Tere,
Sain e-maili AirBalticult, et kogu reisimeeskonna andmeid on lekitatud (saadetud teisele reisijale) ning tänu sellele ei ole võimalik teha e-toiminguid tulevikus antud reisiga seonduvalt, ka check-in tuleb teha lennujaamas kohapeal.
Ilmselge ajakulu lisaks, lend peaks väljuma 5.40 hommikul, tänu sellele peab lennujaamas olema oluliselt varem, et check-in ära teha.
Tahan teada, kui paljudel inimestel veel sellist olukorda esines ning kas plaanite teha kahjunõude?
Andmelekete eest kaitstud olla võib tunduda tõepoolest fantoomõigusena. Suuremalt jaolt ei pruugi mingisugust kahju tekkida. Tuleb aru saada, et siin on tegemist hoopis usaldusküsimusega. Suur osa ettevõtteid ja asutusi omavad sinu kohta päris palju andmeid. Kui need asutused lekitavad kasvõi kogemata sinu usaldatud andmeid, siis kuidas sa sellist asutust üleüldse usaldada saad ka muudes toimingutes? Eelpool üks tripikas väitis, et jaekaubanduses andmete lekitamine on suva. Tegelikult see ei ole nii. EEU teeb juba reaalset trahve andmetelekete eest ja need summad võivad olla protsent käibest. See AB näide tundub just sellisena, et kui praegu kõik kes said teise inimese andmetega kirja esitaksid rikkumisteate Andmekaitseametile (või mõne teise riigi vastavasse asutusse), siis läheks AB vastavates osakondades väga huvitavaks.
Kui ma suhtlen mõne asutusega, siis ma pean olema kindel ja veendunud, et sealt need andmed mitte kuidagi ei lekiks. Neid ei tohi teistele isikutele avaldada, töötajad ei tohi neid omavoliliselt ajaviiteks vaadata, tehnilised rikked ei ole vabandus. Need kokkulepped, mis on nn väikses kirjas, nt õigus anda teenuse osutamiseks andmeid lubatud partnerile (kullerfirma, inkasso vms) ja seda ainult selle teenuse osutamiseks vajalikus koguses.
Küsisin üle Riia lennujaamas kohapeal.
Seal väideti et ärge muretsege, saate boarding passi lennujaamas ja tasuta. Kuna ABga üldiselt positiivne kogemus siis väga ei pahandaks, eriti vaadates kuidas Finnair on asunud valikuta kottima koguni kõrgeima tieriga reisijaid ja soomlasliku pisisuse ja kiuslikusega salongipagasit kaaluma mida isegi enamus odavlendajaid ei tee.
@S.M. - ei, refundi õigust Sul ei teki. Sa võid proovida nõuda mittemateriaalse kahju hüvitamist põhjustatud läbielamiste eest (EL isikuandmete kaitse üldmäärus, art 82). Kas ja mis ulatuses mingit hüvitist saab, sõltub ilmselt alles kohtus (sest ilma kohtuta AB eelduslikult hüvitist ei maksa). Eestis on olnud andmekaitsest tuleneva mittevaralise kahju korral hüvitis kord määratud ca 12€. Ka mujal Euroopas pole olukord just palju parem, v.a. tõsiselt suurte ja tundlike rikkumiste korral.
Siin tekkis küsimus kas lekkisid refundi küsija andmed või sai tema teise kliendi andmed. Refundi saamise aluseks ei ole kumbki variant. See kelle andmed lekkisid saab tõesti nõuda mingit hüvitist (eriti kui tekibki materjaalne kahju), aga muidu need summad suured pole. Pigem saab kahju andmete lekitaja, talle võidakse määrata trahv, see ei lähe kahjukannatajale.