R.I.P. Estonian Air

Eile tuli siis uudis, et riik valmistub rajama uut ettevõtet juhuks, kui EA peaks tegevuse lõpetama. Mis arvate asjast? Ongi lõpp lähedal? http://uudised.err.ee/v/majandus/10c055b3-9e93-48df-8975-1eefa78312b9/aktuaalne-kaamera-riik-asutab-ettevotte-millest-saab-estonian-airi-pankroti-korral-uus-rahvuslik-lennufirma

Ilmselt on mingit infot saadud, et EA-sse maetud summad lähevad riigiabi alla ja nüüd mõeldakse, kas ja kuidas edasi. Eestile omaselt maksavad aga kõik need mängud kinni maksumaksjad. Vbl oleks targem lõplikult raha põletamisest loobuda ning maksta 4-5 vajaliku liini opereerijale peale, et tagada piisavalt tihedada lennuühendused lähimatesse suurtesse lennujaamadesse. Ülejäänu paneks vaba turg paika. Sest olgem ausad, Eesti pole mingi turismimagnet ega ole siin ka inimesi, keda lennukitäite kaupa aastaringselt lennutada. Praegu on ainuke kindel asi see, et EA-ga lendamiseks ei maksa väga kaugeleulatuvaid plaane teha.

"Vbl oleks targem lõplikult raha põletamisest loobuda ning maksta 4–5 vajaliku liini opereerijale peale, et tagada piisavalt tihedada lennuühendused lähimatesse suurtesse lennujaamadesse" See oleks kindlasti odavaim variant, aga pealinna lendamisel vist selline opereerijale pealemaksmine läheb taas riigiabi alla ja pole lubatud. Peale vöib maksta mingitele x kohta lendavatele regionaallinidele.

Ma ennustan, et ka selles uues ettevõttes läheb vana käekirjaga edasi. Vähemalt kaugelt vaadates jääb mulje, et asi vindub pigem tänu praegusele juhtimisele. Punnitatakse küll aga ikka kuidagi poolpehme tulemus.

Vägisi tekkib veendumus, et enamuse hädade põhjuseks on riigifirma staatus ja tänu sellele justkui keegi millegi eest ei vastuta. Olen jätkuvalt seisukohal, et riik pole halb peremees, kui õige juhtkonna koos selge vastutusega etteotsa määrab. Aga need määrajad tunduvad see nõrgim lüli olevat. Eraettevõttena oleks firma käekäik ilmselt teistsugune olnud. Samas pean ma ainuõigeks, et strateegilised ettevõtted peavad olema riigi omanduses.

Riik on kahjuks halb peremees. Vähemalt Eesis, kus ei määra ametisse nimetamist mitte kompetents, vaid parteiline kuuluvus ja parteilised sidemed. Kui juba ministriteks pannakse suvalised poliitbroileritest pastakaimejad, mida siis veel tahta nende poolt määratud riigifirmade asjapulkadest? Osa EAst oleks tulnud jätta välisinvestorile. Kui SAS loobus, oleks tulnud otsida uus või asuda koostööd tegema lätlaste/leedulastega või firma täiega maha müüa või juba siis uksed kinni panna. Tänaseks on kõik rongid läinud - EAsse investeerimine võrdub raha ahju kühveldamisega. Uue riigifirma tegemine ei muuda tõesti ilmselt mitte midagi - raha põleb edasi. Pole meil hetkel oskusi, inimesi ega visiooni, kuidas edasi minna. Vbl polegi mingit võimalust riiklikku lennufirmat omada - meil on ainult mõne suurlinna linnaosa jagu inimesi, kellest kaugeltki kõik ei lenda kaks korda aastas lõunasse puhkama ega iganädaselt tööasjus Euroopasse. Ning hulgaliselt mahamagatud võimalusi.

Maxj, see SAS osalus oligi see, mis firma tuksi keeras ja normaalsele arengule piduri peale pani, lisaks siis süüdimatu juhtimine, pidev rapsimine eri lennupoliitikatega ja absurdsed hinnad ja ongi selline tulemus nagu ta on. Oleks leitud mingi Aasia partner, kes kasutaks EA EL sisesteks lendudeks ja laialivedajaks, siis oleks ehk asja saanud, aga Euroopa lennufirmad kasutaks EA ainult endale ettevedajana ja ei oleks huvitatud rohkematest sihtpuktidest.

Erik Sakkov kirjutab. https://www.facebook.com/pantokraator/posts/10204853958657292 Kohustuslik lugemine enne selles teemas sõna võtmist, ütleks ma.

norsu - SAS'le kuulus 49%. See on otsustusõiguse osas sama mõttetu osalus, kui 48 või 2%. EA oleks olnud tunduvalt atraktiivsem nii SAS-le kui ka teistele 51% osalusega. Sel ajal. Täna ei huvita EA mitte kedagi.

tripp - Sakkovi jutus pole midagi uut. Täpselt sama jutt käib Põlva (vms teise Eesti väikelinna) bussiühenduse kohta. Pole ühendusi - pole inimesi - pole äritegemist. Küsimus on ainult selles, kes ühenduse kinni maksab. Kas bussid peaks käima panema riik, laskma vabaturul otsustada või maksta mõnele firmale busside käigushoidmise eest? See ääremaastumise jutt ilma otseühendusteta - aga me olemegi ääremaa, vaataks kaardile ja peeglisse. Mitte üks ärimees ei raja siia firmat lihtsalt sel põhjusel, et Eesti oma lennufirmaga saab siia Milaanost või Viinist või Pariisist. Suvehooajal. Paar korda nädalas. Milleks siis pingestada, kui piletihind tuleb kirves ja reisijaid ei jagu ja lennuajad on liiga pikad?!? Pariisi asemel võiks 10x päevas Arlandasse lennata. Kasvõi alates kella kolmest hommikul. Jõuaksid kõik ärimehed keskpäevaks igasse olulisse Euroopa punkti. Tõsi, ümberistumisega. Lõbureisijatel (minu näitel) oleks ka hea meel, kui Arlandasse mõistliku hinnaga ja paljude väljumisvõimalustega kohale saaks - Tallinna lennujaam ei hakka mitte kunagi konkureerima Arlanda (või ka Helsingi või Riia) lennujaamaga sihtpunktide rohkuse osas. Vaidlemise või mõtlemise koht on, et kas vedajaks peaks olema rahvuslik lennukompanii või võiks kellegi teisega sel teemal rääkida. Peale maksmisest ilmselt pääsu pole.

SAS kuulus jah 49, lisaks oli ju Cresco, st et oleks rahvuslik lennukompanii pidi osalus olema 51 Eesti firmadel. SAS sai tegelikult teha mida tahab ja SAS ja Cresco koos juhtkonnaga kantisid köik kasumlikud osad firmast minema ja jätsid siis tühja koore järgi. EA probleem on ikka juhtimises ja ajuvabas hinnapoliitikas. Konkurentsitult kalleim lennufirma kui kuhugi minna vaja on, Brüsseli ametnikel muidugi vahet ei ole. Nagu eespool juba Maxj mainis, siis lennaku parem vähem kohti aga iga päev ja suuremad Hubid hommikul ja öhtul. Hetkel kui tahad kuhugi edasi lennata puhkusereisijana jne, siis sellise graafikuga on see suht vöimatu, Amsterdan ja Kopenhaagen ehk maha arvata. Kindlasti on odavam peale maksta mingile lennuliinile, mida riik peab vajalikuks, kui plekkida juhtkonna mitmesajatuhhiseid palkasi jne. Kui on huvi, andku jäägid siis Tallinki omanikele ja las erakapital siis opereerib.

Maxj:

  1. Minu jaoks oli küll uut.

  2. Vahe bussiliinidega on selles, et EU keelab kohalikul omavalitsusel (ehk Eesti riigil) lennundust doteerida. Sest vaba konkurentsi nõue. Põlva linn võib oma raha eest Põlva - Peking bussiliini 10x päevas käima panna, kui leiab, et see linnale vajalik on. Aga Põlva - Peking lennuliini ei tohi.

tripp, sa ajad natuke valet juttu. Lennufirmale ei tohi peale maksta, st riigitoetust anda, konkursiga konkreetsele liinile tohib.

Päris nii see dotatsioonide teema ei ole. Ka Sakkov kirjutab oma postituses - "need euroliidu reeglid, mis juba mitu riiki rahvusliku lennufirmata jätnud, keelavad lennufirmale peale maksta kuid lubavad sisse osta konkreetsete liinide teenindamist." Need dotatsiooniarvutused (2 m€ per liin per aasta) on ilmselt arvestatud kaugsihtkohtade (kuhu EA pole siiani lennanud) puhul, mida Eestil tegelikult vaja pole.

Ehk siis selle järgi oleks lahendus - riik ei loo oma lennufirmat ja ostab sisse lennuliini näiteks ARN-TLL-ARN. Vbl paar kohta veel - Helsingi, Riia ja Peterburi ntx. Vedajaks kes iganes konkursi võidaks. Muud sihtkohad võiks täiesti jääda vabaturule. Nii oleks garanteeritud lennühendus Tallinnast ka ilma rahvusliku lennukompaniita. Tuleb ainult üle saada suhtumisest, et meil peab ilmtingimata olema oma lennufirma. Ei pea.

Minu arvamus on, et meil ei ole vaja suurt arvu otselendude sihtpunkte, kuna Eesti on oma suure lennufirma ülevalpidamiseks liiga väike koht ääremaal. Pigem on meil vaja õhutramme, mis viib reisijad kasvõi iga tunni tagant max 1-1,5 lennutunni kaugusele igasse suurde hubi. Piisavate väljumiste arvuga ei teki ka erilist ajakulu lõppunkti jõudmisel.

Kui sellise visiooni elluviimiseks siiski teha rahvuslik lennufirma, oleks see ilmselt kordades kasumlikum, kui EA täna. Poleks vaja hirmkallist välismaist juhtkonda, võiks lennata väiksemate ja säästlikumate lennukitega jne.

jah, oleme Maxj suht samal arvamusel. Hetkel on täiesti arusaamatu, et EA ei lenda isegi Helsingisse, ilmselt Taskila töö tulemusena anti see liin konkrendile, kes seal monopoolselt oprereerib. Lisaks anti siis vahepeal täiesti käest ära charterite turg, mis vöimaldaks ka mönda suuremat lennukit ülal pidada ja õhtu/öösel 1 charter teha kui liinilende ei toimu.

Ahjaa - kommentaariks Sakkovi jutule veel niipalju, et kõik tema avaldusi tuleb vaadata selle pilguga, et tegemist on Tallinna Lennujaama turundusdirektoriga. Sellest ka seisukoht, et Eestis peab olema Tallinnas baseeruv lennufirma. Loobudes oma lennufirmast jääks lennujaam ju osadest sissetulekutest ilma. Seda aga ei saa üks korralik turundusdirektor ju lubada ;)

Plaanin siin hetkel kaugemat reisi märts keskpaigaks, üks ots Tallinnast Amsterdami, kust läheks lennuk edasi Lõuna-Ameerikasse oleks EA-ga. Kas tasub pilet osta või pigem võtta ebamugavama ja kallima variandi teise lennufirmaga?

Ella -- http://trip.ee/node/84471 -- see kirjeldab olukorda, kus ostad lennu, mis on ühel piletil Tallinn -- Amsterdam -- koht x kus iganes. Muul juhul mõtle ise või osta lend ühel piletil.

Minul on sama küsimus, mis Ella123-l. Ei teagi, kas julgeb lennupileti osta,kus üheks vedajaks on EA?

Aga kui mul ei ole lennud ühel piletil? Eraldi piletid Tallinn- Amsterdam-Tallinn ning seejärel Amsterdam-Lima-Amsterdam. Kui maksta 170 eurot rohkem siis saaks muidugi selle sama marsuudi estraveli kaudu ja siis peaks see oleme nende probleem, kui seal vahelt midagi ära kaob?

Kui Sa ostad pilet ainult EA-st, siis EA pankroti korral on suur tõenäosus jääda pika ninaga - kui just see uus loodav tulevikulennufirma ei aita. Üks võimalus on ka osta pileti EA lennule KLM´ilt, st KLM koodiga - siis on KLM ülesanne SUlle asenduslend leida.

Tip i nõuanne on möistlik kui hirm firma kadumise koha pealt, lisaks on KLM koodi alt ostes pilet tihti odavam, aga tuleb arvestada, et seal tuleb pagas lisaks osta. Lisaks on suur tõenäosus, et kui uus firma tuleb asemele, siis vötab ta juba müüdud piletid üle, kui lennud samal marsuudil järkuvad.

Opodo'st piletit ostes saab lisaks osta ka pankrotikaitse. Nagu aru sain üritaks uus firma CRJ-d üle võtta kuna seal lennukite eest mingi ettemaks. EU otsuse peale valmistub siis riik autorollot tegema, milline eeskuju... EA on ju sisuliselt vägagi marginaalne ettevõte. Otselendudest ehk mingi püsiklientuur on ida poole lendudel, Stockholm ka ehk. Brüssel puhas ametnike rida. Ülejäänud suures osas transiit sihtkohad. AB, Lufthansa, Finnair täidavad tühimiku kiiresti.