Käisime koos (peaaegu täisealise) lapsega kevadel 10 päeva Põhja-Vietnamis. Olime ise sama valiku ees, et kas minna põhja, lõunasse, keskele või valida mitu piirkonda. Lõpuks otsustasime põhja kasuks, kuna tahtsime Sapasse kindlasti minna ja see oli igati mõnus kahepäevane matk seal. Samuti meeldis Hanoi ise, sealne tänava melu ja imehea toit. Veel oli meil kavas Halong Bay ja Ninh Binh, neid ka soovitaks. Kuna me rannainimesed väga pole, siis selles suhtes ei tea kaasa rääkida, aga 10 päeva läks kuidagi väga ruttu.

10 päeva jooksul tasuks pikemaid vahemaid mitte väga palju ette võtta. Põhja-Vietnam on see aeg küllaltki jahe ja vihmane, lõunas hakkab vihmahooaeg ennast kokku pakkima vaikselt, aga pole liiga palav, nii et kui põhjas mingit must-see atraktsiooni pole, keskenduks lõuna- /kesk piirkonnale. Näiteks HCMC-st lennata Da Nang / Hoi An (2-3 ööd, kultuur, söök), siis Da Nang - Mekongi deltassse Can Tho linna ja 1-2 ööd kusagil jõe peal bangalos (kultuur, söök, loodus), natuke mõnusam kui poolest ööst algava ja lõppeva massituuriga HCMC-sse ja tagasi kihutada. Can Tho-st lennukiga Con Dao saarele ranna- ja looduspuhkuseks. Ja sealt siis saab tagasi lennata HCMC-sse paariks päevaks, huvi korral Cu Chi tunnelid, sõjamuuseum vms. Paar aastat tagasi olid kõik need siselennud alla 100 eur. Mandri otsad saab põhimõtteliselt ka ööbussiga katta ja Con Dao vahel käib ka mingi praam, aga siis mingist Mekogi Delta mereäärsest väikelinnast...

Kui Halong Bay'sse minek ja ajaliselt võimalik, siis ma soovitaks mingi pisikese laevaga, ööbimisega laevas, 3p ja 2ööd varianti. Meil oli 2-3 kajutiga, 3ne meeskond (kapten, kokk, madrus/koristaja). Me saime sadamas ise valida, millist tahtsime.
Kui kajakiga aerutamine käpas, siis seal lahe peal ühe saare juures renditi kajakke (meil olid need laevas kaasas). Nendega saab siis saarekeste vahel väikseid mõnetunniseid matku teha, kusjuures ühel saarel on sisemine laguun ja sinna sisse saab sõita läbi koopa, mis parajalt nii lai ja kõrge, et kajakiga napilt läbi saab. Sees saab kaljudele ronida ja nii kõrgelt, kui julged vette hüpata. Vesi oli sügav, panime ka peakat. Sürreaalne koht. Mitmel saarel ka suured ja imeilusad koopad.

Meil oli reisiks 31 päeva ja jõudsime sellega põhjas ringi kolada Sapas ja Halong Bays ning siis piki rannikut busside- öörongidega mitmete peatustega (Ninh Binh, mis on sisuliselt teine Halong Bay keset riisipõlde; Hoi An; Mui Ne oma ägedate suurte liivadüünidega; Saigon; private mootorpaadiga mõne päevane ring Mekongi deltas ning mõni päev piitsipuhkust Phu Quoc'i saarel).

Lisan siia ka meie kollektiivse reisiblogi https://valdek3vietnam.travellerspoint.com/4/
Reis toimus 2008, st paljugi võib olla teisiti, kui meie kogetu seal blogis. Näiteks Phu Cuoc'i paradiislikud rannabangalod tühjal liivarannal on nüüd Gmapsis ümber piiratud kõrgete korrushotellidega.

Meie lähme perega jõulude ajal, oleme umbes 17 päeva. Minu kolmas kord Vietnamis, laste esimene kord.

Liikumiskava on nii (vahepeal peatumine igas kohas päeva-paar):

Maandume Hanois.

Bussiga Ninh Binh

Tagasi Hanoist lennukiga Da Nangi

Sealt edasi bussiga (või ronngiga) Tuy Hoa

Lennukiga HCMC

Lennukiga HCMC-Hanoi

To @Jassband , kas sa võiksid jagada ideid, mõtteid, reisikava kus lapsega minna. Plaan endal ka külastada Vietnami, kuid pole välja isegi mõelnud, kas põhja, lõuna või keskele. Laps tollel hetkel juba 5 aastane. :)

Eelkõnelejale. Ma arvan, et piirkonna valik sõltub päris suurel määral ka reisiajast. Näiteks olin eelmise kuu alguses Phu Quoc-s, ilm oli väga kena, nii 25-27 kraadi sooja. Samal ajal tuli aga Sapas lumi maha ja oli -3 kraadi.

Ilma kohta on väga hea ülevaade näiteks siin: https://vietnam.travel/things-to-do/weather-and-climate-vietnam

Teemaalgataja on praeguseks juba reisil ära käinud vast ka oskab muljetada/ soovitada.

Ise lähen lastega ning oma isaga 19.02 Tallinn- Istanbul-Singapur-DaNang

4 ööd seal, siis lennukiga HoChiMinh citysse. 4 ööd seal, edasi Phu Quocki, seal 6 ööd.

Tagasi liikuma hakates oleme ka 2 ööd Singapuris.

Täpsemad kohapealsed plaanid on veel täpsustamisel.

Kui on soovitusi, kuulan/ loen hea meelga.

Meie käisime jaanuari algu 3 nädalat perega (lapsed 7 ja 9) Da Nang-Hoi An-Phu Quoc ringil.

Da Nang on tore "suurlinn". Vedelesime rannas (kuigi ujuda ei saanud sest vesi jahe ja lained meeletud), käisime üli head ja üli odavat toitu nautimas (meie lemmik Bep Cuon mille uksel ilustses isegi Michelini silt aga hinnad olid väga soodsad), vaatasime ära selle Lady Buddha kuju ning käisime ära ka Ba Na Hillsis (suhteliselt kallis ja suhteliselt mõttetu koht aga no kuna juba seal kandis olime siis käisime ära).

Edasi Hoi An. Sealne vibe meeldis palju rohkem. Ok vanalinn oli õhtuti meeletult paksult rahvast täis aga leidis ka seal vaiksemaid nurgataguseid. Õnneks me ei ööbinud vanalinnas vaid linna servas Coconut Forest ääres kust sai väga mõnusaid jalgratta tiire tehtud. Julgeks väga soovitada ENSO Retreat hotelli. Seal sai teha ka neid ümmarguse paadiga sõite. Soovitus. Ärge võtke neid paadisõite suurtelt pakkujatelt. Need panevad tümaka mängima, teevad lolli showd ja kõigutavad paati. Meie läksime ratastega suvalise mehe juurde kes meid rahulikult paadiga mööda metsa ringi vedas. Ehk ilmselt tänu hotelli asukohale meile see Hoi An meeldiski - jalgratastega riisipõldude ja coconut foresti vahel ringi seiklemine ja avastamine oli lihtsalt fantast.

Seejärel Phu Quoc. 10 päeva. Esimene emotsioon esimesel õhtul oli et hakkasin lennupileteid vaatama, et sealt ruttu minema saada! Saime oma hotelli kätte ja läksime välja sööma ja see vaatepilt oli suhteliselt masendav - nagu oleks sattunud Venemaale. Sildid vene keeles, tänavad paksult õlakottidega suitsetavaid jõmme täis jne. Ma ei ole midagi nii hullu mujal Aasias kohanud. Umbne suitsetamine igal pool ja konide laiali loopimine mis lastega käies ei olnud väga meeldiv. Rannad ka pigem mitte midagi ütlevad ja üle rahvastatud. Aga see oli Duong Dong (üldiselt pigem kiidetud piirkond võrreldes Sunset Towniga jne.

AGA. Kuna meil oli oma auto (mis alati Aasias käies mul olema peab) siis hakkasime saart avastama ning tegelikult hakkas see meile väga meeldima. Meie üks lemmik randasid Lumera Beach (rahulik, viltused palmid valge liiva taustal jne). Meie kindlasti lemmik söögikoht Bamboo Restaurant (Ong Lang ranna lähedal). Kogu saare lemmik osa oligi Ong Lang. Mõnus saare vibe kus rahulikult ringi jalutada. Veel üks resto soovitus Tim Coffee mis asus Ong Langis padelikeskuse lähedal. PS! Kellele meeldib padel, siis seda keskust soovitaks väga!

Kuna lapsed tahtsid ka tegevust siis muidugi käisime ära ka Safaril, Vinwonders lõbustuspargis, gondliga sõitmas ning veepargis. Kõiki toredad tegevused.

PS! Me tegime ka väiksemate saarte tiiru. Aga nähes kui palju idanaabreid seal saarel on siis tahtsime privaatsemat kogemust. Ning leidsime. Päev otsa vaid oma perega kaatriga ringi tiirutamist väiksemate saarte vahel maksis ca 150 eurot (tavalisema paadiga oleks saanud ka 80-100 euro kanti). Aga sedasi ei sai ise otsustada kuhu minna ja mida teha. Ning sai snorgeldada ilma et teised inimesed sul seljas elaks.

Kokkuvõttes. Da Nang oli äge aga Hoi An veel ägedam. Phu Quoc algul ehmatas aga vabadus ringi liikuda päästis reisi. Da Nang ja Hoi An kasutasime ringi liikumiseks ainult Grabi ning ainult kaardimaksega otse äpis. Phu Quoc ma ei kujuta ette kuidas me ilma rendiautota oleksime saart samapalju nautinud (saar küll väike aga ühest otsast teise on 1 tund ja Grab ei tule seal odavam kui oma auto).

@Weltmann, mõned küsimused sulle:

1) Kas Da Nang ja Hoi An olid nö. riski peale minekud ilma suhtes? Olen aru saanud, et jaanuari algul võib seal ka mitte kõige parem ilm olla. Ma olen paar korda samal ajal olnud 600km allpool Nha Trangis ning nendest üks kord oli väga ilus ja 2025 jõulud oli nii ja naa e sai vihma ja sai ka väheke päikest. Enamasti siiski pilvine.

Selle aasta lõpuks kaalusin ka Da Nangi, aga hetkel vist kisub pigem Mekong Delta avarustesse.

2) Ma olin aastavahetusel ka Phu Quocil ja otseselt venelased samamoodi silma ei torganud nagu sina kirjeldasid. Hoidsin osa ajast samuti Ong Langi/Bamboo Beachi kanti ning teise poole Long Beachi lennujaama poolsesse otsa.

Kas sa auto võtsid mõnest selliselt kohast, mille võib leida Guugeldades (700-1M VND per päev)? Arvestades sealset motikate konsentratsiooni, siis tahaks ise saada full kattega rendi. Kui selline kohalikel üldse olemas on. Seni pole leidnud

3) Oskad soovitada kaatri rentijat, keda sa ise siin kiidad?

Da Nang, nagu ja Nha Trang, on talvel igal juhul bingo. Tormid, udu, vihmad, tuul. Veebruari lõpp/Märtsi alguses ei õnnestunud nädala jooksul ujuma saada.

Mina käisin paar aastat tagasi veebruaris. Olime umbes kuu aega (2 nädalat tegime sellest ajas, nädal Hoi Andis ja nädal Da Nangis tegime ka kaugtööl ehk liikusime vähem).

Edasi-tagasi piletid ostsime Singapuri ja sealt eraldi lennud Vietnami (minnes Da Nangi ja tagasi Ho Chi Minhist). Vahepeal tegime ka siselende.

Meie kohad olid:

• Hoi An: Väga meeldis, tore vibe. Kesklinnas on väga palju rahvast. Meie majutus oli sealt veidi väljas (ca 20m jalutust).
• Da Nang: Üsna suurlinna vibe, suur ja lai rand, aga lained päris suured. Liiga suurt muljet ei jätnud. Tegime ka väljasõidu.
• Hanoi: Huvitav linn, armsad kohvikud ja arhitektuur (mul elab seal ka tuttav, et see kindlasti mõjutas kogemust). Üldiselt meeldis rohkem kui Ho Chi Minh. Sealt tegime päevareisina ka Hue & Hai Van pass.
• Ha Chiang Loop: 3-päevane mootorrattaring täitsa põhjas. Kindlasti lemmikelamus kogu reisilt. Valisime selle ja Sapa vahel - mõlemat ei jõudnud teha. Ilm oli tunduvalt jahedam - ühel päeval saime ka vihma. Samas super loodus.
• Halong Bay: Ühe ööbimisega kruiis. Pärast mootorrattareisi oli see hea puhkus. Kui sinna üldse minna, siis kindlasti ühe ööbimisega.
• Phu Quoc saar: Ei jätnud erilist elamust, tagasi ei läheks. Samas ilma mõttes kõige soojem ja päikselisem. Mujal oli ilm muutlik. Samas oli pärast eelmisi seiklusi hea korras soojas puhata.
• Ho Chi Minh: Tõeline suurlinn ja väga tihe liiklus. Üsna väsitav. Tegime reisi ka Chi Chi tunnelitesse ja see oli põnev.

Meie marsruut ja arvamused on täpsemalt kirjas ka blogipostituses: https://hiieliinreisib.com/vietnami-soovitused

Vietnamis on teha palju - palju sõltub, et mida otsid ja mis huvitab. Samuti tasub arvestada, et põhja pool on ilm jahedam sel ajal. Samas minu lemmik oli just põhjaosa. Seda avastaks tulevikus veelgi.

Dante:

1. Meil ilmaga selles suhtes vedas, et oli parajalt soe (20-25 kraadi) ja vihma ei saanud vist kordagi. Pilves ikka oli jah. Vette ei tahtnud sest lained olid suured. Aga me läksime riski peale kuna seal kandis ei plaaninudki rannapuhkuse osa veeta

2. Auto võtsin sellisest kohast nagu CPT Travel (whatsapp +84833966988). Ilmselt seal mingit suurt kindlustust peal ei olnud ja leping oli ka kapoti peal tehtud A4 leht. Aga no tagatis ka ainult 300 euri. Et kui olekski miskit katki teinud siis auto lennujaama parklasse ja adjöö. Ja mul on selliste kapotil A4 lehele tehtud lepingute ning LHV krediitkaardi kindlustusega head kogemused (käkkisin auto ära ja nad hüvitasid isegi kui kogu see renditeema tundus põlve otsas ja pool ametlik).

3. Kaatriga oli selline lugu et leidsin mingist FB grupist inimese ja see siis omakorda vahendas. Mul selle vahendaja kontakti enam pole aga paadimehe whatsapp +84388887747

Olin Vietnamis 06.01 – 17.02. Kuna mul ei olnud soovi Eesti külmast ilmast Põhja-Vietnami jahedasse kliimasse minna, siis otsustasin reisiajast tulenevalt, et alustan lõunast ja katsun ära vaadata pool riigis huvi pakkuvatest piirkondadest ja jätan kesk- ja põhjaosa järgmiseks reisiks. Kohad, kus sai käidud, olid järgmised: Phu Quoc (9 ööd) - Ben Tre (5 ööd) - Dalat (7 ööd) - Nha Trang (9 ööd), Cam Ranh (1 öö) - Hoi An (12 ööd).

Phu Quoc osas on minu kogemus suht sama nagu weltmann eespool kirjutas. Ööbisin Long Beachi lõunapoolses osas. Suurem osa Long Beach-ist on nagu väike venemaa. Nagu eespool kirjutatud, kõik sildid, menüüd jms olid muu hulgas venekeelsed, kaubanduskeskuses tulid kõlaritest vene keelsed reklaamid jne. Tänavatel oli näha ka mitmeid vene rahvusest ekskursioonide ja trippide edasimüüjaid, kellel kogu info ja reklaam oligi ainult vene keeles. Kohalikud enamasti inglise keelt väga ei räägi ja kasutavad häältõlke äppi ning loomulikult tuleb tõlge vene keelde. Läks päris mitu korda enne kui ma aru sain, et kõikidel on tõlge vene keele peal ja tuleb ise kohe paluda inglise keelset suhtlust. See, mis mastaabis vene keel (ja ka näiteks muusika, mida venelastele nende meeleheks ilma küsimata mängima pannakse), on ikka päris hull. Oli selline juhus, et olin ööturul, sõime tänavatoitu ja kõrval lauas oli suurem vene seltskond. Kuulsin juhtumisi kuidas nad omavahel arutasid, et tulid teisele poole maakera aga poleks nagu venemaalt lahkunudki. See seltskond säärasest venemeelsest vastuvõtust vaimustuses polnud. Pole raske arvata, mis emotsioonid siis teistel rahvustel selle suhtes on. Eelnev jutt käib minu kogemuse põhjal aga peamiselt Long Beachi kohta, muudes piirkondades asjad päris nii ei käi, paljudes kohtades ei pannud ma venelasi teiste turistide seas üldse tähele. Arvuliselt on enamik turiste Lõuna-Koreast.

Jättes eeltoodu kõrvale, siis kui saarel ringi liikuda, on kõik väga tore ja ok. Olen varasemalt siit lugenud, et arvamused jagunevad täiesti kahte eri leeri - osad ütlevad, et täiesti mõttetu koht, kuhu kunagi tagasi ei läheks, teised jällegi räägivad, et neile küll meeldis. Mina olen selles leeris, kes ütleb, et pigem meeldis. Midagi ülearu ägedat ei olnud, aga jäin rahule.

Loetu põhjal olen aru saanud, et inimestel, kellele ei ole saar meeldinud, on peamiseks etteheiteks see, et tegu pole päris Vietnamiga, esile on toodud nn kunstlinnu, räägitud on ka tohutust prügist. Et tegu pole päris Vietnamiga, on minu hinnangul selge. Kuigi seal on ka nt kohalikud kalurikülad ja mõned muud kohad, kus näeb kohalikku elu ja saab kohalikku head toitu, siis üldpilti see siiski eriti ei mõjuta. Kui eesmärk on kogeda kultuuri, siis selleks Phu Quoc ei sobi. Mis puudutab prügi, siis ma ei tajunud, et seal prügi oluliselt rohkem oleks, kui muudes Kagu-Aasia riikides (välja arvatud ühe maantee ääres, ca mõned kilomeetrid enne safari parki). Rannad, kus käisin, olid õnneks puhtad (samas eks see sõltub ilmselt suuresti ka hoovustest, ehk mul lihtsalt vedas). Kui rääkida nn tehislinnadest, siis käisin esmalt Sunset Townis, kus olin ka ühe öö. On jah tehis, kõnnid nagu kuskil filmistuudios. Ma ei tea miks, aga mulle seal täitsa meeldis. Mulle tundub, et seal on päris palju panustatud kvaliteetsele meelelahutusele. Nt Kiss of the Sea on ikka täiesti maailmatasemel show (ilmselt ka Symphony of the Sea, mida ma ise küll vaid põgusalt nägin). Kuigi mul lapsi pole, julgen arvata, et Sunset Town, Grand World ja Vinpearl Safari park on sellised kohad, mis lastega peredele võiks hästi sobida.

Ben Tre. Sinna mineku kasuks otsustasin nii, et eks seal kandis olles tahaks ju ikka Mekong Delta kandi ära näha. Reeglina tehakse Mekong Deltasse kas Ho Chi Minhist päevatrippe või peatutakse Can Thos. Kui ma sotsiaalmeediast erinevaid videoid vaatasin, siis tundusid kõik need tavapärased kohad väga turistikad ja ülerahvastatud ja nii sai valik väiksema ja rahulikuma koha kasuks tehtud. Ööbisin sellises kohas nagu Mekong Home Ben Tre (http://www.mekonghome.com/) ja jäin ülirahule. Kui ma lugesin weltmanni kirjeldust Hoi An-i riisipõldude vahel sõitmisest ja vaatasin tema poolt soovitatud ööbimiskohta, siis ütleks, et sellel kohal on sama vibe. Üks päev võtsime rattad ja sõitsime hotellist kahele seal läheduses olevale saarele (saarte vahel on praamiühendus), kus loodus oli väga kena ja lopsakas, meenutas kohati Bali keskosa. Weltmannile ja teistele, keda tema kirjeldus köitis, soovitan seda kohta soojalt. Sinna on ka lihtne saada, ma võtsin Ho Chi Minhist takso, sõit on ca 3-3,5h, hind ca 35 euot. Soovitan olla kohapeal vähemalt 2 päeva.

Dalat. Arvan, et Dalat sobib eeskätt neile, kes tahavad matkata ja/või motikaga ringi sõita ja ümbruskonda avastada. Ise tegime rolleriga ümbruskonnas kaks tiiru, kumbki nii 100 – 115 km ja vaatamisväärusi teekondadel jagus. Peamised vaatamisväärsused on erinevad joad. Detsembrist märtsini on seal kuiv ja jahe, mistõttu on see väga hea aeg matkamiseks või muudeks aktiivseteks tegevusteks looduses. Linnas on olemas ka head massaažikohad (paljudes on ka saun, mis on sageli hinna sees) ja söögikohad.

Nha Trang sai valitud eeskätt seetõttu, et seal on hotellid väga odavad, ilma poolest eeldasin, et veebruaris saab ka rannapuhkust ning kuna pidin ka tööd tegema, siis tundus, et võiks sobida. Venelasi on seal palju ning paljud kohalikud on endale usinasti peamised venekeelsed laused selgeks õppinud ja püüavad õpitut iga euroopaliku välimusega turisti peal rakendada. Nt lähed hotellist välja ja töötaja hüüab sulle säravate silmadega püüdlikult „хорошего дня“ vms. Kui kõnnid tänaval, siis kutsutakse sind oma restorani või massaaži vene keeles jne. Seal on isegi „Vene informatsioonikeskus“ olemas. Päris jube ühesõnaga. Ja selles mõttes isegi hullem kui Phu Quocis, kus keegi minu poole vene keeles ei pöördunud. Nha Trang ise ei ole minu hinnangul midagi erilist. Rand ja promenaad on kena, kõik vajalik on olemas, teenuste ja söögikohtade valik on lai, hinnatase on odav. Seetõttu oli koht kaugtöö tegemiseks minu jaoks iseenesest sobiv. Ei kahetse, et seal olin, aga tagasi ka ei läheks. Puhkusesihtkohana ma seda aga ei soovitaks. Lisan juurde veel niipalju, et veebruar ei ole seal veel päris rannahooaeg, vaid pigem nn „shoulder season“. Mul vedas ilmaga selles mõttes, et 12-st päevast 10 päeval oli hea rannailm, sai nii basseini ääres kui ka rannas lebotada. Aga rannas olid väga suured lained, punased lipud väljas ja kuigi ise sain ka meres käidud, siis laste puhul oli see mõeldamatu.

Cam Ranh. Sinna polnud plaanis minna, aga kuna VietJet lükkas lennu Da Nangi ühe päeva võrra edasi, siis mõtlesin, et liigun Nha Trangi linnast lennujaamale lähemale ja vaatan selle kuurortpiirkonna üle. Ööbisin Radisson Blu Resordis ja väga soovitan seda, hinna-kvaliteedi suhe on äärmiselt hea. Kes soovib mõned päevad lihtsalt puhata, siis Cam Ranh on selleks hea piirkond. Seal on rahulik, on võimalik ka all-inclusive tüüpi puhkust nautida, erinevaid resorte on palju ja hinnad on soodsad.

Hoi An on minu hinnangul palju enamat, kui lihtsalt vanalinn. Seal on ca 5 km raadiuses koos nii vanalinn, loodus kui ka rand. Vanalinnas on küll palju turiste, aga minu jaoks isiklikult turistide rohkus vanalinna võlu õnneks ära ei rikkunud. Samas julgen eeldada, et need, kes on palju reisinud ja otsivad uusi autentseid elamusi, seda sama võlu sealt ilmselt ei leiaks.

Lõpetuseks veidi ka siselendudest. Mul oli kolm VietJeti siselendu. Ja mitte ükski neist ei toimunud plaanipäraselt (üks lend lükati ka päeva võrra edasi). Hiljem kuskilt lugedes jäi mulje, et tegemist pole olukordadega, mis igal lennufirmal võib ette tulla, vaid VietJeti puhul pidavatki see tavaline olema. Vietnam Airlinesiga ühtegi probleemi polnud. Ma ostsin lennud lennuaegadest lähtuvalt (eelistasin lõunaseid lende) ja vedajale seega tähelepanu ei pööranud, mis nüüd tagant järgi mõeldes ei olnud ilmselt kõige parem lähenemine. Tänaste teadmiste pinnalt soovitan pigem Vietnam Airlines valida. Hinnad on neil reeglina kallimad, samas on kuni 10kg käsipagas ja äraantav pagas hinnas, seega kellel üle 7kg pagasit, selle jaoks ei pruugi erilist hinnavahet tulla.

Meie reis sai teoks detsembri alguses. Plaan oli Phu Qouc-Dalat-Nha Trang ja Ho Chi Minh. Kuna meil oli ka kaasas ka 2-aastane, siis esialgu planeeritud seiklusreisist kujunes üsna rahulik kulgemine ning majutuseks pigem kallimad hotellid. Aga see oligi lõpuks see, mida vajasime - koos lastega rahulikke päevi. Ilm hea, inimesed väga sõbralikud, toit maitsev - kindlasti lähme õige pea tagasi.

Esimene nädal Phu Qoucis, Dalat jäi ära, teine nädal Cam Ranhis, reisi lõpp Ho Chi Minh. Turkish Airlines läbi Istanbuli, siselennud ja takso - kõik oli nii lihtne ja loogiline, isegi väikelapsega, kes turnis, tormas, püherdas.

Olime oma esimese puhkusenädala Phu Qouc saarel. Häati vastuolulisi tundeid tekitas saare lõunaosasse ehitatud Sunset Town. See on üks Kagu-Aasia kallimaid kinnisvara või siis turismiarendusi, kus kohaliku kaluriküla asemele on ehitatud Amalfi rannikust inspireeritud linn. Arenduse oluline osa on ka maailma pikim üle mere köisraudtee (pea 8 km).

Miks siis vastuolulised tunded? Kui sõidad läbi saare, siis näed veel kohalikku elu (kuigi suured arendused ja valmis kiirteed juba ootavad miljoneid turiste), aga sellesse linna jõudes tekib tõesti tunne, et oled kuskil Euroopa rannikulinnas. Vaated on imelised, kõik on puhas ja teenindus väga hea. Aga selle vahega, et kõik need hooned on tühjad, suured restoranid on justkui valmis vastu võtma, aga pole rahvast nii palju. See omakorda tekitab tunde, et oled lõbustuspargis nn teemalinnas. Astud linnast välja ja ongi kohalik elu, kus lapsed on tünniga merel ning pesu kuivab nööril, majakestel on plekist katused ning papid on palja kõhuga. Tore on turistina end turvaliselt tunda, aga jube kahju on ikka, et kohalik elu lükatakse buldooseriga kokku ning täiesti uut tüüpi elukorraldus tuuakse asemele.

Teise osa reisist olime Cam Ranhis. Tahtsime teistsugust rannakogemust ja saime ka. Imeline tühi rand, aga väga tuuline ja ujuma ei saanud, sest lained olid võimsad. Aga bassein aitas, päike oli rohkem pilve taga.

Ja lõpuks siis mitmekülgne suurlinn oma turu ja tänavatoidu, Cucci ja muu särava, palava päeva ja kirju ööeluga.

Kindlasti tasub minna!