Jõudsin just tagasi Taist. Tunnistan ausalt, et käisin nii pikal lennureisil esimest korda ja senised lennukogemused on jäänud 6 tunni kanti samasuguste väikeste lennukitega.
Kõik nagu olekski korras, sest olen ju ilusti kohale viidus ja tagasi toodud nagu lubatud, aga siiski jättis mulle see lennureis kustumatu mulje ja tundus, et suht paljud inimesed, kes sellele reisile olid sattunud, ei saanud üldse eriti aru mille eest nad olid raha maksnud:)
Siit ka mõte et tooks välja puust ja punaselt lihtinimesele need miinupunktid, mida reisibürood eriti mainida ei taha:
Esimene Delhis, kus inimesi lennujaamas lennukist välja ei lasta pooleteist tunni vältel ja kõik istuvad lennukis nagu üks mees. Lennukis võib hakata külm kuna tankimise ajal hoitakse lennuki uksi lahti.
Teine peatud Bakuus on planeeritud 2 tunnine. Inimesed lastakse terminalihoonesse, kus on kaks väikest poodi. Peale ootamise ja range turvakontrolli läbimise saab lend jätkuda.
Lennuki puhul on tegu väiksemat sorti Airbusi mudeliga, mille istmed on kitsad ja jalaruumi napib. Samuti on paljude istmete padjad ära vajunud ühele küljele, eriti vahekäigu äärsetel. Paaril istmereal ei saa muuta ka seljatoe nurka ja tuleb veeta kogu reis istuvas asendis. Samuti ei ole sellel lennukil toimivat multimeediat raadiokanalite või filmide näol, mida olekski ju liiga palju vist tahta:)
Reisi kestus on 16 tundi. Seda koos vahepeatustega.
Kokkuvõtvalt, et mulle isiklikult ekstreemsused meeldivad ja ükskord neid kogeda on päris huvitav, aga siiski huvitaks, kas see on ikkagi hummaanne viis reisimiseks ja kas seda praktiseeritakse ka mujal samamoodi?
to pant 9 veebruar, 2008 - 12:59 Ise ma ei ole eriline reisidel shoppaja ja nii ka ülekilosid endal ei esinenud, kuid nii palju kui mina näinud olen, siis paari lisakilo puhul erilist numbrit tavaliselt ei tehta.
Lennuk oli loomulikult nii täis kui võimalik. Pooltühja lennukiga läheksin juba homme uuele reisile Taisse:)
Kas Tai reisist ainuke kustumatu mulje jäi lennukist? Oleksid võinud Tais kuskil külavahel mõne kohaliku bussiga sõita (loomulikult inimesi, kompse ja kodulinde täis tuubitud), siis oleks lennukiiste tundunud suur ja lai nagu diivan. Reisil juhtub ikka tahes tahtmata, et vahel on kitsas, külm, palav või hoopis kõht tühi, tavaliselt läheb see meelest ära, kui olukord paraneb ja enam ei tundugi elu nii hirmus:)
"kas see on ikkagi hummaanne viis reisimiseks ja kas seda praktiseeritakse ka mujal samamoodi?" Humaansuse kohta ütleks nii, et eks see sõltu inimesest endast, palju ja milliste ekstreemsustega ta on nõus leppima. Väiksema kasvuga inimestel ehk lihtsam lendu ennast taluda, mingitki moodi liigutada vähemalt võimalus(ennast ei kujutaks seal ette: pikkust ja kaalu päris palju, kitsas ka tavalennukites). Mujal maailmas praktiseerimise kohta: lennundusfoorumites vähe pilkamisi ikka imestatakse soomlaste üle, kes käivad pikkadel charterlendudel oma kitsa kerega Boeing 757-tega(Taisse sõidul teeb 1 vahemaandumise). Meie reisijad oma charter A320 on tõelised eksoodid nii kaugel ja ilmselt liigitatakse neid kusagile masohhistide klassi. Üldkasutatavaid reisilennukeid jagatakse 3 rühma: lühi-, keskmise- ja kaugsõidu lennukid. Vastavalt vahemaa kaugusele valitakse üldjuhul ka lennuk selle läbimiseks. Kaugsõidu lennukid, arvestades pikki vahemaid on ka suurema kerega(wide-body), rohkem istekohti samas ka rohkem ruumi liikumiseks, rohkem tualette, paljudes person. multimeediakeskused jne.. Latcharteri A320(millega meilt "otselende" tehakse Taisse) kuuluvad lühilendude ja keskmiste vahemaade läbimiseks. Lennuki mugavustest oli siin juba juttu eelnevates postitustes. Et reis nüüd väga odav oleks tänu sellele, julgeks kahelda: Finnairi lennupileteid HEL-BKK (MD-11) oli jaanuari alguses pakkuda jaanuari lõppu alates 849 EUR ja veebruariks 753 EUR eest. Tallinna lennujaama rekonstrueerimisega seoses on ka meil võimalus suuremate lennukite vastuvõtuks, teenindamiseks. Poleks midagi selle vastu, kui näit. Thai Airways meid kasvõi paar korda kuus siit korraliku suure lennukiga Bangkokki ja tagasi sõidutaks. Teadlikkuse tõustes ilmselt kaoksid ka sellised Latcharteri "otselennud" ja reisime nagu mujal maailmas inimesed seda teevad.
Copy/paste Airlinersi lehelt: "Flightcrew of two. Main cabin can accommodate a maximum of 179 passengers in a high density layout. Typical two class seating arrangement for 12 passengers at four abreast and 138 at six abreast". Maakeeli siis maksimum 179 reisjakohta, tavaline on 12 äriklassikohta ja 138 tavakohta = 150 kohta. Nüüd vaatates Latcharteri kodulehte, siis nemad on suutnud ühe reisjate koha veel lisada: istekohti siis 180. Nii võikski asja mõista: kui tavalennukis on kohti 150, siis Latcharteri lennukis on neid 180.
max inimeste arv on 179 inimest(1 inimene rohkem ei loe, ok)ja kaasavõetud pagasit ka seepärast suht hoolega kaalutakse(lubatud 20kg +käsipagas) tavalennukis siiski ju 30 inimest+ pagas vähem. Pealegi on keskmise reisija kaaluks loetud (minu mälu järgi 76 kg) Tava eesti reisja koos oma riietega ja käsipagasiga ületab ka seda kaalu kindlasti.
No see on tõlgendamise küsimus, kuna reaalselt on ju tegelikuses ka 1 koht rohkem, kui max ette näeb, arvestamata veel seda, et sellistel lennukitel ei veeta kaasas 3 söögikorda-mida sellel reisil pakutakse jne.
kõik on ju kenasti kodulehel kirjas, mis lennuk, mitu tundi ja kaks vahemaandumist. mida viriseda? mul vedas isiklikult täiega, sain nii sinna sõites kui ka tagasi istmete peal pikali olles magada, Bakuu terminalis baaris istuda, muide võtke dollarid ligi, neil mudu üks kurss eurodega. Delhis ca 20 kraadi ja soojad riided ju kõigil olemas, nii et külm hakkab Merle Partsidel. Lisakilode pärast ei öeldud ühtegi sõna, aga meil oli ka pooltühi lennuk. stjurdessid olid tasemel, söögid norm ja muide sööke ei veetud algpunktist peale, Bakuust tulid uued söögid.