Kahjuks pole veel kogemust endal, aga üks Peruust pärit tudeng, keda just kodus vôôrustasin, väitis mulle alles eile-üleeile, et 1-2 nädalat ette on temale olnud nendeks bronnideks piisav. Aga ta on ka vaid paar korda ise seal käinud.

Hi, Amozonast soovitav külastada Iquitos. Sinna Limast lennukiga ja kohapeal võimalik valida erineva pikkusega reise. MACHU sse näitan Google, et parim valida trip Cushost. Sealt saab erinevaid trippe mujalegi. Ise lähen ka jaanuaris.

Vanasti tehti Cuscost otse lähedalasuvatesse Amazonase linnakestesse lennukiga reisi ja sai sealt selle Amazonase kätte. Linn nimega Manu oli üks neist ja ilmselt ka Puerto Maldonadost tehakse trippe. Vaata Cusco lennujaamast väljuvaid lende, sealt näed juba pakutavaid trippe Amazonasesse.

Iquitos on minu enda lemmik, olin Iquitoses 9-10 päeva, neist 5 päeva täiesti maailmast ära kusagil dzunglis. Aga Iquitos ise meeldis mulle kangesti.

Ja Cuscos ära lase ennast saapapuhastajatel ja muudel teenusepakkujatel hakata teenust pakkuma. Sellest tuleb kallis teenus sulle.

Ilmselt või Cuscos tabada ka kõrgmäestikuhaigus, sümptomid nagu külmetushaigusel. Aga läheb enamikel üle ja erinevatel inimestel tekib erineval kiirusel.

Tulin just kuuaega tagasi Peruust. Limast Cuscosse bussiga. (Lima-Paracas- Huacachina- Nazca- Arequipa- Puno- Cusco).Machu picchul käisin omal käel. Bookisin ise Machu pileti, rongipiletid, Aquas Calientesest bussi pileti Machusse. Cuscost lendasin edasi Iquitosesse. Kui soovid mingi koha kohta rohkem infot, siis vastan meeleldi. :)

Tln (09.10.2022)-Lima, vahemaandumised Amsterdam, Panama City. Lima (31.10.2022)-Tln (02.11.2022), vahemaandumisega Pariis, Helsingi. 4 inimest, omal käel, iga päev 1 malaariasääse vastane tablett profülaktikaks, ca 8 kg seljakott (siselennul oli 8 kg piiriks käsipagasil, suurem pagas, mis alla oleks läinud maksis siselennul juba rohkem, kui inimene. Kogu reis ca 2400€/in (kõik kulud kokku, kodust koju: lennupiletid, bussipiletid, taksod, riksad, laevad, muuseumid, ravimid (3.-st tahvlist söetablettidest jäi väheseks), sääsetõrje, päikesekreem, söögid-joogid, suveniirid, raha vahetused, kanuudega jõe peal 3 päeva, MP mäepilet, kohalik tel. sim-kaart 5GB). Ca 3 kuud varem sai ostetud edasi-tagasi lennupiletid (09.10-02.11), lennupilet Lima-Tarapoto (10.10.2022), lennupilet Iquitos-Lima (20.10.2022), lennupilet Lima-Cucso (20.10.2022), Machu Picchu sissepääsupiletid (22.10.2022), päeval kell 12:00, broneeritud esimene majutus Yurimaguas (10.10.2022). Enne lennuki väljumist oli tehtud riiki sisenemise deklaratsioon, välja oli prinditud Covid-19 tõend ja ka endale meilile saadetud (3-4 päeva enne Machu Picchule minemist küsiti sealt meilitsi passiandmeid ja kehtivaid Covid-19 tõendeid, mille ka neile saatsime, et siis nad saavad kiirelt juba eelnevalt dokumendid läbi vaadata ja jah sõna öelda). Lennud Limasse läksid plaanipäraselt. Lima lennujaamas ostsime kõigile 5GB internetimahtuvusega kohaliku sim-kaardi mille müüa telefoni teise sim-kaardi pessa pani ja ära seadistas (80 soli), ära kulus ca 2-4 GB (majutustes proovisime kohalikku internetimahtuvust kasutada). Koduse sim-kaardile panime igaksjuhuks kõik blokeeringud peale Limas, et ka juhuslikult ei hakkaks telefon midagi uuendama/küsima, kuna 1 MB interneti kasutust maksis ca 17€. Lima lennujaamas peab korraks lennujaamast välja minema, et ümber nurga jälle lennujaama sisenema. Sisenemisel lennujaama peab näitama lennupileteid. Lend Tarapotosesse läks plaanipäraselt. Tarapotost Yurimaguasesse autoga ca 2,5h. Seal oli plaan minna kaubalaevaga Iquitosesse. Käisime Mercado de Yurimaguase turul ja ostsime võrkkiiged, nöörid, resti vett igaüks, kausid, kahvlid, noa. Järgmine päev kaubalaeval selgus, et kapten ei võtagi inimesi peale (vähemalt meid, jätsime ostetud asjad enamus Yurimagose ühte majutusasutusse, kuna neid meil vaja enam ei läinud). Üks kohalik müügimees rääkis meile kaubalaeval ära kanuudega 3. päevase väljasõidu Lagunas asula juures. Sõitsime tema "kontorisse" ja maksime sulas 200 sol/päevas/in kohta (valida oli 1.-13. päevased variandid). Lagosesse sõitsime järgmise päeva hommikul regulaarlaevaga 4-5 tundi. Lagose sadamas tuli vastu kanuumatka korraldaja ja liikusime riksadega "kontorisse". Seal panime suured seljakotid eraldi ruumi, jalga matkasaapad ja võtsime kaasa ainult hädavajaliku 3. -ks päevaks. Sealt sõitsime riksa autokastis ca 30 min.-ga kanuude väljumise alguspunkti. Tunni kahe pärast sõitsime kanuudega välja. 2 ööd ööbimist oli 2. m. kõrgusele prussidele ehitatud majades jõe ääres (suurvee ajal on need 2m 10*10 prussid vee all), kus kahekaupa tubades ööbimine (sääsevõrgud võeti kaasa ja pandi madratsit kaitsma). Inimesi oli seal väga paljudest riikidest, kellel mitmes päev käsil. Esimest korda sadas vihma (kerge hoog, ca 0,5h) reisi ajal, kui olime kanuudega jõe peal ja tegime väikese ujumise pausi. Edasi sõitsime ujukate väel ja ülejäänud riided ja asjad olid kanuus katte alla pandud. 3. päeva pärast jõudsime Lagosesse tagasi ja tahtsime regulaarlaevaga edasi Iquitosesse sõita. Tuli välja, et on streik ja laevad edasi ei sõida, vaid ainult tagasi. Võtsime ööseks majutuse Lagosesse ja läksime järgmisel hommikul 4.-5. paiku sadamasse, et laevaga Yurimagosesse sõita (sadas teist korda reisi jooksul - kerge vihm). Yurimagosest sõitsime autoga tagasi 4,5.h-gaTarapotosesse ja ostsime lennupiletid Tarapotost-Lima ja Lima-Iquitos (esimesel lennul pidi 2 inimest ühe lisa käsipagasi eest maksma, teisel lennul kolmas, mina ei pidanud kordagi maksma, võta nüüd kinni, mille eest raha maksma pidi; olenes lennujaama töötaja silmavaatest ja kus suunas ta vaatas, ei maksa oma pagasiga igale poole esile pressida). Iquitoses olime 3-4 päeva. Seal sadas kolmandat korda vihma reisi jooksul. Vihmahoog oli tugev ja kestis 0,5-1h. Iquitosest lendasime Lima, sealt Cuscosse. Lennujaamast väljudes tuleb hulga taksiste ja muid tegelasi ligi. Meie plaan oli Cuscost bussiga sõita Santa Mariasse ca 5h-ga, seega ei lasknud me end eriti häirida taksistide mõttekäikudest. Võtsime ühe takso ja sõitsime sellega bussijaama. Selle väikse sõidu ajaga üritas taksojuht mitu korda ümber veenda, et tema või tema kauge sugulane või tema tuttav viskab asutoga ära. Maksime takso arve (kauplesime 40 sol-le, küsis 50 sol) ja läksime bussijaama. Ostsime Quillabambasse suunduva bussile piletid (35 soli/in). Bussi väljumisi oli seal mitmeid 18:00, 19:00, 20:00. Meie saime ostetud 18:00 peale. Ostmise ajal ikka jälgiti kohalike poolt, kas me saame bussipiletid ostetud või neil ikka õnnestub autoga meid ära visata. Bussi peale minemisel, ütlesime bussijuhile, et tahame maha minna Santa Marias. 00:30 (kestis ca 5,5h) paiku olime Santa Marias. Läksime seljakottidega bussilt maha ja jäime mõtisklema, mis edasi saab selles väikses asulas (peale meie polnud kedagi ootamas veel). Enamus saabujaid jõuavad järgmiste bussidega Santa Mariasse ja komplekteeritavate autode juhid teavad seda ja saabuvad mitmeid tunde hiljem bussipeatusesse, ca 3.-4. paiku hommikul, et autod täis kompleteerida. Vaatasime, et ühes autos 20 m. eemal magas üks noormees. Tema ütles, et al. 4.-st läheb sõiduks suunas y. Kauplesime auto 300.-lt sol-lt 200.-le solile ja sõitsime Santa Teresasse ca 1h, kus võtsime lähedal asuvas hotellis üheks ööks ööbimise 50 sol/öö/in kohta (me ei kaubelnud). Järgmine hommik kell 9:00 oli hotelli ees komplekteeritav auto ja sinna mahtus ca 7-8 reisijat, saime kaubale 10 sol/in Hydroelectricasse, ca 30 min. autoga. Maha tulles autoparklast ca 100-200m edasi algas raudtee ning tee ääres olid söögi-joogi müüjad. Lasime pannil praadida igale ühele burgerid 5 sol/tk, võtsime juua ka ja sõime enne jalgsimatka. Panime seljakotid selga ja ees ootas 11 km jalgsimatk Aguas Calientes linna mööda raudteed. Ca 150. m. pärast näitas teeviit raudteelt Machu Picchu peale. Liikusime viidatud trepi mööda üles (sai raudteed natuke otse lõigata). Ca 200. m. pärast üleval näitas teeviit jälle mööda raudteed Machu Picchu suunas. Aega meil oli (pilet Machu Picchule oli meil järgmisel päeval kell 12:00) ja jalutasime seda ca 2,5-3 h. Vahepeal tegime jõe ääres peatuse ja ühes joogikohas tegime ühed joogid. Jalutajaid oli omajagu (ühed läksid, teised tulid vastu). Peale lõunat jõudsime Aguas Calientesesse (turistilõks, suveniirid on üpris kallid ja ostlemisel saab kaubelda ka poole alla, kui tahtmist on). Valisime bookingust ühe hotelli ja oligi selleks päevaks kõik. Selles asulas olid hääletud sääsed, kes sind närisid öösel hommikuks üsna lapiliseks/punniliseks, seda oli ka linnapildis järgmisel päeval eurooplaste peal näha (enne magama minekut võiks aknad kinni panna ja sääsetõrjega end katta ja hea oleks ka magades pikavarrukaga pluus ja pikad püksid). Järgmise päeva hommikul olid paksud pilved poole mäe peal. Need, kes juba hommikul 7, 8, paiku läksid MP-le, need ei näinudki paksu pilvkatte seest eriti midagi. Lõunal oli null pilve (kunagi ei tea, mis ilm täna pakub). Läksime tänavale 9.-10. paiku ja otsisime üles koha, kus müüdi bussipileteid mäest üles-alla, Machu Picchu väravasse (47 sol/in/üks ots). Meie ostsime ülesmineku piletid kassast ja alla plaanisime jala tulla (aega meil oli). Mitu korda üritasime bussile minna, aga ei lubatud varem minna, kui 11:20 paiku. Jäime pargipingile istudes ootama. Ühel hektel 11 paiku viibati käega ja saimegi bussile (neid busse sõidab üles ja siis jälle alla hommikust õhtuni kogu aeg). Bussisõit üles võttis aega 20 min. Machu Picchule saime sisse ca 11:30 (pilet oli 12:00) rahulikult. Sissepääsul küsiti väljaprinditud piletit, passi ja olimegi sees. Sees läks aega ca 70 min. Seal oli veel kõrgem mägi (eraldi pilet, kes varem olid ostnud) ning sellele mäele sai minna 7:00-10:00 vahel, kuna muidu ei jõua enne õiget aega tagasi. Pargist väljudes oli väga pikk järjekord inimestest, kes soovisid bussiga alla sõita. Meie läksime alla mööda kivitreppi ilma järjekorrata ca 55. minutiga (2 korda puhkasime ka, aega meil oli, mööda kivitreppi tuli vastu ka inimesi ja ka kiiremaid allaminejaid oli, kelle mööda lasime). Selleks päevaks oli kõik. Järgmise päeva varahommikul matkasime 11 km seljakottidega paar minutit alla 2h Hydroelectricasse tagasi (oli tulijaid, oli minejaid). Seal olid komplekteeritavad autod ees juba ootamas matkajaid. Autod komplekteeriti. Saime autosõidu Hydroelectrica-Santa Teresa-Santa Maria-Cusco kaubeldud kohalikega samasse hinda (üks eurooplane kuulis, mis hinda kohalikele pakuti, 60 sol/in). Santa Teresas oli ootamine ca tund, et ehk keegi tuleb peale veel (meil aega oli). Jõudsime Cuscosse. Kuna bussipiletid Cusco-Ica (16h) 25.10-ks olid välja müüdud (peab internetist ette ostma), siis 25.10 olime Cuscos ja 26.10-ks saime bussipiletid. Bussile minekut filmiti väikese kaameraga igaks juhuks üles, et kas kõik ikka said peale. Vahepeal veel lugedes erinevat materjali, et mida veel 27.10-31-10 teha jõuab, leidsime, et võiks minna Icast Huachachinasse (taksoga 10 min.). Broneerisime bookingust ühe hotelli seal 2.-3. ööks. Huachachinas entusiastlikumad käisid liivamäelt alla suusatamas/lauatamas rendi varustusega. Meile piisas sellest, et majutuskohast otse jalgväravast jalutasime mäe otsa jalgsi 22 min (17-18 vahel, enne päikeseloojangut) ja alla tulime 6. min.-ga "hüpeldes" liivas (pärast kallasid liiva ketsidest välja). Järgmine päev nägime, et järve ääres olid ka plastmasslaudade taga noored/lapsed, kes küsisd 3 soli jalgsi ülesmineku eest. 28.10 sõitsime autoga Huachachinast Paracasesse (kauplesime 150.-lt 130.-le solile) 28.10-31.10 Paracas. Järgmisel päeval ostsime piletid Ballesta saare laevasõidule (laevaomanikule 45 sol/in, mingi maks 5 sol/in ja teine maks 6 sol/in, kokku 56 sol/in). Paracases vahetasime ka dollareid solideks mitmel korral ühes toidupoes/rahavahetuses, kurss oli 3,8. Proovisime planeerida nii, et väga palju solle kätte ei jääks, kui jõuame lõpuks Lima lennujaama (solle oli vaja veel kindlasti Paracas-Lima bussipiletite ostuks ja taksosõit Lima bussijaamast-Lima lennujaama). Paracase rannaääres jalutades ca 10 km oli väga palju meduuse liival. Taksoga sai ka Playa Roja-le sõidetud (seal oli ka teemaks ca 45 soli). Bussile minek (Paracas-Lima) filmiti reisijad jälle üles, et kes kõik peale said. Piletid ostsime paar päeva varem samast bussijaamast. Jalutasime sinna, et uurida maad, kas ja kuidas. Kesklinnast 10 min jalgsi. Ostmisel küsiti passe (ühte passipilti näitasime telefonist). Piletid said kõik nimelised ostetud.

Vägagi hiljuti käidud ja jah, pead ostma ette kindlasti. Ise ostsin getyourguide kaudu ja kõik toimis suurepäraselt.

Bussipileteid pole vaja ette osta, neid saab vabalt ka kohapealt.

Kui vaja Cusco - Machu Pichu, siis vaata perurail ja osta piletid ette ära, kuna rongid täituvad kiiresti. NB! Kui valid Cuscos alguseks Poroy peatuse, siis arvesta, et see on täiesti linnast väljas ja sinna saada võib väga keeruline olla, kuna busse pole ja taksodest viivad vaid vähesed sinna.

Kui aega peaks üle jääma, käige Iquitoses, siiani üks kogemus, mida naljalt ei ületa. Cuscost saab sinna Latamiga läbi Lima lennata.

Ja mis veel - arvasin ise Cuscos olles, et mul on mäehaigus, aga tuli välja, et hoopis covid, seega kõik võib juhtuda.

Soovitan kindlasti osa vahemaid lennukiga sõita, kas või ühe otsa nt Limast Cuscosse. Vahemaad on jube pikad ja enamjaolt ühtlane stepp mäest üles ja mäest alla. Meie rentisime auto ja sõitsime 2 otsa autoga (8-aastane laps kaasas). Nädal aega võttis praktiliselt aega, et Limast Cuscosse sõita. Olime 6 nädalat Peruus ja nägime võibolla kümnendiku riigist. Peruu on tohutult suur riik ja maastikud ja olustik ei muutu väga kiiresti mööda maad liigeldes. Arvestage, et vihmamets on praktiliselt ainult Amazonases. Mujal step, kõrb ja kõrgmäestik.

Kas kellelgi on värsket infot Peruu kohta?

Meil on piletid kuu lõpuks sinna 3 nädalat, aga sealne riigi olukord on suht räbal (ülestõusud ja mässud). Kas peaks järsku Peruu külastuse ära jätma ja kuhugi naaberriiki edasi minema?

Saabusime 16. jaanuar 2023 tagasi Tallinna. Olukord riigis on enam kui õudne. Istusime kaks ööd autos roadblokis Cusco ja Arquipa vahel. Saime ära kui üks kohalik protestija meid läbi roadblokkide aitas.Teed olid kilomeetreid kivikamakatega kaetud. Cusco juures tuli ka põlevate kummide vahelt läbi sõita. Machu Picchu oli avatud 2,5 päeva. Õnneks oli meil rongipilet just õigeks päevaks.Tagasi sai sõidetud tühja rongiga. Vihmametsa Puerto Maldonado lennujaama lähedal tiirutas meie ümber 50 pealine mootorratturite jõuk, kes torkas ühel tuktuki juhil kummid tühjaks kes oleks meid meie bungalosse tahtnud viia. Viimase päeva hommikul kui lahkusime riigist, läks ka bungalos elekter ära. Omanik rääkis, et protestijad vallutasid elektrijaama ja diislit pole kuskilt saada generaatori jaoks. Elu õudseim reisikogemus.Tahaks sellest pika reisikirja kirjutada. Pole õrna aimu kus seda avaldada saaks inimestele tasuta lugemiseks.

Kirjuta siia!

Muidugi kirjuta siia, huviga ootame!

Kirjutan reisikirja oma Facebooki gruppi Puunia reisikanal ühinege , laikige :)