Tere, lähme perega (2+3) veebruari koolivaheajal suusatama. Kuna see on meil perega esmakordne suusareis, siis soovin häid mõtteid suusavarustuse rentimise suhtes.
Kas mõistlik on Eestist rentida ja kaasa võtta või koha pealt (soovitusi kust)? Samuti on vaja meil vast ka mäel koolitust? Kas see on mõistlik Eestis mäel läbida või võtta Slovakkias?
Majutus on meil broneeritud Hrabovo järve juures ja seal on ka kohe tõstuk, mis viib mäkke, kus on Malinô Brdo ski & bike park.
Loodan, et see on meil hea valik :)
Plaanis pole muidugi kõik päevad mäel veeta vaid ka mujal ringi vaadata. Palun ka selles soovitusi, mis kohti kindlasti võiks lastega külastada.
Tänuga,
C
Huvitav arutelu. Ma olen mäge suusatanud ca 30 aastat ja käinud paljudes eri riikides Euroopas. Slovakkias kolm korda, tõsi viimati aastaid tagasi. Minu arvates oli Slovakkia "vaese mehe Alpid", kus mäed on pisut väiksemad kui Austrias (aga oluliselt suuremad kui Soomes), õlu aga odav. Siinseid kommentaare lugedes, õlu enam odav ei olegi. Radade kvaliteet oli juba aastate eest vilets ja tõstukite järjekorrad suured. Isegi kogenenud suusatajana mind täna Slovakkiasse ei kisu. Kus alustada suusaõpet? Ma olen selle peale mõelnud ja paljude inimestega rääkinud. Kui raha on palju, siis võib kohe lennata Alpidesse ja seal alustada. Miinuseks on see, et kui lapsele (täiskasvanule) suusatamine ei meeldi, siis enne nädalat tagasi ei saa. Pead kuidagi vastu pidama. Mina soovitan alustada Soomes. Kuskil Helsinki lähedal, näiteks Himosel, aga ilmselt pole ka mainitud Vihti halb valik. Tähtis on see, et alustava lapse mägi oleks "õige kaldega", et laps kogu aeg lumes pikali ei oleks, see viimane võtab lapsel suusatamise isu ära. Näiteks Kiviõli lastenõlv on natukene liiga järsk laste jaoks, vähemalt minu arvates. Kuutsemäe kõrtsi ees olev nõlv on ka enam vähem algajale sobiv, aga läheks ikka pigem Soome. Ma ei tea kui palju see vastus teemaalgatajat aitas, aga kuna selles teemas läks nagunii laiemaks aruteluks, siis panin oma mõtted kirja.
Slovakkia oli jah vaese mehe Alpid 2000 ndate alguses. Umbes samad mäed,aga odavamad olid. Aga olid. Nüüd pole käinud aga kalliks muutunud kuuldavasti ja kvaliteet võrreldes Austriaga jätab soovida. Kui sinnakanti sõit, siis soovitaks Austriat.
Siin enamus teemat juba ära prepareeritud.
Ma lisan oma 5 veeringut suusaõppe kohta. Tunnistan kohe ka üles, et olen juba aastaid talviti mäesuusaõpetajaks Nõmme Lumepargis Tallinnas.
Kui mäesuusaoskuste tase on 0 ja tahad kohe suurematesse mägedesse minna, siis minu seisukoht on, et algõpe võta siin, meie küngastel. Et suurtesse mägedesse jõudes ei pea enam alglõppe peale ja võõrkeeles kallist reisi-, puhkuse- ja suusatamise aega kulutama (äkki kõik õpilased ei spiigi ja ei saa engleesest aru veel). Siis saad ja oskad juba kohe esimesest päevast sealseid laugeid rohelisi ja siniseidki nõlvu nautida.
Kõik see, mida siinseil pisinõlvadel õpid, kinnistub sealseil nõlvadel kiiresti, sest sa saad jõukohastel pikkadel ja väga pikkadel radadel seda edasi harjutada ning lihasmällu salvestada.
Kui juba tekib aja jooksul tunne sisse, et tahaks hakata kiiremini ja parema tehnikaga sõitma (pöörded paralleelsete suuskadega, carving), ka siis on mõistlikum õpetaja abiga õppida need stiilid selgeks siin, et kohapeal saaks juba kohe jällegi liigutused-harjutused lihasmällu talletada ja siis huilates KÕIK päevad täiega kütta.
Just samamoodi nagu ise unistanud oled ja et ka sind vaadataks nüüd tõstukilt, nagu sa ise kunagi vaatasid ja imetlesid neid, kelle sõidustiili oli ILUS vaadata.
Ühessõnaga, minu isiklik arvamus on, et on raiskamine SEAL suusatamist õppida, SEAL tuleb lihvida ja kinnistada SIIN õpitud baasoskusi, - harjutusi.
Veel, kui teil kogu perekonnal on tase 0, siis näen oma praktikast, et kui te kõik korraga tundi lähete, siis saab õpetaja pühendada igaühele teist vaid väikese osa oma tähelepanuvõimest.
Mida vähem õpilasi, seda efektiivsem õpe. Ühesõnaga arvan, et 3ne punt on veel enam vähem (kui neil on võrdne tase). Kui võtate õppe korraga kogu perele (5?), siis on kasutegur kahjuks kesine. Või jagate perekonna 2 õpetaja vahel laiali. Maksma läheb rohkem, kuid tunni kasutegur on oluliselt suurem.
Kokkuhoiuvõimaluseks on meil Nõmme Lumepargis näiteks, kui panete lapsed kas algajate treeninggruppi või algajate kursustele. Täiskasvanud aga samal ajal kahekesi individuaalõppesse.
Trennide ja kursuste grupid võivad väga kiiresti täituda. Hoidke käsi pulsil.
Ma ei tea, kus te elate, aga igaks juhuks lisan, et Kütiorus mäesuusatama õppida on keerulisem, see eesmine nõlv oli minu mäletamist mööda järsem, kui meie teistel küngastel. Aga võibolla eksin, ma pole seal pärast uute peremeeste tulekut käinud.
PS. Teie valitud suusakeskusest on mul tempel mälus väga valusa kogemusega. Sõitsin seal ÜKSINDA (ärge seda kunagi tehke) metsas lauaga offpistet ja oskasin ühe põlve väliskülje ümber peenema kuuse tüve looka keerata ...
Aga noh, nooruses oleme me ju kõik igasugu lollusi teinud! Ja vanarahvaski ütles, et lollid õpivad oma vigadest.
@ Buldooza
1-2 päevaga hakkab minu kogemustel inimene vihkama suusatamist- lauatamist vaid siis, kui ta üritab õppida ilma õpetajata või kui ta on sattunud väheste kogemustega ja vajalikke harjutusi mitte valdava õpetaja "hoole all". :D
Ilusti kokku võetud suusatamise algtõdede kohta. Ise sai ca 30 aastat tagasi oldud "iseõppija", ei mäletagi, kas siis väga koolitaja teenust pakuti laiale rahvale, igatahes külge see haigus jäi. Munamäel vist tol ajal suusatada ei saanudki, Kuutsemäel oli üks ankurtõstuk ja üldiselt sai Eestis mäkke buglaga (kes teab, see mäletab, mis see oli...).
Mõnedele kommenteerijatele ma siiski oponeeriks - soomes nüüd pikki ja laugeid laskumisi küll pole või pole selle kommentaari kirjutaja "suure mäe" otsa jõudnud. Parimal juhul saab 2km ehk kokku, aga need on ka punnitatud meetrid. Isiklik kõige pikem viimaste aastate kogemus Alpidest oli 15km järjest (ski tracki järgi).
Aga jään ka endise seisukoha juurde, et algtõed võiks Eestis omandada - muidu on olukord mida kordades nähtud suure mäe otsas - tõstuki pealt maha tulles on esmaüritajal silmad suured, et kas siit peab nüüd alla minema... Ja veel soovitus enne mäele minekut on, et mäereeglid endale selgeks teha.
Soomes lastega õppimiseks on hea variant Messilä suusakeskus, Lahti lähedal. Helsingi sadamast poolteist tundi sõita. On lauge lastenõlv ja siis lihtsad rajad ümber mäe. Umbes nagu Kuutsemäe, aga suurem ja palju palju mõnusam. Saab ühe päevaga käidud, mugavam on muidugi võtta nädalavahetus ja kaks päeva. Samas on ka murdmaasuusa rajad, mina käisin viimane kord üldse Lahti järve peal uisutamas.
Are või Tryssil logistiliselt 1 öö laevas ja päevake sõitu. Seal kooli vaheajal ei ole nii külm . Isegi kui ilm halb või udune - poole mäe peal on palju trasse seega saab vabalt nautida
See õppimine on suht lihtne asi - 2 tundi instruktoriga eestis ja praktiliselt kõik sõidavad , pidurdavad .
Siis kui minek sinna kus mäed on tõsisemad, tuleks võtta uuesti instruktor, see annab hea tulemuse.
Lastega Rootsis Branase suusakeskus.
Valitud aastaid parimaks perekeskuseks Rootsis.
Sadamast 5 tundi sõitu.
Majutust lai valik ning nõlvasid igale tasemele.
Algajale nädalaks tegemist küllaga.
Suur-suur tänu kõigile vastajatele :) Nii tore arutelu tekkis ja palju häid mõtteid/soovitusi.
Hetkel oleme tõesti Slovakkia suhtes kahtlema hakanud ja pigem siis vaataks Soome/Rootsi ja sõelale on jäänud ka Gruusia. Nüüd vaja veel valik teha, mis pole samuti kerge ja ajaliselt vast plaaniks ka lühema reisi.
Eestis plaanime võtta esmakoolituse ja proovida saapaid, suuski ja tõesti, äkki ei meeldigi...
Mehel on õnneks mäel kogemused olemas vaid mina lastega vajaks esialgset õpet.
Ootan veel mõtteid kui on ja soovitusi.
Tänuga, C
Tegelikult teemalgataja ei täpsustanud üldse millisest koolivaheajast käib jutt. Kas detsember või veebruar? Soome/Rootsi/Norraga võib olla see, et vägaväga külm võib vahest olla. Eks see sõltub ka piirkonnast pisut. Aga võib olla ka liiga soe ja vesine.
Ise olen Tahkos eelmisel sajandil sõitnud nii, et 3p oli hommikul -27 ja üle -25 need päevad ei tõusnudki temperatuur, samas 4-ndal päeval oli juba 0-i ümber.
Himosel on juhtunud veebruaris nii -20 kui +10...
Põhja Soomes (Ruka, Levi) saab ka aprilli koolivaheajal suusatada:)
Ja ühtlasi vabandan ka teemaalgataja ees, kuna siiski on kirjas, et veebruar...
to cocola
Rootsi,Norra, Soome on kindlasti peresõbralikumad ja algajatele paremad kohad.
Jasnas pisikestele mõeldud lint ja ala on ainult siis kui võtad instruktori - s.t puudub pisikeste jaoks üldse mingi lõdu nurk . See oli minu jaoks viimane piisk :) Isegi kuutsekal saavad mudilased tasuta lindi kasutada.
Kui on võimlalus proovige Norra/Rootsi/Soome - autoga isegi lihtsam sõita - nõuks kallim .
Kui ikkagi Slovakkia siis suurk + muud tegevused spa , koopad ja mu selline .
Tallinlastele on esimese õppekohana Viimsi Vimka päris hea - nõlvad suhteliselt laiad ning valikus olevad kolm nõlva on enam-vähem ühtlaselt järsemaks ning pikemaks minevad, saab tunde järgi järk-järgult raskematele üle minna. Tollal 7aastase tütrega katsetasime seal 2021 vahetult enne Rootsi Idrefjälli minekut kaks õhtut ja sellest piisas, et Rootsis ilma algõppeta kohe koos teiste lastega kergematele radadele minna.
to Buldooza
kui oskad s]ida ja suudad neid harjutusi ette anda siis jah .
Minule sõber õpetas Austrias sama - päeva lõpus punased.
Kuid peale seda ma päris palju kordi sõitsin mägedel just laste gruppide harjutuste järgi .
S.t see algõpe annab parema tulemuse - minu isiklik arvamus
Mõtlesin, et ennem loen läbi, kui lisan mõned kommentaarid. Slovakkias sai käidud äkki 2008 ja oli mega rahvastatud. Toona laps oli 5a - andsime teda õpetajale üle ja oli väga vahva vaadata, kuidas väikesed põnnid midagi üritavad :) Tore oli selles mõttes, et lapsed on kaasas, aga samas nendega tegeldakse, nii et veidi vabadust vanematele.
Mis mulle tõesti meeldis - oli Gruusia. Meie käisime Mestias. Väike ja armas. Kui ei tunne, et oled proff - siis mine sinna ja saad nautida. Gruusias laps oli juba 11a ja täitsa vabalt sai ka üksinda liikuda (siis kui me tegime šašlõkki ja joogid seal samas :)). Meeldis veel see, et hommikust õhtuni suusatab keegi tüüp, kellel on seljakott ja suur punane rist - ehk mingi ambulance. See lisas ka turvalisust. Ükskõik, mis võib juhtuda, aga abi on üsna lähedal. Kindlasti Gruusias , eriti Mestia ei ole võrreldav Austriaga, aga kogemust peab saama ja minu (naisterahva) arvamus on see, et reis meeldib palju rohkem, kui sa oled rahulik. Ei stressa, et keegi sõidab su maha ja saad suusatada ka.
NB! see aasta veebruari koolivaheajal me lähme hoopis Panskosse, Bulgaariasse. Kindlasti üks argument oli eelarve. Kolmele Austria, Itaalia jäid kuidagi kalliks. Abikaasa on seal ka varem käinud - nii et lähme nüüd kõik koos uudistama. Lendame Lotiga läbi Varssavi ja Sofiast on transfeer. Hotelli võtsime väikese spaaga, et ikka mõnus oleks. Varustust rendime koha peal.