Trip.ee-l on olnud traditsioon teha aasta lõpus ennustusi järgmiseks reisiaastaks. Me oleme seni väga täpsed olnud vähemalt ühes ajas: otselennud Tallinna ja České Budějovice vahel pole seni veel kuidagi teoks saanud. Mis on globaalses kontekstis ju tegelikult päris kurb, kas pole?

Kõige muuga, on, nagu on. Jääme jätkuvalt sellele aastaajast sõltumatult paksult riides taadile (ahoi, sotsiaaltöötajad, tehke midagi!) ja nastjadele veidi alla. Seetõttu on sel aastal ennustusega toimunud väike formaadimuutus. Selle asemel, et prognoosida asju, mida prognoosida on veidi keeruline, vaataks parem, mis on 2017. aastal toimunud ja mis vihjed võiks see jagada järgmise aasta kohta.

Aga muidu, parima reisiennustuse 2018. aastaks leiate endiselt Maalehest. Vaadake, kus see Sõnn Neptuni suhtes seal parasjagu on.

Maldiivid

Üldiselt

2017. aasta on kokkuvõttes olnud ju päris tormiline. Möödunud on Trip.ee esimene aasta uuel ja pidevalt areneval tehnilisel platvormil, oleme näinud palju soodsaid lennupileteid ja palju ägedaid reise.

Ja kes oleks võinud arvata, et maailma mõnusaim lennujaam Tallinnas saab varsti otseühenduse Constanta, Ohridi, Malta või Paphosega? Või et Tallinna ja Londoni vahet lendavate lennufirmade, lennuaegade ja lennujaamadega kursis hoidmine saab olema sedavõrd keeruline?

Trip.ee-l on hea meel, et meil on Nordica ja et Nordical läheb hästi. Ootame neilt häid uudiseid ka uuel aastal! Küll aga on võimalik, et nad saavad järgmisel aastal endale tõsise konkurendi.

Trip.ee-le teadaolevalt plaanib Aerolíneas Haanja nimeline startup-lennufirma hakata lendama Otepää ja paari tundmatu Põhja-Soome lennuvälja vahel. Pileteid, nagu startupide puhul tavaks, müüakse ainult pittkoinides ja teistes krüptovaluutades, sealhulgas Tallinna LV Panga omades.

Kohalik, see väga kohalik elu

Missugune kergendus, et rahva tervise eest muretseva valitsuse regionaalpoliitika on lõpuks ometi vilja kandnud. Oleme väljaspool Tallinna ja Tartut saanud kaks uut arvestatavat tõmbekeskust Valka ja Ainaži näol.

Kuid sellega asi õnneks vist veel ei piirdu. Lutepää saapas avatakse varsti "Stolitšnaja" drive-in viinapood. Kuna seal peatuda ei tohi, siis tuleb pudelid letilt rabada ja visata täpne raha rublades üle leti. Milles probleem, sest mõlemal pool saabast on varsti avatud uued valuutavahetuspunktid.

Ah, ok, mis sellest valitsusest ikka /miks siin on piiks?/.

Elu mujal

Elu mujal maailmas on Eestist kohati loogilisem, kohati ebaloogilisem, kui Eestis. Järgnevalt mõned märksõnad ja arvamused.

Kas Euroopa lennufirmade/lennujuhtide/maapealse personali streigid löövad lennuplaane segi ka 2018. aastal?

Trip.ee prognoosib, et seda juhtub kohati vähem (näiteks Lufthansa saavutas oma pilootide ja pardapersonaliga töörahu) ja kohati rohkem. Selle rohkema all on suur küsimärk eelkõige Ryanair, mis oli 2017. aastal sunnitud lõpuks aktsepteerima, et läbirääkimiste partneriks võivad olla ka ametiühingud. Kui selle aasta esimene streik Ryanairis möödus pea märkamatult, siis 2018. aastal ilmselt nii rahulikult ei lähe. Ryanairil on valida, kas muudetakse suhtumist või silutakse tagajärgi.

2018. aastal võib selguda maailma parima reisilennuki Airbus A380 edasine saatus. Kui Emiratesilt tuleb uus tellimus, siis selle seeria tootmine jätkub. Kui ei, siis ilmselt otsustatakse juhe kunagi tulevikus seinast välja tõmmata. Nagunii toodetakse kõiki neid suurepäraseid lennukeid väikeste tootmismahtude tõttu kahjumiga ja peale Emiratesi pole ükski teine lennufirma suutnud maailma suurimat reisilennukit märkimisväärses mahus kasumlikult tööle rakendada.

Mis saab Etihadist? Lähis-Ida suurde kolmikusse (ingliskeelses meedias lihtsalt M3) kuuluv lennufirma tunnistas 2017. aastal, et nende strateegia üles osta osalusi teistes lennufirmades, mis toidaks nende Abu Dhabi sõlmlennujaama, ei tööta. Kasumiaruandesse kirjutati suured punased numbrid ja lõpetati raha pildumine vasakule ja paremale. See tõi kaasa mitmete lennufirmade pankrotilaine, millest märkimisväärseim oli Air Berlini oma.

Kuid küsimus, mis edasi, on hetkel endiselt vastuseta. Näha on, et käimas on Etihadi liinivõrgu optimiseerimine (loe: osad liinid suletakse) ja kvaliteet pole enam päris see, mis varem. Kas ja kuidas sellest august välja tullakse, saab olema huvitav jälgida.

Kui jutt juba Lähis-Ida peale läks, siis järgmine küsimus on teine M3 liige Qatar Airways. Aasta 2017 oli lennufirmale päris turbulentne, samas on sellest pealtnäha kenasti välja tuldud (kui kenasti, me tegelikult ei tea, sest adekvaatne finantsinfo on M3 puhul endiselt defitsiit). Reisijaid on kostitatud suurepäraste hindadega ja tänu koodijagamisele Finnairiga kinnistusid Qatari sooduspakkumised algusega ka Tallinnast ja Tartust.

See on Trip.ee sõbra Mardi fotojäädvustus Nuubia kõrbest Sudaanis. Aitäh jagamast!

Vahepeal oli mure, et Finnair lõpetab lennud Helsingist Tartusse, sest hindu polnud pikalt väljas. Näib siiski, et see mure oli õnneks asjatu. Iseasi, kuidas osadel päevadel Tartust 22:25 väljuv lend reisijatele sobib. Alternatiiviks on 11:40 väljumised.

Aga siiski, Finnair näeb Eestit päris olulisena ja Tallinnast saab Helsingisse lennata kuni 10 korda päevas.

Euroopa tavalennufirmade jõuline trügimine odavlendude segmenti.

Võttis aega, mis võttis, aga Euroopa lennunduses tuleb aina rohkem arvestada Euroopa kolme suurema lennundusgrupi (Lufthansa ja sõbrad, IAG (British Airways, Iberia ja sõbrad), KLM/AF) odavlendajatest tütarfirmadega. Lufthansal on selleks Eurowings, IAG-l Level ja Air France’il Joon. Vast kõige huvitavam neist ongi Joon, mille peamine müügiargument seni on olnud tennistes pardateenindajad. Aga võib olla tõesti, äkki see ongi just see, millest me oleme lennukites kõik need aastat puudust tundnud?

Norwegian alustab lende Londonist Buenos Airesesse, loob Argentiinas oma kohaliku tütarfirma ja peatselt tuleb Norwegiani kauglendude kohta uudiseid ilmselt veelgi.

Euroopa lennundusturg on alustanud konsolideerumist. 2017. aastal nägime mitmeid lennufirmade pankrotte. Taevast on kadunud Saksamaa suuruselt teine lennufirma Air Berlin, brittidele puhkuselende pakkunud Monarch, Air Berlini järellainetusse sattunud Austria lennufirma Niki ja Šveitsi regionaallende tegev Darwin Airlines, mille Etihad jõudis Adria Airwaysile maha müüa.

Siit jõuame me Alitaliani. Tehniliselt on pankrotis ka Itaalia rahvuslik lennufirma, kuid Itaalia valitsus on otsustanud sinna raha juurde pumbata kuni lennufirma müügini. Kunas see aset leiab, on raske öelda, sest isegi, kui formaalselt on kuupäevi välja öeldud, siis Itaalia puhul kipuvad olema asjad sellised paindlikud. Või veel veidi paindlikumad.

Ei teagi, kas peaks mainima, et 49% Alitaliast kuulus Etihadile (suuremat osalust Euroopa-välistele firmadele piirab EL seadusandlus. Ilmselt saab Alitalia uueks omanikuks Lufthansa, mis suurendaks oma haaret Euroopas seega veelgi. Lufthansa on Itaalias juba korra tütarfirmaga ebaõnnestunult katsetanud, aga seekord vist läheb neil õnneks.

Muide, Brexit läheneb kiiremini kui tundub. Ja sellega seoses saab aina selgemaks, et reisimisega seotud lahtisi otsi on paganama palju.

**Ja veel üks üldse mitte väheoluline küsimus: kuidas on trendid reiside turvalisusega? **

Turvalisus kipub olema pigem tajutud, kui reaalne mõiste, seetõttu mõjutab reisiotsuseid sihtkohavalikul meedia olulisel määral. Leidub muidugi erandeid. Euroopas juhtuvad ebameeldivad sündmused meid niiväga ei häiri, küll aga kõik see, mis juhtub Euroopast väljaspool ja seda teatava võimenduskoefitsendiga. Näiteks, kui paar aastat tagasi levis mõnes Lääne-Aafrika riigis ebola viirus, siis laienes ohutunnetus tervele Mustale Mandrile, kuigi Barcelona, Pariis või London olid ohukolletele geograafiliselt lähemal, kui suur osa Aafrikast.

Näha on, et vanad lemmikud Egiptus ja Türgi on tegemas teatavat comebacki, Tuneesial on reisijate ligimeelitamine veel keerulisem. Aga alati võib midagi juhtuda, mis sunnib reisifirmasid ja reisijaid oma plaane ümber vaatama. Mõne Vahemere ääres asuva riigi presidendist on tõesti keeruline aru saada – inimene, kes võiks olla müügimees number üks, teeb kõik selleks, et sealt eemale hoitaks. Igatahes eelistab eurooplane suvel jätkuvalt puhata pigem Euroopas, mille paratamatu tagajärg on see, et meid on koos kohati liiga palju.

Saudi Araabia

Turismile suletud riigis on sündmused tänu värske kroonprintsi avatud seisukohtadele hakanud toimuma ootamatult kiiresti ja plaanid on suured. Näis siis, mida sealt 2018. aasta kuuleme.

Mada'in Saleh

Eesti Välisministeerium ja viisavabadused

See asutus on Trip.ee-le reisija seisukohast vaadates jätkuvalt üks suur mõistatus. Seal töötavad tõeliselt kompetentsed inimesed, aga see reisiinfot puudutav info on aasta-aastalt aina kasutum. Me teame mõnevõrra ka tausta, aga sellegipoolest, äkki saaks selles plaanis midagi ette võtta?

Ja küsimus: me oleme justkui Euroopa Liidu liige, kuid on mitmeid riike, kus Eesti kodanikele visa on arrival samaväärselt ei kehti. Näiteks Etioopia. Sellegipoolest, Trip.ee loodab, et 2018. aastal saame paar viisavaba riiki juurde.

Uued sihtkohad

Kes teab, kes teab...

Iga aasta on vaikselt midagi juurde tiksunud. Tänu Iisraelist tulevatele toetustele on Ryanair sinna aina uusi lende avanud (s.h. ka algusega Riiast). Vaatame, mis järgmine aasta toob, aga pisike lootus on, et lendamine Komooridele muutub taskukohaseks ja sama juhtub ka Madagaskariga.

Ja nüüd, see Trip.ee suur murelaps, České Budějovice. Trip.ee on endiselt väga suures mures, et meil pole ka 2018. aastal otseühendust kultuuriliselt ja ajalooliselt nii olulise linnaga nagu seda on České Budějovice. Ausalt, tehke kuskil midagi! Kuhu kulub meie maksuraha?

Trip.andmetel on omanikku vahetanud üks eestlaste hotell Kambodžas Sihanoukville'is, kuid see-eest on lisandumas midagi mõnusat Siem Reapis.

Final call

Lõpuks aasta huvitavaim küsimus: missugune tuleb 2018. aasta Eesti suvi? Mis see Eesti Loto telefoninumber nüüd oligi?

Ja uskuge või mitte, 2018. aastal saab Trip.ee 20 aastaseks.

Head reisiaastat 2018 kõigile!