulude ajal koera ja naisega paar ööd mõnes puhkemajas Lahemaal, aga paljudes on esimene no-no. Suvel sõitsime ka palju ringi Eestimaal ja valisime kohti koera järgi. Vabandan, läks veidi teemast välja:)

viktor54, tänud! Asi selge. Kõik ei ole jah alati nii, nagu näib.

marks66, tänud! 

Väga põnev teie mõlema kogetu kohta lugeda. Edaspidiseks rohkelt hingematvaid reisielamusi!