Läheme kolmeks nädalaks Argentiinasse ning kuna tegu suure maaga ning näha ja kogeda oleks palju siis tuleb teha selektsioon kuhu minna ja mis kõrvale jätta. Kas näiteks ühe reisiga käia nii Iguacul kui Tulemaal oleks mõistlik või pigem jagada reis mingil moel kaheks (näiteks lõuna ja põhi)? Millal järgmine kord taas sinna kanti satume on teadmata siis oleks soov enda jaoks olulisim (Tulemaa, Iguazu) korraga ära käia. Samas kas selline marsruut nagu: BA-Ushuaia- El Calafate- Cordoba- Santiago- Iguacu- BA. Kõik lennukiga v.a. Ushuaia-El Calafate bussi/rendiautoga, oleks liig arvestades reisi aega? Ja kui siis mis ära jätta või mis juurde lisada? Kuhu samuti tahaks minna aga jäid välja praegu on Bariloche, Mendoza, Mar del Plata, Puerto Madryni jm... piirkonnad.tänud ette
Argentiina on suur riik, 3 nädalaga ilmselt küll jõuab käia põhjas ja lõunas, aga millal siis nautida liha, veini ja tangot? Ma jõudsin sellise ajaga pisut matkata Patagoonias ja näha Buenos Airest, Iguassu jugasid tahtsin ka näha, aga saatus ei soosinud. Argentiinas on ikka mõtekas lennata.
Meie käisime eelmisel aastal. Minuarust kolme nädalaga kõike läbi vaadata on suht keeruline. Lennukiga võib-olla.... kuid seal peab arvestama, et piletid on suht kallid ja pakkide arv piiratud või maksad end haigeks. Üsna levinud on selline variant, et võetaks BA-s hotell baasiks ja käiakse sealt lennukiga. Koha peal mõni vanamees taksojuhiks või rendiauto. Kola, mida vaja pole võib sel ajal hotellis hoiul olla, selle eest raha ei taheta. Lennukist odavam ja mugavam on ööbuss, mis järgmiseks hommikuks mõne turismimagneti juurde jõuab. Meie sõitsime ainult rendiautoga, kahe nädalaga ca 5000 km. Kui niisugune plaan on , siis tervet riiki küll kolme nädalaga korraga läbi ei jõua sõita. Kohalikud ässad arvasid samuti, et ükski normaalne inimene niimoodi ei tee, sest vahemaad on pikad ja sadade kilomeetrite kaupa on tühja steppi kus vaadata pole midagi. Nii oligi, aga kogemus seegi. Lõuna poole ei jõudnudki. Esialgu oli suurejooneline plaan BA-Mendoza-Salta -Iguazu-BA kuid kui 4 päeva Buenos Aireses nagu muuseas ringi sai töllatud, tõmbasime Mendoza nimekirjast maha. Ja isegi siis hakkas aega nappima. Teed iseenesest on täiesti OK või isegi väga head, autosid vähe, kütus sama hinnaga kui Eestis ja seda kulub palju (bioetanool): Tanklaid on vähe ja kui mõni silma hakkab, tasub paak alati täis võtta, sest järgmise 150 km peal pole võib-olla ühtegi. Kui ma uuesti üritaks, siis arvestaks nädal Buenos Aires + Uruguai (see on üle mere BA lähedal ja rikkama rahva kant) , teine nädal autoga Mendoza suunda, et natuke riiki näha ja kui tervis pärast veinimõisasid lubab siis sealt korraks Tšiilisse põigata... kolmandal nädalal võib-olla jõuaks Iguazu juurde või lennukit kasutades lõunasse kuid parajaks rabelemiseks läheb. Salta kant jääks siis vist nägemata kuid kõige kõrgemad mäed ja "Pilvedel sõitev rong" jne jne on just seal. Äääh, eks endal tuleb nagunii veel uuesti minna, sest igale poole ei jõudnudki.
Eks see jah individuaalne. Ma käisin Argentiinas ainult Buenos Aireses ja Iguassu joa juures.Buenos Aires meeldis Lõuna-Ameerika suurlinnadest kindlasti kõige rohkem.Iguassu joa juures käisin kõigis kolmes riigis. Argentiina poolel oli ööbimine kõige kallim, samas koskede vaated olid kehvemad. Seega soovitan Brasiilia poolt? Ei, soovitan ikka kõigis kolmes linnas ära käia!Uruguayd jah üsna lihtne külastada. Laevaga üles Coloniasse ja sealt edasi viidi bussiga Montevideosse.
Argentiina on liigsuur ja vaadata palju, et 3 nädalaga kõike jõuda, ise soovitaksin lõunaosa, käidud sai mõni aeg tagasi, aga ehk tuleb kasukshttp://nagi.ee/photos/vespasianus/sets/245353/
Meie 3-nädalane tripp oli lühidalt selline: BA-Mendoza (kaugliini bussiga)- matk Aconcagua rahvuspargis-tagasi BA-sse-Iguassu (lennuk)-BA-praamiga Montevideosse (Uruguai)-Punta del Este (Uruguai)-Montevideo-BA. Uruguais rendiauto. Järgmine kord võtame ette lõunaosa.
Käidud Turkishiga 2015 veebruaris. BA-Ushuaia-Calafate-Torres del Paine- Perito Moreno-El Chalten-Calafate-BA-Iguazu-BA. Ushuaia+Calafate ja Iguazu olid siselennud BA-st. Calafatest Torres del Painesse ja Perito Morenosse ning El Chaltenisse bussiga. Kõik kokku võttis aega 17 päeva. Kõik, eriti ööbimine on Torres del Paines kallis ja küllalt keeruline korraldada. Sellise marsruudi jaoks peaks olema 3, veel parem 4 nädalat. Muljed on tagasihoidlikult väljendudes suurepärased.
Suur tänu kõigile vastanutele. Hetkel oleme otsustanud et kindlasti käime BA, Ushuaia, El Calafate ja Iguazu piirkoonas kuid paar kohta mahuks meie ajakavasse veel. Seega siis uurime kas valida Salta, Puerto Madryni, Bariloche, Cordoba, Santiago või Uruguai piirkonda.
Käisin Argentiinas 3 nädalat tagasi ja viibisin ka 3 nädalat. Kindlasti soovitan isiklikest kogemustest seda, et kui soovite teha siselende Aerolineas Argentinas firmaga, siis varuge iga sihtkoha jaoks üks lisapäev, kus te midagi ei plaani (ekskursiooni vm), sest et tegu ei ole üldse sellise firmaga, mis väga lennugraafikust kinni peab, meie näiteks jõudsime El Calafatesse streigi tõttu 2,5 päeva hiljem, kui olime planeerinud ja siis ka mitte El Calafatesse, vaid Rio Gallegosesse, kust tuli veel bussiga edasi sõita, õnneks meil oli aega varutud. Kui valite Latam firma, siis vist on olukord parem, aga seal on piletite hinnad tunduvalt krõbedamad ja sihtkohtade valik väiksem, aga kindlam on, et jõuate õigel päeval kohale. Ööbussidega tasub liigelda, kui võtta vähemalt semi cama klass, need on väga mugavad.Ushuaia jaoks planeerige paar päeva vähemalt, sest et seal on vaadata küll ja rohkem. Üks päev pingviinivaatlus Isla de Martillol, üks päev rahvuspargis jne. El Calafate on väga ilus turistilinn, kus samuti tasub olla rohkem kui ühe päeva. Näiteks on seal järve ümber matkarada, kus näeb flamingosid ja igasugu muid linde. Perrito Moreno vaatamine on ka terve päeva ettevõtmine. Meie võtsime sellise tuuri, kus kõigepealt sõideti laevaga sellele lähedale ja hiljem siis sai käia vaateplatvormidel liustikku vaatamas - väga äge elamus. Kui Puerto Madryni lähete, siis vaalavaatlus toimub tegelikult Puerto Piramideses, mis on sealt veel tunnike-poolteist sõitu edasi, teele jäävad kohad, kus on hea õnne korral võimalik vaala kaldal näha. Seal lähedal on veel linn Trelew, kus saab delfiine vaadelda. Puerto Madrynil on väga äge mereäärne muul, kus on võimalik merilõvisid vaadata. Peninsula Valdezes on kõik teed kruusakad, mistõttu võtab samuti terve päeva, et seal üldse kuskile jõuda ja midagi näha. Meie tegime nii, et esimesel päeval võtsime ekskursiooni, et näha, mis seal on ja teisel päeval sõitsime juba ise oma rendiautoga nendesse kohtadesse, kuhu meie tuur ei viinud ja nendesse kohtadesse, mis meile eelmisel päeval põnevad tundusid. Näiteks on tee ääres võimalik pingviine vaadelda. Punta Delgada on ainuke koht, kus tehakse retki alla randa ja sealt näeb lonthülgeid paremini ja lähedamalt. Mujal näeb neid väga kõrgelt ja pisikesel. Uruguaysse on Buenos Airesest väga mugav minna. Praam viib Colonia del Sacramento-nimelisse linna, mis on pisike ja väga ilus linn. Sinna tehakse ka päevakruiise, aga meie olime ühe öö ka seal, et jõuaks kõike rahulikult vaadata. Me Montevideosse ei läinud, sest et Coloniat soovitati rohkem ja aega ka niipalju ei olnud. Igauzu piirkonna kohta ei oska veel midagi öelda. Selle külastamine jääb tulevikku mu elu kolmanda Argentiina reisi jaoks, mida ma kindlasti plaanin tulevikus teha. Esimene kord käisime BA-s Mendoza, Santiago de Chile ja sellel korral siis BA, Colonia del Sacramento, El Calafate, Ushuaia ja Peninsula Valdez. Üldiselt soovitan ma teha pigem vähem asju ja jätta rahulikult varuaega, 3 nädalat tundub pikk aeg, aga tegelikult on suhteliselt lühike ja mingil hetkel on vaja natukene puhkeaega ka, et jaksaks kõike nautida. Ilusat reisi, Argentiina on väga äge!
Suur tänu värske ja põhjaliku info eest! Kuna tulid just värskelt siis küsin mis oli raha kurss? Kuskilt leidsin et praegu kurss 1€- 43ARS? Kui siit vanemaid postitusi vaadata siis kirjutatakse kursist 15-16. Kas see on ka hinnatasemeid mõjutanud?Veel küsin kuidas Snatiago tundus kas oleks mõtet sinna minna kui kaalukausil näiteks ka Gordoba, Mendoza, Peninsula Valdez, Salta jm piirkonnad? Muidugi on see subjektiivne aga ikkagi arvamus:). Kuna loodust näeb seal allpool üksjagu, plaanime sinna 6-7 päeva. On see Valdeze piirkond hoopis erinev Ushuaia ja El Calafate piirkonnast? Võib olla peaks selle asemel panustama rohkem põhjas linnadele ja kultuurile:).
Raha kurssi meie arvestasime, et 1€- 40ARS, nii oli lihtsam arvutada. Tegelikkuses on vist 1€- 42ARS. Lennujaamas raha ei tasu vahetada rohkem kui takso jaoks. Uber on oluliselt usaldusväärsem, kui kohalikud taksod. Kaardiga saab enamikes kohtades maksta, aga mitte igal pool ning pangaautomaadist raha väljavõtmine ei olnud odav. Seetõttu tasub ikkagi koha peal vahetada. Ma viie aasta taguseid hindu enam ei mäleta, aga seekord mulle tundus hinnatase suhteliselt sama, mis Eestis. Näiteks, kui väljas süüa, siis tundusid hinnad suhteliselt samad, mis siin. Hotellid olid odavamad, kui mujal, kus ma olen käinud, aga samas tuleb hoolega lugeda Google´ arvustusi, kui seal on kirjas, et on ikka kehvas seisus ööbimiskoht, siis seda ta üldiselt on ka, mujal maailmas ma ei ole seda nii tugevalt tunnetanud. BA-s tuleb hoolega arvestada ka seda, et ei satuks kuskile ohtlikku piirkonda. Meil oli lennufirma streigi tõttu vaja leida endale kiiresti samaks õhtuks hotell. See hotell, mis veel Booking.com-s mõistliku hinnaga saadaval oli, oli iseenesest ok, aga taksojuht soovitas selles kandis õhtul mitte jalutada ja sama ütles ka hotelli administraator. Mulle iseenesest Santiago meeldis, aga samas ma olin seal nii vähe aega, et ei julge väga täpselt öelda. minule tundus ta rohkem Euroopa pealinnade moodi ja turvalisem, erinevalt näiteks BA-st või Limast. Samas vaatamisväärset tundus seal väga palju, nii et kunagi lähen veel tagasi, tookord jäi see käik natuke lühikeseks. Mendoza ja Peninsula Valdez olid küll erinevad, aga mõlemad minu jaoks väga põnevad, ma hetkel vist eelistaksin neid Santiagole, kui suurlinna asemel pakuvad rohkem huvi mäed ja erinevad mereloomad, keda Eestis ei kohta. Gordobas ja Saltas pole käinud, siis nende kohta ei oska midagi öelda. Ushuaial, El Calafatel ja Valdezel olid erinevad vaatamisväärsused. El Calafatest mindigi põhiliselt liustikku vaatama - see on väga uhke vaatamisväärsus ka siis, kui jää ei tundu eelnevalt midagi väga huvitavat. Selleks tuleks rahulikult planeerida terve päev. Meie võtsime tuuri, aga sinna saab minna ka iseseisvalt. Väga tore oli ka paarikilomeetrine ring ümber El Calafate kohaliku järve, kus näeb flamingosid. Nad on küll kaugel, aga täitsa olemas ja looduses neid väga vist ei kohta.Ushuaia turundusnipp on maailma otsa või ääre müümine. Seal on väga huvitav vanglamuuseum, maailmalõpu rong, millega veeti vanasti vange sunnitööle. Ushuaia asub Beagle´i kanali ääres, kus on maailma kõige lõunapoolsem asustatud punkt ja saavad kokku Atlandi ja Vaikne ookean ning on tuletorn. Soovitan Beagle´i kanalit kindlasti vaatama minna. Ushuaiast minnakse ka Antarktikasse või pingviine vaatama. Pingviinivaatlus toimub Isla de Martilla-nimelisel saarel, kus on tehtud rajad ja saab pingviinide vahel jalutada. Seda jalutuskäiku pakub Piratouri-nimeline firma, teised sõidavad ka sinna saareni, aga jalutuskäiku saarel nad ei tee, sest Piratouril on ainuõigus seal saarel jalutada. Samas nad kasseerivad tuuri eest ka päris kõvasti raha. Peninsula Valdez oli kliima poolest tibake soojem. Ushuaias ja El Calafates oli väga tuuline, nii et tasub tuulekindlad ja soojad riided igaks juhuks kaasa võtta. Merel on nagunii jahe. Puerto Piramides on väga pisike linn, mis asub väikese lahesopi ääres, kus näeb hea ilma ja õnne korral kalda pealt juba eemalt vaalu. Sealsed vaalavaatlusretked olid väga lahedad, sest kaugele sõitma ei pidanud ja vaalu oli näha väga-väga lähedalt. Tuur on korraldatud nii, et kõik, kes tuuril osalevad näevad vaal ja merilõvisid. Peninsula Valdezes ringi sõites näeb ka guanaakosid, neid on väga palju tee ääres ja hea õnne korral ka maarasid ja peludot. Tee ääres on paar peatuskohta, kus ühes näeb samuti pingviine väga tee ääres, neil koorusid just sellel ajal pojad, lonthülgeid ja merilõvisid on samuti kaldaäär täis. Kahjuks neile mujalt väga ligi uudistama ei saa, kui Punta Delgadas, kus on farm ja söögikoht ning tehakse tuure koos giidiga rannale, tuur oli tasuta nendele, kes sõid farmis lõunat. Giidid olid seal hispaaniakeelsed, aga kui keelt ei mõista, siis loomi näeb ikkagi lähedalt. Meie käisime veel Trelewis, mis on ka seal Puerto Madrini lähedal, delfiinivaatlusel ka, kus neid nägi päris hästi, aga nende tuuride kellaaegu tuleb eelnevalt järgi uurida ja meie panime aja eelnevalt kinni.Põhja kohta ei oska kahjuks midagi öelda. Iguazusse lähen tulevikus. Kuna Argentiina vahemaad on niivõrd suured, siis kõikjale korraga on raske jõuda. Põhiline on see, et kui te plaanite Aerolineas Argentinasega sõita, siis see ei pruugi väljuda sellel ajal ja päeval, kui on plaanis kirjas, seetõttu tuleb planeerida rohkelt puhveraega. Argentiina on ilus riik, aga sellele, et kõik toimub ja väljub õigeaegselt ei tasu lootma jääda.
Raha kurss muutub kiirelt, sest neil on juba palju aastaid stabiilselt kõrge inflatsioon (vist 40% aastas vms) mis toimub pisikeste hüpetena iga kord, kui keskvalitsus järjekordse idiootsusega hakkama saab. Hinnad vist korrigeeritakse väga kiirelt kursile vastavaks - ma kahtlustan et argentiinlased ise arveldavad mõttes oma peesode asemel USA dollarites vms. Raha vahetamisest nii palju, et eurosid ja dollareid saab peesodeks (ja vastupidi) vahetada valuutavahetuspunktides ja ühesainsas pangas nimega Banco Piano (teistel pankadel on valuutavahetus ainult oma klientidele). Kursid on mõlemas samad ja võrdlemisi kehvakesed. Sabad on pikad ja panga või valuutavahetuspunkti kontoris oodates ei tohi mobiiltelefoni kasutada (sic!). Pangaautomaatidest sain ma oma Swedbanki deebetkaardiga pea kõikjalt raha võtta, aga selle eest küsis kohalik pank umbes 5 € teenustasu, pluss siis mida iganes Swedbank ise juurde tahab. Seega saad sularahapeesode ostmisel valida kehva ja kehvema vahel.
Ma eelmine aasta käisin, siis vahetasid kõik raha. Saltas tahtsime siis lõpuks pangas vahetada nagu ausad inimesed kuid pank oli juba kinni. Seda teades istus panga välistrepil rahapakiga vanamees ja luges peo peale niipalju kui tarvis. Muidu - mõnedes poodides vahetati (tabel kursiga rippus kohe kassa kõrval) , taksojuhtidele, söögikohtades, suveniirimüüjate juures ja mujal sai ka euros või Usa dollaris maksta. Minumeelest oli see musta turu vahetuskurss üsna sarnane peeso päevakursile Eesti pangas. Võtsin ka automaadist korra sularaha ja pärast kurssi kontrollides oli vahe mõni peeso, mis on teisendatult sendid. Vahetuskurssi saabki eesti pankade lehelt kontrollida - sealsed andmed on suures plaanis õiged. See jahmatas esmapilgul, et kuigi ametlik valuuta on peeso, on kaupluses hinnad dollarites. Ma eeldasin, et Usa dollarites ja imestasin, et mismoodi saab hambapasta maksta 17 dollarit. Üsna kähku tehti selgeks, et kohaliku raha nimi on kõnekeeles "argentiina dollar" ja hambapasta maksab natuke alla 50 eurosendi. Pangakaartidest sobisid asustatud punktides nii Mastercard kui Visa, tsivilisatsiooni äärealadel Visa. Tsivilisatsioonist väljaspool tunti ainult sularaha. Me sõitsime autoga pikki otsi ja vahel polnudki lähiümbruses bensiini mujalt saada ehtsast kolhoositanklast. Neis polnud makseterminaligi või kui oli, siis tunnustas ainult Visa kaarte. Samas, paljudes mägedes asuvates indiaanikülades sai söögimajas vabalt ükskõik kumma kaartiga maksta. Küla keskel oli vägev satelliidiantenn, selle kaudu oli tehtud wifi võrk ja internet oli tasuta kui peremehelt parool küsida. Ahjaa, kui ei kasuta tasuta wifit, siis internetiga võib natuke keeruliseks minna. Eesti telefonikaardi kasutamine hakkab rahakoti peale ja ilma lepinguta kohalikku telefonikaarti müüakse ainult valitud kohtades. Mitte igas toidupoes või bensiinijaamas nagu Eestis. Üks kindel koht on Buenos Aireses 9 juuli avenüü ääres vasakut kätt mingi telefonipood kui hakata minema avenüü de Mayo ristmikult samba poole. Ma ostsin sealt tablett-arvutile kõnekaarti, minumeelest oli ca 200 kohalikku raha ja toimis täiesti edukalt. Üsna sarnane võimatu missioon oli suveniiriks postmarkide ostmine, sest krt, meid ei müüda igas postkontoris. Pärast sai selgeks, et oleks võinud kohe minna pühapäeval Defensa tänavale (see algab presidendipalee või Roosa palee või kuidas keegi nimetab) juurest ja tehakse pühapäeviti antikvariaat-täikaks. Seal rajoonis ongi vast kõige enam vana Buenos Airese hõngu, palju antikvariaate jms. Me peatusimegi umbes sealkandis, täpsemalt Avenue de Mayo tänaval ja öömaju on seal igale maitsele ning rahakotile. Suurem osa vaadatavast oli jalutuskäigu kaugusel. Recoleta surnuaiani 2,5 km, Puerto Maderosse viiva silla ja kaldaäärsete söögikohtadeni umbes samapalju ja me käisime enamasti ainult jala. Ka öösel ja ohutuse koha pealt arvas kunagi Venemaalt emigreerunud kohalik mees, et sama kui Tallinnas, Moskvas või Peterburis. . Tundke end nagu kodus:) On mõned rajoonid kus poleks vaja töllata kuid üldiselt OK. Nojah, kui metsloomi sinna vaatama minna siis neist ma ei oska eriti jutustada. Iguazus oli hulgaliselt pika kärsa ja sama pika sabaga elajaid, kaklesid omavahel nagu Eestis kassid ja kui juhtusid hooletu olema panid laua pealt piruka pihta. Ma nende nime ei tea. Kui öösel Salta poole sõitsime, olid mõnes kohas tee ääres sildid mis hoiatasid madude eest. Ja nagu tellitult tekkis tahtmine metsapeatus teha. Jätsimegi auto seisma, lükkasime ukse lahti ja põrnitsesime tükk aega teeäärset mehekõrgust rohtu. Keegi nagu tundus seal olevat ja arvasime, et ega seda peatust nii hädasti ka vaja pole. Pärast juhtusime ühte külasse, seal oli keskväljakul laternapost alla suunatud prozektoriga ja see tundus juba hulka sobivam koht olema. Õnneks küla juba magas, muidu oleks vist tappa antud.
FD62, need pika kärsaga riiakad, kuid armsad tegelased Iguazus, on koaatid ehk ninakarud.
Hmm... ninakarud. Ma oleks pigem mingit ujumisvõimetu ondatra alaliiki pakkunud:) Ei osanud seal loomadele eriti tähelepanu pöörata. Kondorit ja krokodillilisi kindlasti ei näinud kuigi nad end Põhja-Argentiinas varjavat. Lehma tundsin küll ära ja Saltas oli laamasid ning igasuguseid mägikitsede derivaate üsna palju. Kui heietamiseks läks siis neist kohtadest oli Buenos Airese kliima kõige rohkem kontimööda. Veebruaris ehk Eesti mõistes augustis oli +25, mõnel päeval ka üle 30. Seejuures ei tundunud see palavana, sest kogu aeg puhus kuskilt värske meretuul. Võib-olla tekitasid tänavad sobivaid tuulekoridore? Ühel hommikupoolikul sadas korralikku paduvihma kuid pärastlõunaks olid tänavad juba kuivanud. Iguazus oli samuti +30 kanti aga seal tundus see küll hullu troopikana. Need paar päeva kui seal olime, vihma ei tulnud ja taevas polnud seda nägugi. Salta oli nendega võrreldes ülemõistuse külm ehk tüüpiline Eesti jaanipäeva ilm. Selline +15 ja ei olnud päeva kus vihma poleks tulnud, kasvõi paari tunni jagu. See piirkond on merepinnast juba päris kõrgel, lisaks tulevad Vaikse ookeani poolt üle Ándide vihmapilved ja sajavad erineval kujul kohe maha. Kui veel kõrgemale sõita siis aina külmemeks läheb. Põhimõtteliselt saab legendaarsel Ruta 40 maanteel peaaegu 5000 meetrini tavalise sõiduautoga, Me nii kõrgele ei jõudnudki . Ühel mäekurul 4122 m peal naersime, et inimesed teevad ettevalmistusi , koguvad varustust ja lähevad 4000 m mäge vallutama. Me sõidame pirukakongiga 4100 peale ja ei viska jopetki selga. Selle peale hakkas Saatus õelalt irvitama, saatis paduvihma, lumelörtsi ja mudalaviine ning see auto mägedesse jäigi. Rendifirma (Hertz) kvalifitseeris loodusõnnetuseks ja andis asendusauto. Pärast ta kaevati välja ja toodi uuesti maa peale kuid edaspidist silmas pidades võiks sellistes kohtades sõita kas mootorratta või vähemalt pargimaasturiga. Argentiinas on viimastest levinud Ford Ecosport ja seegi oleks tol korral päästnud. Päris maastureid (Toyota Hilux, Ford Ranger ) saab samuti rentida kuid see on niigi kallite rendihindade juures juba eriliselt kallis. Kogu jama sai alguse sellest, et need mäed koosnevad kruusast ja kui mingi vool sealt tulema hakkab on tee hetkega kive ja muda täis. Asfaldile mõeldud auto sõidab täpselt esimese 20 cm kivini ja kui siis selle otsa kinni jääda saab mõtliku näoga jälgida, et kuidas liivavall mööda küljeust aina kõrgemale ronib. Ma sain aru et kohalikud niisuguseid vahejuhtumeid väga südamese ei võtagi. Vesi leiab varsti uue tee ja masinat kuristikku kaasa ei vea. Auto kaevatakse pärast ekskavaatoriga välja. Kui sel kohal oli asfalttee, lükkab buldooser koha asfaldini puhtaks, kui kruusatee, siis pealt natuke siledamaks ja tee jääb endisest pool meetrit kõrgemaks. Lõppkiirusele ei pidavat see mõjuma:))
Vau! Väärt infot siin :) Ise lähen veebruaris Lõuna-Ameerikat avastama (vähemalt sinna pilet ja plaan on olemas). Kuidas seal lood hotellide ja bussi piletitega? Kas viimasel hetkel otsides leiab midagi? Ma ei taha väga ette bronnida midagi, kuna plaan on jooksvalt plaane teha... Alustan Argentiinast ja loodaks Peruusse välja jõuda kunagi( plaan 3-4 kuud kohapeal). Mis ajal teema algataja sinna kanti plaanib minna?