Nordica liinivõrgu plaanitud muudatuste kohta on viimasel ajal tulnud mitmeid uudiseid. Kõigepealt teatati, et alates 14. jaanuarist ei lennata enam Oslosse, Amsterdami ega Peterburisse. Peterburi ja Amsterdami liini lõpetamisel tuuakse põhjuseks vähene nõudlus ning Oslo liinil terav konkurents, kus pole majanduslikult mõistlik kolmanda vedajana lennata. Talveperioodil jäävad Nordica liinivõrku kaheksa otseliini - Tallinnast Stockholmi, Vilniusesse, Kopenhaagenisse, Brüsselisse, Kiievisse, Varssavisse, Viini ja Münchenisse.
Delfi Ärilehe andmetel lendab Nordica suvehooajal Tallinnast 13 sihtkohta, milleks on: Stockholm, Kopenhaagen, Brüssel, Viin, Vilnius, Varssavi, Kiiev, Odessa, Trondheim, Nice, Constanta, Ohrid ja Split. Järgmise suve lennuplaanis pole senistest suvesihtkohtadest enam ei Hamburgi, Berliini ega Rijekat, aastaringsetest regulaarlendudest suletakse liinid Münchenisse ja Göteborgi.
Nordica 2019. a. suvised sihtkohad. Punasega on suletavad liinid.
Iseenesest pole muudatused lennufirmade sihtkohtade osas midagi eriskummalist. Lennufirma eesmärgiks on teenida kasumit ja loomulikult on suurem valik lende sinna, kuhu on suurem ja/või maksejõulisem nõudlus ning soodsaim konkurentsiolukord. Ja selge on see, et konkurents on ajas muutuv.
Nordica suletavad liinid.
Nordica 2019. a. suvised sihtkohad.
Kui veel paar aastat tagasi oli nii mõnelgi liinil üks-kaks vedajat, siis tänaseks on mõned otseliinid Tallinnast hakanud pigem üle kuumenema. Esimesena meenub muidugi Tallinn – London, kus peale aastaid kestnud lennupõuda "läksid taevaluugid valla".
Kõigepealt alustasid Tallinna ja Londoni vahel lende easyJet ja Ryanair (vastavalt Gatwick ja Stansted), 2017. a. märtsis lisandus British Airways (Heathrow) – tõsi, vaid 2x nädalas ja mitte parima lennuplaaniga. 2018. aasta märtsis alustas lende Tallinnast Londonisse airBaltic (Gatwick, 2x nädalas), septembris lisandus seltskonda ka Wizz Air (Luton, 4x nädalas). Kuigi London on paljude ühedustega suurlinn ja reisisiht omaette, oli ilmne, et kõiki neid lennukeid reisijatega täita saab olema keeruline. Esimena astus konkurentsitihedast mängust välja British Airways, kelle lende Londonisse me 2019. a. suvises lennuplaanis enam ei näe. Võib arvata, et korrektsioone Londoni suunal võib tulle veelgi.
Järgmine kuumalaine näib olema tabanud Tallinna ja Stockholmi vahelisi ühendusi, kus talvise lennuplaani jõustumisest alates konkureerib 4 lennufirmat – SAS, Nordica, airBaltic ja Norwegian. Stockholm on meile oluline sihtkoht ja tähtis ümberistumislennujaam, kuid on üsnagi kahtlane, kas nii reisijasõbralik ühenduste arv sinna väga kaua kestab. Kiire arvutus näitab, et kokku pakutakse nädalas sel suunal ligi 5200 istekohta ehk edasi-tagasi lendude puhul siis 10 400 istekohta. Ei oska arvata, kas Tallinna ja Tartu vahel vuravates bussides on samal hulgal istekohti või ei. Postimehe andmetel on Nordica lennusagedust Stockholmi siiski vähendamas.
Tallinn - Stockholm lennud (allikas: Google)
Tallinn - Stockholm liinil pakutav orienteeruv istekohtade arv.
Millest on aga raske aru saada, on Nordica liinivõrgu kärpimisele järgnenud kommentaaride valdav masohhistlik toon stiilis "Pange kinni see santlaager!". Tundub, et kommenteerimisvajadus on selgelt pöördvõrdelises seoses suvalise teema valdamisega.
Lennundus on mahuäri ja Eesti rahvaarvuga riigis on oma lennufirma omamine puhas luksus, ei muud. Samas pole mõtet lennata hambad ristis. Kui mingil liinil raha ei teenita, siis on päris loogiline see sulgeda. Tallinnast Peterburi? Praeguste viisatingimuste juures ei hakka see liin ilmselt kunagi väga hästi tööle – kuigi tegemist on meile lähima metropoliga. Amsterdami – kahju, aga kui edasilennuks koodijagamisi napib, siis reisijaid jääbki nappima.
Pagan, ärge parastage selle Nordica üle. Seni on nad majandanud küllaltki mõistlikult ja see, et lennufirmad liine sulevad, on selle äri üks osa. Näiteks Norwegian lõpetab lennud eestlaste seas küllaltki populaarsel Helsingi – Dubai ja veel mõnel liinil. Kõik on konkurentsis. Lufthansa jaoks on Berliin – 3,6 miljoni elanikuga ja juhtumisi Saksamaa pealinn – üsna kõrvaline perifeeria. Meil seevastu on Tallinnast oma lennufirma. Kas kellelgi peale lätlaste saab kuidagi mõnusam, kui seda poleks?
Veigoga väga nõus! Äriplaan peab olema nõudlusele põhinev ja kunstlikult otseühendusega siia meelitatavate turistide arv on tibatilluke. Hea ühendus ja selle aeg on olulisem. Kahju eelkõige Peterburi ja Müncheni liinist. Peterburi ikkagi suur metropol siin lähedal ja muude transpordiliikidega sinna saamine väga vaevarikas. Samuti kuskilt läbi lendamine ei lähe siit õiges suunas. München meile ainuke hea suusaühendus. Milano kaudu saaks ka, aga odavlennufirmadega pagasit ja suuski kaasa võtta päris kallis, samuti lennuajad ebamugavad. Põhja Saksamaa ühendused saavad väga kõva kärpe koos Ryanairiga, aga eks see tühimik saab täidetud. Air Balticul 7 uut lennukit tehases lähiajal valmimas ja nemad võimelised kiiresti reageerima. Ma ikka ootan Qatari pikisilmi, saaks kodust ühe vahemaandumisega suisa Uus-Meremaale.
Ikka see mõttetu Trondheim?!Hamburgi sai korduvalt ärilende tehtud, nüüd enam otse ei saa.
Kas keegi on uurinud, mis värk selle Müncheni liini ja Lufthansa koodijagamisega tegelikult oli? Ametlik kiri rääkis mingitest Lufthansa standarditetest vms, mis ei olnud sobivad ja asja uuritakse ja kohe saab asi korda jne. Aga mis neil tegelikult omavahel juhtus? Ma ei tea lendude täituvust, aga see oli Nordica üks väheseid kindlapeale ja hea graafikuga koodijagamisega lende, millel oli väga hea potentsiaal. Kuna Lufthansa paljud puhkusesihtkohad ja mõned muud Euroopa lennud on ainult Müncheni kaudu, siis see oli väga hea võimalus Lufthansa piletiga Tallinnast ühe ümberistumisega kohale saada. Ja kõik need kliendid lisandusid nendele tõenäoliselt ikkagi vähestele klientidele (arvestades lendude arvu nädalas), kes lihtsalt Münchenisse lendasid.Selge see, et kui koodijagamine lõpetati, siis täituvus kohe langes ja kuna lennud lõpetatakse suvest üldse, siis järelikult oli see jama kahe firma vahel tunduvalt suurem, kui ametlikus kirjas mainitu.
Minu mälu järgi tuli see LH kood LOTiga automaatselt kaasa kunagi. Tõenäoliselt sulgemise taga LOT, kes näeks ikka eestlasi läbi Varssavi lendamas. Tuli sinna nüüd ka neljas lend päevas, mis aegade järgi selgelt transiidile suunatud. Eks neli ühendust päevas läbi Varssavi tagavad ikka igale poole ja kiired ühendused.
Aga nüüd jooksis mul juhe küll kokku. Majandusminister Kadri Simson kommenteerib liinikärpeid:Nordica strateegia on olnud algusest peale teha allhanget suurematele lennufirmadele, kommenteeris majandusminister Kadri Simson ettevõtte üldkoosolekuna Nordica liinikärpeid.
Kui Nordica kogu äriidee on teha kohaliku omavalitsuse poolt kinnimakstud tellimuslende Gröningenist Kopenhaagenisse ja võimalusel ka Tallinnast Brüsselisse, siis on see küll "keniaalne" plaan. Tegelikult, ega idee pole ju halb, ainult - milleks selline kommunikatsioon kasulik on? Kui keskerakondlik üldkoosolek võtab nõuks teatada, et idee poolest rahvuslik lennufirma kogu mõte on teenindada Gröningenide elanikke, siis mis motiiv on sellise lennufirmaga lennata? Ma küsiks üldkoosolekult ühe küsimuse: miks Nordical sisuliselt puuduvad koodijagamise kokkulepped teiste lennufirmadega, et reisijaid juurde saada? Jälle selline äriidee? Või peame vaatama LOT-i poole?Trip.ee on Nordica pakkumisi promonud igal võimalikul juhul. Mingi abitu allhankefirma promo muutub veidi küsitavaks, kui firma üldkoosoleku seisukohast õigesti aru saan. Lihtsalt kurb, et meid niimoodi juhitakse. Ah jah, Pärnusse tuleb ju varsti vinge rahvusvaheline lennuväli. Tahaks loota tasuta lende, nagu siseriiklikes transporditeenustes kombeks on.
Münchenisse on juba jaanuarist jäänud vaid laupäevased lennud. Pikalt ette ostetud mugav suusapuhkus kujuneb seikluseks. Lennuplaanis enam mu lendu pole, ühendust Nordica minuga ka võtnud pole. Varsti saame Brüsselisse ja Varssavisse ainult.
Vähemasti millalgi suveks Stockholmi planeeritud varane väljumine 6:00 Tallinnast on tänaseks kah "kokku hoitud". Mis kasu on 7:00-7:25 Stockholmi jõudvast kolmest lennust, kui edasi lennates pead sel ajal juba järgmise lennu peal olema või jääb vahepeatus liiga napiks? See kella kuuene lend oli nagu rusikas silmaauku, kui vaja hommikul vara edasi lennata.
Kirjutan nõnda, nagu saab asjadest aru mittelennundusspets, kuid sage reisija. Nordicat pole vaja eestlastele odavate lennuhindade ega puhkusesihtkohtade pakkumiseks, tegemist pole heategevusliku projektiga. Nordicat on vaja seleks, et tagada otseliinid Eesti inimeste jaoks olulistesse töösihtkohtadesse ja tagada vastassuunaline mugav liiklus Eestisse - eesmärk on toetada majanduskasvu. Tööreisija soovib lennata selliselt, et jõuab maksimaalselt väikese ajakuluga kohale täpselt selleks ajaks, mis talle mugav on ja saab tagasi lennata täpselt siis, kui töö lõppeb, et õhtuks tagasi olla. Ei saa öelda, et hind pole üldse oluline, kuid siiski pole see esmatähtis. Tööreisija vajab mugavust, mitte ei jahi 150 euroseid pileteid, mis on täiesti mõistetav puhkuse jms reisija puhul. Arvestades meie regiooni ja suhteid, on ainuke mõeldav allianss Star Alliance, s.o tihe koostöö SAS-iga, LH-ga, Austrianiga, Brusselsiga, Swissiga noh ja LOT-iga ka. Neile ettelennutamine on paratamatu. Et lennukeid täita, tuleb pingutada koodijagamiste saamisega. Miks jagab Austrian Viinist Tallinnasse koodi Balticuga, kui Nordica lendab? Isegi Aegean ja Air Malta jagavad Balticuga, kuigi on ühes alliansis Nordicaga. Absurdne, koodijagamisi on minimaalselt. Olen nõus sellega, et kui Baltic on KLM-le ja Air Francile ettevedajana saanud käima Amsterdami ja Pariisi liinid, siis polegi mõtet sinna kõrvale trügida, lihtsalt ei majanda ära. Jutt Oslo liini "konkurentsivõitlusest" kõlab õõnsalt, sest Norwegian ja Baltic lendavad sinna vaid mõned korrad nädalas ja tegu pole mingite õigete "liinidega" (liinist saame rääkida 2 x päevas, äärmisel juhul 1x päevas). Probleem tundub olevat koodijagamistega, tegelikult on paljud lennufirmad oma riigi kontrolli all ja Eesti riigil tuleks leida võimalusi oma huvide intensiivsemaks kaitsmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks partneritega. Isiklikult lendan reeglina Lufthansaga, kuna 1) 3 x päevas teenus Frankfurti tagab head jätkuühendused ja kindluse, et mahajäämise korral pannakse järgmise lennu peale; 2) Põhjala regioonist kaugemale lennates on ikka üsna ebamugav istuda väikeses CRJ-s avara Airbusi asemel (eriti kui lende tihti satub lühikese aja jooksul). Kui on aga luksusena otselend Brüsselisse vms, siis kannatab muidugi ära. Kuna osad LH ühendused on siiski läbi MUC paremad kui läbi FRA, siis on kahju MUC ärakadumisest. Never ever ei hakka ma lendama sinna läbi Varssavi, kuigi LOT seda just senise otseliini asemel pakub. Kokkuvõtteks - rohkem koodijagamisi ja lende Star Alliance keskustesse, Oslo ja München raudselt tagasi, tihendada Viini, kaaluda Zürichit ja Düsseldorfi.
