Ajafaktor

Siinses foorumis kohtab aegajalt teemasid, kus uuritakse piiratud ajalise ressursi juures sihtpunktist maksimaalse ülevaate saamise kohta. Olen ka ise tihti silmitsi olukorraga, kus sihtpunkti uurimiseks ilmselgelt vähe aega, kuid siiski üritad olukorrast maksimumi võtta. Oleks võimalik aega juurde leida, siis seda kindalasti ka teeks, aga ressursid on teatavasti piiratud.
Pea 100% tõenäosusega saab küsija nahutada selle eest, et ta julgeb üleüldse nii lühikese ajaressursiga sihtpunktiga tutvuda üritada. Miks, oh miks? Ma saan aru, et eksperthinnangu kohaselt võiks mõneski linnas 30 päeva veeta, külastada iga viimset kui muuseumi ja ikka veel mitte täielikku ülevaadet saada.
Aga kui mul on tõesti linna jaoks päev või kaks - kas on parem, kui üldse minemata jätan? Muuseumid ei ole üldse minu teema. Täiesti eraldi arutelu koht, aga kui linnades soovituslikult kuluvatest päevadest maha võtta muuseumid ja võimalik, et ka mõned väljasõidud lähedalasuvatesse sihtpunktidesse, siis saab linnast ka päeva või kahega suurepärase ülevaate.
Guugeldasin just ühe euroopa pealinna kohta - kasutada on kolm päeva, kuid enamikus otsingutulemustes keskendutakse arutelule, kas antud päevade arv on piisav või mitte ja mitte ühtki asjalikku soovitust stiilis "kui sul on niipalju päevi, siis..."
Kas on ehk küsija liiga üldsõnaline "mida teha kahe päevaga?" küsimusi esitades? Üldjoontes on ju eesmärk selge - näha võimalikult palju ja sageli just neid "must-see" objekte. Igaühel on aga oma arvamus ja sellest tulenevalt pidavat "must-see" objektid olema ka väga erinevad.
Aga see personaalne arvamus koos põhjendusega ju ongi see, mida küsimusega soovitakse. Vastus stiilis:"Mina külastaksin seda, sest... ja seda, sest... aga sinna ei läheks, sest..." oleks ju ideaalne. Mõned nipid veel juurde, kuidas ringi liikuda, mida silmas pidada ja oleks täitsa reisifoorumile kohane postitus. Kombineerides 2-3 vastust on reisiplaan olemas.
Või mis?

"Must see" on minu arust koostatud kahe printsiibi põhjal - kõige suurem, sügavam, vanem, kõrgem jne või siis kunstiajaloolaste skaalal "väärtuslik", "erakordne", "parim ajastu näide" jne.
Et konkreetset objekti nautida, peab olema käinud samasugustes "vanimates, sügavates, kõrgetes" kohtades või siis olema arhitektuuri- ja kunstiajaloo spets.
Kui pole kumbagi, siis ei maksa tõmmelda. Parimad kohad on turud, raudteejaamad, linnaväljakud, kohalike kõrtsid jne, kus kohast pilt ette saada. Kui punktide kogumine on eesmärk, siis muidugi - raamat (või internet) lahti ja orienteerumismäng käivitub.
Mina olen just eelmainitud arhitektuuri- ja kunstiajaloo tundja, aga sellegipoolest vaatan alati hämmastunult, kui publik tormab Pisa torni või Buckinghami palee poole.
Ise vaatan võõras kohas, kuhu tee mind viib. Selleks, et kohapealset olu tunnetada, tuleb aeg maha võtta ja ennast lõdvaks lasta. Midagi ei juhtu, kui Pariisis Eiffeli tornis ei käi. Aeg on juba niikaugel, et sugulased ei viitsi niikuinii sinu Eiffeli torni fotosid vaadata. Naudi hetke. Kohustusi ei ole.

jmets: katsun Tallinna kohta näite tuua. Et mida siis vaadata.
2 objekti, mis on "must see" Tallinnas. Mina ütlen: Raekoja plats ja Toompea vaateplatvorm. Minu Euroopa sõbrad ütlevad: Lauluväljak ja Maarjamäe memoriaal.
Raekoja platse olevat nad juba enne nõrkemiseni näinud, samuti gooti vanalinna. Maarjamäe on ainulaadne.
Kokkuvõtteks: absoluuti pole, "must see" objektid koostad ise.

"Parimad kohad on turud, raudteejaamad, linnaväljakud, kohalike kõrtsid jne, kus kohast pilt ette saada" - see on väga hea tähelepanek!

Mis mind seda kirjutama pani, oli pigem selle nahutamisega seonduv. Kui siia ilmuks küsimus stiilis "Mul on pool päeva Tallinnas", siis usun, et küsija oleks rahul mõlema vaatamisväärsuse komplekti soovitamisega.

Ilmselt ei aitaks teda aga vastus stiilis:
"Personally I feel you need at least five full days just to see Berlin's main attractions. It is a city spread out over a huge area with no one centre. To see Berlin involves travelling between different districts. With two days you will be extremely pushed to do Berlin any justice."

Ja järgnesid soovitused kuidas oma reisiplaani muuta, et Berliinis rohkem aega veeta. Kuhu jäid need turud, linnaväljakud, raudteejaamad ja kasvõi mõned must-seed?

Minu jaoks on iga linna juures kaks olulist "must see" objekti

  • linnasüda (tunnetada, tajuda linna melu ja elu)
  • linnavaateid pakkuv koht

Ning mina olen see inimene, kes soovitab igal juhul x koha reisiplaani võtta isegi kui aega on vähe, sest järgmist korda ei pruugi tulla.

NB! Kui Jutt käib Berliinst, siis arvestada asjaoluga, et pühapäev on seal nn. elu välja surnud päev. Arvestades, et tegemist on suur- ja pealinnaga, siis see asjaolu üllatas mind negatiivselt. Isegi Zoovierteli kvartalis asuv turismiinfo oli kinni.

Linnasüdameid on seal kaks Alexandrplatzi piirkond ja Zoovierteli kvartali piirkond. Kuid melu poolest oli need väga tagasihoidlikud.

Berliini puhul soovitan päevakavasse võtta sauna-spade külastused. Iga päeva kohta üks koht.

Pearaudteejaam lähistel
http://www.vabali.de/de/

Ludwigsfeldes
Rongiga ca 20-30 min
http://www.kristall-saunatherme-ludwigsfelde.de/

Vaadete nautimiseks külastada Berliini teletorni. Palju rahvast ja läheb aega. Pilet osta automaadist. Läheb natukese kiiremini.
http://www.tv-turm.de/en/

Berliinis veetsin 1,5 päeva.

Ikka paganama hästi öeldud: Parimad kohad on turud, raudteejaamad, linnaväljakud, kohalike kõrtsid jne, kus kohast pilt ette saada. Kuigi ma lisaks, et lisaks kohalikele kõrtsidele astuks ise alati läbi turult, raamatupoest ja surnuaialt. Näiteks Nairobi õllekad on hämmastavalt huvitavad. Üle 2 (suhteliselt lahja) õlle keegi naljalt ei võta, aga juttu jätkub sellegipoolest.

Ah, proffide asi. Kui sa küsid spordipedelt ülevaadet Eesti juunioride sulgpallist, kahel leheküljel, saad ka sõimata. Sest nii laia teema EI SAA käsitleda vähemas formaadis kui kolm köidet.

Nõus, et ei ole kõige olulisem joosta muuseume läbi. Käisin alles Amsterdamis ja esimesed küsimused tagasitulles olid ikka, kas sa ikka selles või selles muuseumis käisid. No ei huvita mind eriti see muusemide teema, kui muuseum ei asu just erakordses hoone.
Pigem jalutasime niisama ringi, küsisime sõbralt kes elab Amsterdamis, mis on huvitavad kohad kuhu peaks kindlasti minema. Juhatas meid ka turule, mis pole turistide seas nii tuntud.

Ma ei mõista samuti neid inimesi, kes kritiseerivad konkreetse reisiplaani küsijaid. Paljud nendest ei küsi stiilis "Ma tahan saada Pariisist põhjalikku ettekujutust ja mul on selleks 8 tundi. Mida ma peaksin tegema?" Suur osa küsimustest põhinevadki juba eeldusel, et inimesel on 8 tundi aega ja ta tahaks midagi selle ajaga teha. Märksõna on pigem lühikesest ajaperioodist võimalikult maksimumi välja pigistamine.

Reisistiile ja motivatsioone selle taga on niivõrd palju erinevaid, et nende üle vaidlemine on üsna sisutühi ettevõtmine. Ei ole mõtet rääkida kohalikust elust aimu saamiseks turgude külastamisest või kujuteldavast nimekirjast kohtade maha kriipsutamiseks sihtriigi kuulsaimatest monumentidest, kui reisija eesmärk on kogeda erinevaid ekstreemalasid üle terve maailma. Sellisel juhul läheb ta Londoni, et Big Beni kellatornist köiega alla laskuda. Samal ajal teeb keegi vaatamisväärsusest pilti ja kolmas ei taha Big Benist üldse kuuldagi, vaid väisab Camden Marketit.

Seega oleks kõige parem, kui inimesed sellistes foorumi teemades puudutaksid kasvõi ühe-kahe sõnaga oma motiive reisimiseks või seda, mis paneb nende silmad reisimise juures särama. Kui see on kirjas, siis pole küll kellelgi enam õigust teemaalgataja mõtteid või plaane kritiseerida, sest nii palju kui eksisteerib inimesi, nii palju on ka erinevaid mõtteid ja reisistiile.

Võib-olla ma veel sellel aastal külastan korraks Tallinna, põhiliselt töö asjus, aga kui juhtub olema selle kõrvalt paar tundi vaba aega, siis võiksin külastada Balti jaama, eksole, arusaadav, aga millist turgudest ja millist kõrtsi, et ma näeks ägedaid kohalikke?

Valli Baar
Müürivahe 16
Avatud
E - L 12:00 - 2:00
P 12:00 - 0:00

Nõmme turg on kõige ilusam Tallinnas, kuid külmadega jääb melu vähemaks.

Linnasid võib vaadelda kahte moodi. Näiteks Rooma võib olla linn, mis on Colosseumi ümber (hamburger) või Rooma on linn, milles on ka Colosseum(a la carte). Kui aega on vähe, siis valitakse hamburgeri variant ja ümbritsevasse suhtutakse "üks sai kõik". Kui aega on rohkem, siis valitakse a-la-carte ja valitud käikude arv sõltub ajast. Edukad turismis on need linnad, mis suudavad ennast müüa hamburgerina, kus on tuntud "must-see" objektid- linna sümbolid. Tänapäeva rikastel turistidel on vähe aega ja neile serveeritakse: Rooma=Colosseum, Pariis=Eifeli torn + Sacré Coeur, Barcelona=Sagrada Familia ning nad "näevadki" need linnad "must see" objektide läbi ära. Kuna turismi info on suunatud rikkale vähe aega omavale turistile, siis müübki see hamburgerit. Kui reisija valib linna a-la-carte, siis kõigepealt peab valima eine tüübi ja alles siis käikude arvu. Näiteks kaasaegne kunst, kohvikukultuur, arhitektuur, underground elu, inimkonna kultuuripärand ja kui huvi tüüp on valitud, alles siis tuleb arvesse aeg (ehk eine puhul käikude arv). Küsijate tüüpiline viga on, et jäetakse ütelmata huvi suund(eine tüüp) ja küsitakse ainult aja järgi. Siis tulevadki sellele a-la-cart tellijale õpetused taimeoitlastelt, lihasööjatelt, kala armastajatelt, maiasmokkadelt ja õllesõpradelt, mis omavahel sobimatud ja kommentaariumis tüli tekitavad. Näiteks on olemas selline suurepärane linne nagu Madrid, mille õnnetuseks on, et temast pole maitsvat hamburgeri varianti, aga on palju a-la-carte variante. Kui keegi kirjutab, et tahab näha Madridi ja igast asjast natukene, siis vähim menüü kestab kaks nädalat. Aega tavaliselt on kaks päeva ja seega tuleb otsustada, mida kindlasti näha tahetakse. Alles siis kui on olemas kindel huvi, saab hakata rääkima ajast.