Oleme nüüdseks läbi reisinud pea kogu Euroopa, iga suvel umbes kuu. Kuigi teen enne põhjaliku kodutöö sihtriigi(riikide) kohta, siis tegelik marsruut kujuneb reisi käigus. Põnevaid soovitusi saab teistelt turistidelt, kohalikelt, i-punktidest, infoplakatitelt jne.
Kuna meil on piisavalt aega, siis võtame ka kohale- ja tagasisõitu rahulikult - käime palju ujumas ja vaatame ka tee peal iga päev midagi. Esimesel päeval jõuame Leetu, teisel Poolasse. Iga kord püüame valida uue tee. Kogu reisi ajal püüame kasutada pigem kõige väiksemaid teid, nii näeb palju põnevat! Teemaksud on mugav ära maksta koduarvutis.
Varustuse jaoks on arvutis nimekirjad: baasnimekiri igasuguse kodust väljamineku kohta ja erinimekirjad (jalgsimatk, hotelliga tööreis, suusareis jne). Sobiva prindin välja ja täiendan-parandan pakkimise käigus. Reisime abikaasaga kahekesi, tagaistmele läheb magamisvarustus telkimiseks. Pakiruumi kastidesse toit jms. Kindlasti tasub kaasa võtta purgisuppe ja muid purgitoite (pajaroad jms), pudruhelbed, must leib, kohv (igalt poolt head ei saa). Süüa teeme priimusel. Veenõu, ämber. Viimast saab kasutada pesu ja nõude pesemiseks, pooliku arbuusi paigutamiseks, enda ülevalamiseks. Telgis lähevad kõige alla penod ja siis isetäituvad madratsid, et neid katkiminekust säästa (okastaimed), nende peale veel tekikotis vatitekk, mis on lina eest. Kaasas on tekikotid, mida soojas saab tekina kasutada ja üleni lahtikäivad magamiskotid. Kui on külm, saab sisse pugeda. Kui vihma pole oodata, paneme üles vaid sisetelgi. Telk on alumiiniumkaartega, sest teised lõhub torm ära.
Ööbime metsikult telgis, kõikides riikides. Ainult korra on ära aetud Tšehhi metsavahtide poolt. Läksime siis lähedusse heinamaa serva. Mõnikord harva ka kämpingus või hotellis. Näiteks siis, kui tahame suurlinnas õhtul kontserdile minna või kuumus ei lase konditsioneerita magada. Soojades maades sõidame õhtul mäkke, seal on öösel mõnus, leidub metsa ja vaade telgist on uhke! Püüame leida ööbimise veekogu kaldale, et pesta saaks. Telgi püüame paigutada nii, et silma ei paistaks. Kaasas on ka suured seljakotid, sest vahel on telkimiskoht parkimiskohast eemal. Soojades maades saab pesta tee äärel olevate veekraanide juures, ämber abiks, ka bensiinijaamas. Väike šampoonipudel on alati kaasas, mõnes ühiskondlikus tualetis on mugav pea kraani alla panna. Ujumisussid võimadavad igal pool vette minna.
Kombineerin GPS-i (netita varianti muidugi) ja paberkaarte. Viimastelt on hea näiteks päevateekonda planeerida. Lisaks Tom-Tomile vaatan ka Google Mapsi, sest seal on tihti peal põnevad kohalikud vaatamisväärused, mida mujalt ei leia, ujumiskohad jms.
Ärkame kohe, kui valgeks hakkab minema, sest siis pole veel nii palav, teed on tühjad, mahub rannaparklasse ja vaatamisväärsuste parklatesse, loodusliku vaatamisväärususe piletimüüja pole veel tulnud ja saab tasuta, parkida ka.
Dokumentide ja raha jaoks on vöökotid, seal on kindlasti ka valvekempsupaber, esmaabivahendid jms. Kaasas on nii passid kui ka ID-kaardid, üks vöökotis, teine autosse peidetud, lisaks veel koopiad kolmandas kohas.
Bensiinikanister on kaasas. Korra on endal vaja läinud ja korra saime teised turistid hädast välja aidata.
Ah jaa, sandaale ei tasu telgi ette jätta, sest need maitsevad koertele...
No nii organiseeritud elu ma küll välja ei kannata. Usun, et tunnete end kindlalt kui riskid on maandatid, aga meie vaatame üle, et dokumendid, pangakaart ja sularaha oleks kaasas, vett ka väikese kanistriga, ravimid ja puhas prsu ja minek
- Soojades maades saab pesta tee äärel olevate veekraanide juures, ämber abiks, ka bensiinijaamas. Väike šampoonipudel on alati kaasas, mõnes ühiskondlikus tualetis on mugav pea kraani alla panna.
Tegelikult ka või? Kõlab pigem nagu "eestlased esimest korda Lääne-Euroopas ANNO 1992"... :-)
Aga eks inimesi on erinevaid, tore teada.
Aga kui kogemusi juba jagasid, siis kui saladus pole -- mis on aastal 2023 põhjuseks, et metsikult telgis elada, priimuse peal purgisuppe soojendada ja maantee servas kraani all pead pesta? Aastal 1992 võttis miski 4 DEM (32 EEK, ~ 2 EUR) võileib maanteeäärses putkas tõesti Eesti hindadega võrreldes silme eest virvendama ja seetõttu oli kodust maksimaalselt paljude asjade kaasavedamine ja võimalusel põõsa taga vaikselt telkimine arusaadav aga täna on paljudes Euroopa riikides vaat et odavam väljas süüa ja poest toitu osta kui Eestis, seega milleks purgisupid ja salaja võsas telkimine (mis on paljudes riikides tegelikult ebaseaduslik)?
Ah et miks? Nii on odavam. Saame kauem reisida, kaugemale sõita ja rohkem näha. Sobivas kohas ei pruugi ka vaba ööbimiskohta olla. Loomulikult ei ole mul midagi hotelli vastu, aga siis oleksid reisid palju lühemad ja ei saaks jooksvalt plaane muuta.
Üldiselt siiski ei ole odavam väljas süüa, kuigi vähemalt kord päevas teeme seda niikuinii. Ja tihti lihtsalt ei ole söögikohta. Me nimelt eelistame metsikuid kohti ja väikeseid teid.
Lõunapoolsetes maades on siesta, ka söögikohad on just lõuna ajal, kui meil kõht tühjaks läheb, kinni.
Merike1, aitäh kogemuste jagamise eest!
Vastan samamoodi Alarile - nii on odavam ja ehk ka paindlikum.
Me reisime autoga nii, et vahelduvalt kämpingutes telkides või "päris" öömajades. Kämpa saab leida jooksvalt ja kergelt ja kustahes, hind viiele (meie + kolm teismelist last) on keskeltläbi 50 eurot öö (Ida-Euroopas vähem, lõunas ja läänes rohkem). Ja kämpa puhul on teenuse tase suht standardne. Öömaja leidmine jooksvalt on keerulisem ja hind viiele pigem 150-200 eurot.
Söök - lastele reisil restorani leidmine tähendab kas itaalia või india söögikohta. Hind viiele on 50-80 eurot söögikord. Kohalikke hõrgutisi nad pigem niikuinii ei söö. Pikal reisil tähendab see pizza-pasta dieet aga kõhukinnisust. Kui juba kämpingus olla, siis võib seal vabalt ka ise süüa teha. Võtab vähe aega, tuleb toitev, maitsev ja on sisuliselt tasuta. Meenutan heldimusega sel suvel Soomes priimuse peal tehtud lõhesuppi, keele viis alla.
Toidu kaasa võtmine on pigem ajavõit ja mugavus. Muidugi ostame kohapealt ka. Aga lihtsam on osad asjad kodust parajas reisipakendis kaasa võtta.
Ehk siis kämpades ööbimine ja söögi osaliselt ise tegemine annab pere pealt kokkuhoidu 100-200 eurot ööpäev.
Jah, on riike, kus nii öömaja kui väljas söömine on väga odavad. Eks iga pere või seltskond ise otsustab, kus ja mismoodi ta siis oma reisi korraldab.
Eraldi teema on veel sõpradega koos reisimine. Ikka on mõni pere rahaga rohkem kitsikuses. Mida vähem paratamatuid kulusid, seda vabamalt saab sõpru reisile kaasa kutsuda.
Kui ma eile seda teemaalgatust lugesin, siis ma mõtlesin, et mis oli selle teema tegemise eesmärk? Tavaliselt sisaldab esimene postitus mingeid küsimusi, millele siis teised inimesed saavad vastata ja ehk isegi nõu anda. Selles teemas mingeid küsimusi ei olnud, lihtsalt kirjeldati ühte suhteliselt askeetlikku (vähenõudlikku) reisimise viisi. Võib olla soovis teemaalgataja lihtsalt tutvustada seda, kuidas tema armastab reisida.
Kämpingutest veel niipalju, et hotellis või airbnb-s tähendab "viis inimest käivad hommikul kempsus ja duši all" vähemalt tundi aega. Hästi distsiplineeritud perekond saab seda optimeerida - "sa jood praegu kohvi, ma siis hüppan pesema". Aga tavaline rutiin on, et ärkad, kõik lähevad hommikusöögile, tulevad tagasi... ja siis enne linna peale minekut peaks kõik end ära pesema. Ja siis neli inimest keerutavad pöidlaid, kuni vööni juustega preili enda soengut sätib või föönitab.
Kämpingutes on see kõik palju kiirem. Seal võtavad jälle muud asjad aega. Aga kui siis peab ootama, saavad lapsed palli mängida või randa minna vms. Ehk, kämpingute keskkond on üldiselt lõbusam ja toredam kui hotellitubade ja üürikorterite oma.
Samas on kesklinnas otse kõrtsi kõrval ööbimisel teised võlud. Seepärast ongi tore olla vaheldumisi nii ja siis naa :)
kaupo51, võta trip.ee esileht ja keri alla välja ja kliki nupul "mis on Trip.ee". Seal kõige esimene lause ütleb: "kaks reisihuvilisest sõpra Kristjan ja Tom otsustasid püsti panna lehe, kus reisisellid saavad kogemusi vahetada."
Seda Merike1 täpselt teeb - on reisisell, kes jagab meile oma kogemusi.
Magamiskottide kasutamisest, ka automatkamisel- igaks juhuks mainin, äkki kõik ei teagi kuidas neid veel kasutada saab.
Nimelt on olemas magamiskotte, mida saab omavahel tõmblukkudega kokku panna, nö 2 inimese kotiks muuta. Hästivarustatud matkavarustuse poodidest leiab kindlasti, üks peab olema vasaku, teine parempoolse lukuga.
Oluliselt lihtsam romantikat teha. Kui mõlemad tahavad. :)
Merike1, tore postitus, enamusega nõus. Mul oli autoreisidel lisaks kaasas sapööriabidas perifeerias jäljetuks hädal käimiseks.
valdek, enne kokkukäivate magamiskottide soetamist mahtusime naisega vahel ka ühte magamiskotti :)
Lisan veel, et peale esimest Norra reisi kolisime naisega telgist autosse magama, kus oluliselt mugavam ja turvalisem. Voodis 10 cm porolooni. Ööseks tõstsime segavad asjad esiistmetele ja katuseboxi. Tagumistel akendel olid siseküljel statsionaarselt auklikust paksust vineerist raamid, milledel sääsevõrgud, akende avamisega mugav öösel (ja ka päeval; ja ka sõidu ajal) õhuvahetust reguleerida. Külmemas kliimas kaasas -30 - -45 kraadi magamiskotid, Külmaga aken ikka praokil niiskuse väljalaskmiseks. Viimastel reisidel sai valmistatud akendele sisemised termokatted. Külmaga ööbides võtab akende külmakiirguse ära. Palavaga pidi laskma hommikul kauem magada, seda ei ole katsetanud.
Gaasipriimuse vahetasime peagi pisikeste balloonidega gaasipliidi vastu. Odavad külmikud ei jahuta, ei pea külma ja teevad häält, peagi soetasime korraliku kompressorkülmiku.
Pisike autokäiviti/akupank tagab, et hommikul auto kindlalt käima läheb.
Sarnane teema oli varem arutlusel siin.
Paar lisasoovitust: maanteede ääres on paljudes tanklates olemas duširuumid, kus 3-4€ eest saab kogu seltskond pestud. Või siis saab minna end jahutama mõnda väliujulasse, kus ka dušid olemas.
Kui soov ikkagi vabas looduses kesta, siis tasub kaasa võtta akudušš, riputad oksa külge, voolikuots ämbrisse ning ongi olemas.
Toitumisest: meeletus koguses toitu kaasa vedada pole mõtet, nautige toite, mida kodus ei saa, selles reisimise üks võlusid ongi. Vahest ehk kui vaid mingi toit, milleta ei saa ja mille saadavus kahtlane, nt suitsulihaga hernesupp. Samas näiteks guljašisuppide valik Kesk-Euroopas on kordades etem. Kui pirtsakamad lapsed kaasas, siis Ikeasse, nt Poola Ikeas on lasteeine ca 2€ ja ma pole veel last näinud kes lihapalle ei söö. Samuti kõlbavad kõik linnaäärsed ostukeskused, kus alati on mõni soodsam söögikoht ning ka tankimine reeglina soodsaim.
Netiga GPS on kindlasti parem kui netita, internetti see palju ei söö ja Euroopa enamuses Eesti pakettidega kaetud. Üldse tasub elu lihtsustamiseks eri äppidega tutvuda, nt park4night näitab sobivad peatuskohti, Truck Stops dušiga peatuskohti jne.
Lihtsalt ääremärkusena, et lisaks IKEA-le, said kunagi Lääne-Euroopas hästi tuttavaks ka kiirteede äärsed McDonalds'id ja Burger King'id. Mitte et oleks kiirtoidu fänn, aga kui päeva jooksul vaja pikem distants maha sõita ja autos ka väiksed lapsed, siis oli väga mugav kiirteelt korraks maha põigata ning max poole tunniga teha lõuna või õhtusöök. Ja ühtlasi jalgu sirutada. Erinevalt muudest restoranidest kuhu mõnikord võttis kiirteelt mahakeeramine koos parkimise leidmisega tunni või isegi enam, olid need kohad märksa kergemini ning kiiremini ligipääsetavad. Pluss lastel ei tekkinud menüüga kunagi probleeme :)
Kui kohale jõudsime ja väiksemaid teid pidi piirkondadega tutvuma hakkasime, siis oli muidugi teine lugu. Aga sihtpiirkonda kiirelt jõudmiseks töötas see hästi!