2021 septembris asjatasin Iguacu jugade juures ning kuna aega oli küll, siis võtsime plaani ka võimaluse Paraguais ära käia. Olles  eelnevalt kursis teiste arvamustega Paraguaist (mis tihti baseerusid mõnetunnisel Ciudad del Este külastamise kogemusel) ja  milliste määratluste järgi on Paraguai pealetükkivate müüjate, kerjuste ja varaste riik,  ma siiski  üllatusin. Igasugu Covidiga seotud  piiranguid peljates, osutus   riiki pääsemine üllatavalt lihtsaks. Võtsin lihtsalt takso ja lasime ennast Ciudad del Estesse hotelli sõidutada. Kummagi maa piiriametnikud ei tundnud meie persoonide vastu huvi ega soovinud teste ega tõendeid. Ciudad del Este on maailma suuruselt kolmas vabamajandustsoon, täis ärimehi ja raamatupidajaid. Need, kes arvavad et müügiletid ja kaubanduskeskused ongi vabamajandustsoon, eksivad. Müügiletid ja kaubanduskeskused kuuluvad tavalise piirikaubanduse juurde ja on seotud nõrgalt antud vabamajandustsooni olemusega. Paraguai kannatas Covidiga kõvasti ja ka praegu oli tegu, et leida peale 7 õhtul söögikohta, mis oleks lahti. Võimalik, et endiselt kehtib lahtioleku piirang.

Paraguai elanikkond koosneb valdavalt guarani indiaanlastest ja väidetavalt ca 90% räägib guarani keelt. Mistõttu igasugune turist torkab silma ja praeguses ajas olime me alati brasiillased, sest kes teine üldse võiks täna reisida. Kuna meie eesmärk oli külastada UNSECO maailmapärandis olevat jesuiitide kloostri varemeid, siis oma soovi selgitamine, et leida auto koos juhiga, osutus üsna raskeks. Keegi ei näinud  mõistlikku mõtet selles, et miks peaks keegi tahtma autot, et mingeid varemeid vaatama minna. Lõpuks leidsime üsna loobumise eel järgmiseks päevaks auto koos juhiga ja maksime poole summast ette, tehingu kinnituseks. Auto oli väga viisakas, juht ainult omakeelne ja edasi-tagasi ca 600 kilomeetrit. Kaitsealused peamised jesuiitide kloostri varemed ise asuvad kahes kohas, mis on omavahel ca 15 kilomeetri kaugusel, kuid sisse saab ühest kohast ostetud piletiga. Üllatuseks, et tegemist on maailma kõige vähemkülastatud maailmapärandiga, oli siiski külastajaid. Pakun, et peale meie veel ca 20 inimest. Aga objekt on uhke ja hästi hoitud ning näidatud. Seega soovitan julgelt külastada.

Aga Paraguai oli minu kujutuses midagi muud, kui see mida nägin. Nägi puhtaid heal järjel prügikäitlemisega asulaid, ilusaid maju ja õnnelikke inimesi. See osa Ciudad del Estest kuni varemeteni ca 300 km kulges valdavalt suurte põldude vahel. Need, kes on näinud stepipõlde kusagil Serbias või Rumeenias võivad seda sellisena ette kujutada, lisaks selline künklikus, nagu näed Tallinnast Tartusse sõites Piibe maanteed mööda peale Vägevat tulevat maastikumotiivi, mis tipneb Kärde rahumajakesga. Siin seal ribake võsa ja metsatriipu ja jälle põllud. Teeääred on puhtad ja teed vägagi korralikud. Isegi liiklus oli viisakas.

Kolasin ka Ciudad del Estes ringi päeval ja õhtul pimedas. Mingi mees, ilmselt turist. Keegi ei tahtnud minult midagi.

Seega, tasub Paraguaile pilk visata, ka osa Pantanaali jääb sinna ja hinnad on soodsamad, kui Brasiilias. Toiduhuvilistele lisaks, et Paraguai toidu iseloomustavaks osaks, on sealiha .