Viimased kommentaarid

Võib ikka ka koheselt ära uuendada, et jääks siis kõige värskem alles ja näitadki edaspidi 3/3 completed, isegi siis kui sellest möödas vaid väheseid päevi. Iga ametnik saab aru, et 3-ndani ei saanud kuidagi jõuda, kui 2/2 ei olnud eelnevalt olemas. Ja kui satudki mõne juhmi otsa, siis nõuad mõne targema ametniku sinna juurde. Ning lisaks, tasub serti uuendada küll, sest osad vanemad tõendid osadel juhtudel ei pruugi enam toimida. 

Uuendamise osas, justnimelt nii ongi, et vana kustutad digiloost täiesti maha ja alustad sealsamas uue, kõige värskema loomist. Kui siiski kõhkled, siis võid ju igaks juhuks sellest eelnevast 2/2 seisust telefonis ka mingi screenshoti teha ja endale arhiveerida, kui keegi peaks kuskil tõesti küsima, siis saad ka sellest täiendavat pilti jätkuvalt lisa-tõestuseks ette näidata.

Küsimus ei ole ju vaid selles, millised on erinevate riikide sisenemisreeglid või kui tõhus erinevates maades piiripealne kontroll. 

Läbipõdemise sertifikaadi saab Eestis digiloost genereerida alatest 11-st päevast (alates haigestumist kinnitava algse PCR-posit testi tulemuse hetkest) ja ei tundigi varem ning sellel on oma eesmärk. Nimelt isegi siis, kui sul on läinud hästi ja sümptomid olid leebed ning õnnestus saada juba enne seda 11-ndat päeva tervenemise tõend (ning huvitav kuidas see õnnestus, kui on hirm, et test võib näidata veel pikalt positiivset), siis on ikkagi see 10 päeva justnimelt ette nähtud selleks, et püsida kodus, sest nakkusohtlikkus teiste nakatamise seisukohalt võib sinnani veel kesta. 

Kui on aga 11-s päev käes ja kõik hästi, siis lähedki, koos juba digiloost genereeritud tõendiga. 

p.s. Soome sisenemisel kontroll siiski toimib, lisaks piiril tõendite esitamisele pead oma sisenemise registreerima finentry.fi lehel ja ka selle ette näitama

Kui vana sul läpakas on? (või on sul mõni muu kolakas seal...). Enamikel uuematel on juba vastav pilu läpaka külje peal olemas, viska igaks juhuks pilk peale. Plaan B on muidugi mõnest tehnikapoest läbi astuda, kui neil eraldi lugejaid pole pakkuda, ehk laenavad sulle 10 minutiks mõnda ´läpakat kasutada...

Paar kommentaari eespool oli küsimus, et kas 3x teste peavad Taisse sisenemisel tegema kõik või ainult vaktsineerimata reisijad... 

Ja allpool leidus hiljem ka üks kinnitus, et peavad tegema siiski kõik, sh. ka vaktsineeritud. 

Teeksin siiski ühe täpsustuse - nimelt riiki pääsevadki vaid vaktsineeritud isikud (teisi variante polegi) ja 3x testid jm. kadalipp on siis neile kohapeal lisaks. Ja nagu Veigo hetk tagasi mainis, eks siis tuleb sealt peagi tagasisidet reaalsest kohalikust praktikast, ootame huviga.

Kuigi kõik vastav info on leitav väga hõlpsalt, aga noh, hea küll - nii täiskasvanu kui lapse testimise osas on Eestis info koondatud koroonatestimine.ee lehele (nii saatekirjaga, kui tasuline). Vastuseid näed jah digiloost, st. kui lapsevanem logib sisse, siis vahetad ülevalt päisest rolli (keda esindad), valid lapse ja kõik on leitav. 

Samast, digilugu.ee või digiregistratuur.ee saad liikuda ka vaktsineerimisaega broneerima, sh. lapsele. Kui vajad abi, helistad numbril 1247 (seal vastatakse nii testide kui vaktsineerimisaegade broneerimise teemal). 

Eespool kommentaarides küsiti ka riikide loeteluid, kus näit. 12 ja nooremad pääseks koos vanematega riiki ilma testita/vaktsiinita. Selles osas andis ca nädal tagasi Euroopa Komisjon riikidele järgneva soovituse - To ensure family unity,_ minors travelling with parents or other accompanying persons should be exempted from quarantine when the accompanying persons do not need to undergo quarantine, for example due to vaccination. Children under 12 years of age should also be exempted from travel-related testing_

Mitmed EU riigid seda juba järgivad, osad juba mõnda aega, osad ehk alates 01.juulist, osad veel mitte. On ka riike, kus vaba sisenemise vanusepiirid on isegi kõrgemal, on ka neid kus madalamad. Iga riigi hetkeseis ja mistahes reeglid on hästi koondatud reopen.europe.eu lehele, valid vastava riigi, liigud lehe paremal serval kohrikesega ikoonile ja leiad nii sisenesmisnõuded, kui ka erandid lastele. 

Näit. hetk tagasi vaatasin, et lastele koos vaktsineeritud vanematega oli ilma testita sisenemise piir näit. Hispaania puhul 12 a, Kreeka 12a, samas Prantsusmaa veel 11a jne. 

Analoogseid küsimusi viskab trip-is algatatud teemades juba mõnda aega, varem oligi ehk infot vähem või raskesti leitav, aga mida aeg edasi, seda lihtsamini on ju kõik leitav. Loomulikult on tervitatav igatsugune kohapealne tagasiside, aga suure osa lihtsama kodutöö osas saaks ju igaüks hakkama (kunagi keegi vastas - oskasid siia oma küsimusega paar rida toksida, siis peaksid oskama ka arvutit/interneti muidu kasutada)

Ja 12-15 aastaste vaktsineerimine on Eestis juba praeguseks alanud (Pfizer/Comirnaty), seega kui lähipäevadel õnnestub saada 1-ne doos ning juuli lõpupoole tuleb seega 2-ne, siis augustis õnnestub juba mistahes riiki 12+ lapsel siseneda, oma isikliku digitõendiga (ning noorematele pakub juba suur osa EU riike vaba sisenemise koos vanematega niikuinii)

al16

... ja teised, kellele ehk on nüüd tundunud see eelpool mainitud Austria "6 kuud alates 2-st vaktsiinist või 9 kuud alates 1-st vaktsiinist" skeem ja loogika segane. 

Siin on arvatavasti konks selles et mitmed Euroopa riigid, sh. näit. lähinaabritest ka Soome, võtsid juba talvel-kevadel üsna varakult kasutusele teise doosi edasilükkamise taktika, et võimalikult suur hulk inimesi saaks nappide vaktsiinikoguste juures kasvõi 1 annusega esialgu kaetud ja 2-ne suts lükati kõigile edasi alles 3 kuu kaugusele (isegi Pfizeri/Comirnaty puhul). Seetõttu siis nende 2 doosi vahe ongi mitmetes riikides pikem ja kuna kohalikke reegleid tehakse tihti oma riigi "mätta otsast vaadates", siis selline meile arusaamatu aritmeetika siin tekibki. Kuna lõviosas kehtib EU-s siiski lähenemine, et täielikult vaktsineerimise (2 doosi) kuupäev (pluss nõutav varu) ja vastav digitõend on sisenemiste puhul peamine mida arvestatakse, siis mina lähtuksin siiski sellest. 

Eelpool kõnelenut seab see hiljutine Austria reegel muidugi taolisel juhul ebasoodsasse olukorda ning ma arvan, et ka kohapealsed tõlgendused võivad saada sõltuma konkreetse ametniku suvast. Muidugi maad mööda liikudes ei pruugi tõenäoliselt kohata kedagi, see ei ole Läti.

Antud lauses ja kontekstis on "catching" vaste siiski justnimelt "nakatumine". 

Ehk siis, tõenäosus et Viirus "saab sind kätte", mis maakeeli ongi üksüheselt nakatumine (ja lause teine pool oli seal siis "selle võimalik levitamine / edasi kandmine"). 

Kuid fookus on siin ikkagi eelkõige selles, et viimase osas konkreetsed detailsemad teadmised puuduvad, kuid olemas on kõik eeldused, et lisaks nakatumise / haiguse raskema kulu kaitse eest, hoiab vaktsiin sind tõenäoliselt lisaboonusena ka levitamise eest. Seda siis teoreetiliselt, seniks kuni meil vaktsineerituid saab olema oluliselt rohkem (lisaks kliinilistele uuringutele) ning möödunud ka rohkem aega, et vastavaid tulemusi kokku võtta ja avaldada.

Kui keegi peaks nüüd veel aastavahetusel Prantsusmaale minekut kaaluma, siis tegevused ja liikumised saavad olema seal üsna piiratud. Neil oli küll olukord üsna jõudsalt paranemas, kuid viimastel päevadel jälle halvem ja eilsest kuulutati välja taas rangemad liikumispiirangud lähinädalateks (sh. väljas liikumise keeld peale 20h00), mis kehtib sh. ka Vana Aasta Õhtul (!). Samuti on suletud kõik kultuuriga seonduv - muuseumid, teatrid, kinod jne. 

https://www.france24.com/en/live-news/20201210-france-to-impose-virus-curfew-after-lockdown-including-new-year-s-eve

Tossa de Maris, i-ga. Vt. ka - Madriid-Madriidis, London-Londonis, Zagreb-Zagrebis, Singapur-Singapuris vs Praha-Prahas, Casablanca-Casablancas jne. Head emakeelenädala jätku...

Tänud täpsustuse eest, paljudele on ehk sellest infost ka kasu. Enda poolt lisaksin, et ma pole just reisimiste/bronnimiste osas "eilane", sestap kordan veelkord, eilne hind ei olnud saadav, ükskõik kas proovisid seda 1, 2, või 3-e kaupa võtta. Ehk siis, näit. hinnaks kahele näidati algselt küll 730 (e. 2x365), kuid korrigeeriti bronni aknas (kus lähed juba reisijate nimesid sisestama) omakorda 1500-le, e. siis siiski 750 / per nase. Seega see hea hind eile ega täna hommikul reaalselt seekord võetav polnud, see oligi mu eelneva jutu point. Alates lõunast oli TUI teinud korrektuurid juba ka avalehtedel. Üks vihje aga lähinädalatel Taisse mineku huvilistele veel - TUI osas on suurem ja soodsam lendude ja pakettide valik tegelikult hoopis Rootsist (ja Taanist) algusega. Seega vaadake ka tui.se lehele (rootsi keele oskus on muidugi abiks).

Nii lillelised need hinnad alati polegi, ka see eile õhtune Tui 365eur hind tegelikkuses ei kehtinud (proovisin võtta juba enne kui see Tripis üleval). See 365 küll jätkuvalt ka Tui-s neil veel üleval, aga kui lähed reaalset bronni tegema, siis viskab kohe teate ette, et tegelik hind on hoopis 750. Soome korraldajate viimase hetke e. Äkkilähdöt puhul ongi neil sageli eelnevad hoiatused kodukatel, et tegelik või lõplik hind võib selguda alles broneeringu käigus. Tihti joppab et jääb samaks, aga mitte alati. p.s. Teema-algataja küsis siiski "jõulud JA aastavahetus", selle all peetakse silmas siiski ca 20-ndal minekut, jaanuari esimesel nädalal tagasi, see on jah hindades alati tippude tipp, head pakkumist leida on haruldane, kõikjal on hinnad korrutatud vähemalt 2-3ga.

Idee muidugi hea, kuid lisaks meeletule kilomeetrite hulgale tuleks arvestada et alates Prantsusmaast võib ajakulu mõnedes piirkondades korrutada kahega ja Vahemere ääres vahel kolmega ja rohkemgi, kuna ummikud on seal just reeglina piki rannikut, ja just nendes ilusates käänulistes teelõikudes või armsates linnakestes kus kõik tahavad korraga suvel olla. Natuke leevendust tooks ehk see kui alustad siit kusagil juulis, Inglise kanali ääres ja seejärel Atlandi serv august, Portugal septembri algus, Hisp-Prantsusmaa (Vahemeri) sept teine pool ja oktoobris Itaalias-Horvaatias lõpetad.

Jagaks siis omalt poolt ühe sellise lihtsa geograafilise rusikareegli - Itaalia saapa ida poolne külg on lameda ja madala reljeefiga (ja sama ka mere puhul) ja seetõttu on Aadria meri Itaalia poolt vaadatuna ka sogasem (nii nagu ka meil Pärnu jt. taolised madalad, pikalt vette minevad rannad on sellise hägusa veega), seevastu saapa Prantsusmaa poolne külg ja rannik (Liguuria meri) on kaljusem ja seeläbi ka selgema veega. Muidugi see osaliselt kivisem rannik (tuntakse ka kui Itaalia Riviera) on ka muus mõttes põnevam, samas head "randa" jällegi peab otsima ja kuigi oma rannakultuur on seal kõikjal, siis suurlinnade läheduses (Genova, La Specia) on muidugi seoses linnastumise, tööstuse ja suurte sadamatega omad miinused. Kuid samas siiski ilusaid kohti on ka. Häid sealtkandi vihjeid saab ka googeldades, nt. - http://www.beautifuliguria.com/blog/liguria-where-to-go/

SPA - oskan küll vastata ja nii hull see lugu ka pole, ma ei tea kust pärineb sinu info, aga alla aastasele sain ise passi 5 aastaks, taotlesin 01/2014, laps oli siis 10 kuud ja passi kehtivuseks tuli 01/2019. Viis aastat on isegi palju, laps muutub ju selles vanuses oluliselt. p.s. Pildi tegin ise kodus, taotluse online, lapsega kuhugi minema ei pea, passi kätte sain 2 päevaga, müts maha riigi ees, mujal maailmas võid taolisest tasemest unistada... Seega, kui soovid esimese sõidu teha sept/2015 siis passi asu tegema juuni-juuli, siis on laps ka juba vanema näoga ja võidad ka passi lõpliku kehtivuse ajas. Pikemate lendude ja dok nr. osas (Metsis, alar jne) - jah mitmete kaugemate sihtkohtade osas, eriti üle ookeani (eelkõige USA ja sellega piirnev, kuid ka mõnel pool mujal) peavad bronnis/piletites olema jah nii sünniajad kui dok numbrid, aga kui teed bronni/ostu mõnes korralikus reisibüroos, siis klienditeenindajad on reeglina vastutulelikud ja suudavad dok nr. bronni lisada sinna ka hiljem (sh. ka siis kui piletid juba välja prinditud). Sama kehtib ka täiskasvanute puhul, kellel passi vahetus näiteks ees, aga vaja oleks hädasti juba piletid ette ära osta...

No teeme siis kohe puust ja punaseks, et ei oleks ka järgnevatel küsijatel hädaldamist, et sisulist infot on siiani leidunud vähe (kuigi ma usun, et nii siin kui mujal on infot küllaga, vaja vaid silmad rohkem lahti teha. Ka mujal saitidel, loomulikult, kui siinsest ei piisa. Internet on suur ja lai, nii nagu ka maailm...) Või tuleb võtta jalad alla, minna raamatupoodi, osta LP Malediivid või muu sarnane (või sirvi kohapeal) ja alles siis hakkad neid mastaape ja seda erakordsust aimama. Aga asja juurde -

  1. Lennujaama juurde (st. Malesse) puhkama ei minda, sealseid hotelle kasutatakse reeglina üldjuhul vaid logistilisteks vajadusteks. Tuues analoogi, siis kusagilt mujalt kaugelt esmakordselt Eestisse puhkama sõitja ei jääks ju TLL lennujaama kõrvale Dvigateli (vabandust Ülemiste) kvartali kanti kaheks nädalaks tolgendama.
  2. Malediividele minek tähendab siiski edasi liikumist mõnele väiksemale saarele, ükskõik kas lühikese paadisõidu või kohaliku vesilennukiga. Iga üksik saar tähendab enamikel juhtudel "üht resorti". That's it. Koos kõigi teenustega. Ei muid poode, ei muid söögikohti. Kõik mida resort pakub, see ongi ja reeglina HB või All Inclusive, sest kust mujalt sa sööki muidu saaksidki. Hinnaskaala on lai, aga skaala alumist otsa eriti ei rakendata, pigem on resortide hinnad kõrged või väga kõrged. Seega kõik kes märkavad soodsaid lennupileteid, peaks arvestama et hea majutuse eest peab enamasti välja käima kordades rohkem kui see mistahes lend ise (näit. lennu võid küll leida 400 eest, aga resordi majutus 2-le maksab koos AI-ga tuhandeid).
  3. Malediividele mine siis kui sul meeldib ennast kõrvetava päikese käes praadida ja sukelduda või muul moel veealuse maailmaga tutvust teha. Ja sobib loomulikult ka lastega, lihtsalt pead arvestama et nii õhk kui vesi on ööpäevaringselt 30C. Kõik see teeb kindlast head ka lapsele, vahelduseks meie tatisele kliimale... Kuid veelkord, jah korralike väljaminekutega pead juba arvestama ette (samas kui resort juba bookitud, siis kohapeal enam raha ei kulu, kui just resordi enda butiikides pärleid ei taha osta. Muidugi kui otsustad sukeldumis, kalastamis vm. trippe juurde võtta, siis need tulevad ka muidugi ekstra raha eest.)

Ma poleks ehk rohkem sõna võtnud, aga kuna otse pöördusid ja küsisid...

Mis sa ise arvad? Mis sõnumiga sa Crocsi-poodnike poole pöörduksid? Kas sinu ettevõtmises ei oleks midagi erakordset? 40 000 km Crocsides? Kas see ei oleks ka nende jaoks kõva sõna? Ma vähemalt üritaks seda müüa küll, pead vaid õigete (arusaajate) inimesteni jõudma ja õhinaga omad emotsioonid välja laduma. Mina siin kaasa tulla ei saa...

Marmot, Millet, Haglöfs jt analoogsed oleks jah need märksõnad millega aastateks võid end kokku laulatada küll. Ja siis pead muidugi igat konkreetset toodet eraldi uurima-puurima, kuidas see just sinu universaalsetele vajadustele vastaks. Eestis paraku valik on nagu on, suuremat valikut leiad ehk lähimalt Helsingist (näit. Haglöfsi jt. suured poed on Vantaast kesklinna suunas).

Sinu poolt toodud kirjadest aga tekitab imestust Crocside mainimine, kas tõesti nendega õnnestub käia ja sealjuures ka pikemaid vahemaid? Sõltub vist jala kujust, aga isegi kui need jalga peaks passima, ei peaks ma neid kõige ergonoomilisemateks (tervislikeks) ja vastupidavamateks lahendusteks selliste vahemaade puhul. Samas, kui sa seda tõesti suudad Crocsidega teha, siis veelkord respekt ja mine marsi palun kohe lähimasse Crocsi esindusse, tutvusta oma plaane, ja küsi sponssi ka (nii rahas kui mõned paarid kaasa, sh. haara siis juba mõned talvisemad paarid ka). Edu!

Ei tahaks küll noore mehe ambitsioone halvustada, mõte iseenesest on ju positiivne, aga eelkõige siiski staazika matkaselli jaoks. Kogu küsimuse püstitus ja rõhuasetus ise aga viitab pigem vastupidisele. Sestap, kogu respektiga, soovitaks isegi - et võta enne kasvõi 1-2 nädalased "testimatkad" ette, kas siis kodumaal või mõnes lähiriigis (et "koduplatsi" eelist vähendada), vaata mis tähendaks ca 40km/päevas (või 600km / 2 näd.), kogud endale põhja ja kogemust, saad teada oma mistahes varustuse plussid või vajakajäämised ja testid ära ka selle mis kahe kõrva vahele jäävas alas toimub.

Kui aga siiski "põhi olemas", siis ühe või teise riietuse "planeerimine" on vaid detail kogu taolise mastaabiga ürituse ette võtmisel, tuleb vaadata ka peeglisse koos oma rahakotiga üldisemalt, eelarvestada reaalsed kulud, ons aktsioonil sponsoreid jne, 1000 päeva/ööd omapäi seigeldes on suur väljaminek, ükskõik kas lahkete inimeste voodeid kasutades või põõsa all magades. Jooksvate tulude peale ära lootusi pane, ja ka kulude osas analüüsi endale ka negatiivsemad stsenaariumid. Aga kui taoline rännak siiski juba ükskord käes, eks siis ajapikku hakkab kogemus ka jooksvalt kosuma, aga veelkord, riietus on vaid osake sellest, tee endale kogu asja mastaapsus selgeks ja mõtesta lahti mis tervikuna ees ootamas.

Muidu on nii, et küsid nõu küll ühe detaili osas, kuid taustsüsteem on taoline, et... "ma olen kooliujulas ujumas käinud küll, krool ja konn on selge, nüüd tuli mõte üle Soome lahe ujuda, ei tea kas Speedo prillid on head või mis teadjamad mehed arvavad?..."

Muidu aga jõudu. Noorematel meestel veri vemmeldabki vägevamalt ja kui mistahes ambitsioone ja hulljulgust ei oleks, oleks elu palju üksluisem ja pooled vägiteod maailmas teostamata.

Ma lisaks ka, et väike karbike (või paar), pealegi enda tarbeks (eriti kui see tõendatud on) ei vajaks tõenäoliselt mingit deklareerimist, pigem võib mistahes omal initsiatiivil liigne agarus ja deklareerimine (juhul kui see tõesti otseselt kohustuslik ei ole) tõmmata vaid lisatähelepanu. USA ja ESTA puhul on üldse nii, et nad võivad vahel ka mistahes muul ettekäändel riiki mitte lubada ja nende poolt vaadatuna võivad nad teha seda isegi põhjendamata ja vaidlustada pole seal midagi, see on ka ESTA reeglitesse sisse kirjutatud (kuigi eestlasi üldjuhul ei kiusata, kui just mingit suurt põhjust selleks pole). Kui nüüd tagasi ravimite juurde ja kui need vaid "igaks juhuks" kaasas, siis aruta iseenda ja arstiga läbi, äkki piisab ka turvatunde saavutamiseks sellest, et kumbagi on vaid karp käepärast, sellega saad vähendada "koguselisi etteheiteid", juhul kui selliseid piiril peaks tulema. Kui peaks siiski vajalikuks osutuma kohapealne ost - nagu mainisin, mõlemad on seal olemas, ja eeldatavasti on need siiski apteekides retsepti alusel, siis neid (nagu teisi retseptiravimeid USAs) võib küll avalikult reklaamida, sh. veebis (erinevalt Euroopast ja Eestist, ja jumal tänatud...), ja seeläbi eksisteerib ka veebis massiline ja avalik müük. Samas, kuna see on veebis suur business, siis ka pettureid ja võltslehekülgi on jalaga segada, seega pea kindlasti kohalikega nõu, millised on "reliable" Aga veelkord, külma närvi ja loodetavasti on reis mis ees ootab juba iseenesest positiivne, et kummagi karbi järele ei pea kätt sirutama.

Suure tõenäosusega probleeme tollis ei tohiks tulla, seda enam kui kõik paberid Ravimiametilt jne kaasas, ja tegu vaid 3 karbiga kumbagi, ehk siis kindlasti annab vajadusel põhjendada et see kõik vaid oma tarbeks. Ja kui ka peaks keegi siiski sind ette võtma, ja kui (mistahes ettekäändel) nendega maale mitte lubama, siis nii paroksetiini (brand name seal Seroxat, või koopiaravimina Paxil) kui ka Rivotrili on USAs kindlasti mõlemat apteekides olemas, tõsi soodustused arvatavasti ei laiene ja seetõttu hind ehk kallim. Ja kui reptseptiga (või ka ilma) seda kätte ei saa, siis on-line pakutakse mõlemat seal ohtralt ja kätte toimetamine on seal USA-siseselt kindlasti kiire.
p.s. Kui kõik käsipagasis, siis peab valmis olema, et "küsimusi" võidakse esitada ka varem, juba Eestist alates, üks variant on jagada ka pool-pool, et ühe jooksvalt vajaliku karbi võtaks käsipagasisse, teised suurde, seda on ka loogiline põhjendada, ja väheneb tõenäosus et miskit võib lisaks tollile ka lihtsalt pagasiga kaotsi minna (või viibida)..
Senikaua aga rahulikku närvi.

Ikkagi näiteks seesama - ihi Bupa, marks66 ehk viitas vaid et meditsiiniteenuse puhul on tal ka isiklik kogemus, et on abi (loe kulude katmist) saanud. Aga loomulikult reeglina võetaksegi enamasti kõik kolm teenust koos (või vähemalt 2), seesama kehtib ka ihi Bupa puhul - nii meditsiin, tõrge kui pagas ikka üheskoos, pole probleemi... Erinevus kohalike seltside/poliisidega on see et meditsiiniabi on väga kõrgete katetega (osaliselt ka piiramatu), samas ka poliis tiba kallim, aga ei midagi hullu. Eestis võid osta ihi Bupa poliisi näiteks Reisieksperdi kaudu, saada neile vaid vastav päring.

Just, kui pilet tehtud tervikuna KLM-le, siis on see ka abiks. Kui aga mitte, või kui reisikindlustust vajaksid niikuinii ja sooviksid et see sisaldaks sh. ka pankroti- ja streigikaitset, siis lisaks kodumaiste kindlustusseltside vahendamisele pakuvad osad suuremad reisibürood ka rahvusvaheliste kindlustusseltside poliise. Küsi näiteks Reisieksperdist rahvusvahelistest variantidest AIG-d. Sõltub sinu reisi sihtkohast ja perioodist, kuid uuri kindlasti, tihti need kulud pole sugugi suured ja korvavad nii võimalikud probleemid kui ka närvipinge.

Lissabonis lennujaamast sai ca 1,5a tagasi sama tee läbitud, A2 ja Albufeirani, ja kiirteemaksudeks läks ca 20 eur / üks suund. Tee ise oli muidugi üsna tühi, kuna kohalikud hoiavad ka pigem selle kulu kokku ja kasutavad kõrval looklevat tavateed. Samas, kui lend saabub õhtul, siis mugavam ja kiirem on võtta A2, et jõuad ikka enne ööd hotelli. Kui lend saabub päeval, võid ka rahulikult väikese nihkega kõrvalteedel kruiisida. Lissabonist lennujaamast mine ikka otse alla kohe Ponte Vasco de Gama sillale (A12/IP1), ja esimesed makseputkad algasid A2-l alles paarikümne km pärast, mitte enne. Linna ja Ponte de 25 Abril suunas pole mõtet minna - suurem ring, sillaületusmaks (paar eur) + vahel ka suured ummikud. Muidugi samas on see sild ja selle ületus vaatamisväärsus omaette, seega kui aega on ja Lissabonis ka rohkem tahate ringi vaadata, siis võtke see ka oma marsruutidesse ikka sisse.