Ma seal mingeid juppe olen sõitnud.

See ei ole kiirtee, välja arvatud mõned lõigud.

Aja kohta annab Google (või mistahes muu kaart) hinnangu.

"Must be kohad"... Sõltub sinust. Mina ütleks "arvutiajaloo muuseum Mountain View-s", aga kas sa kuulaks mind? Vist ei.

Pea kusagil kinni, kus maantee läheb ookeani äärt pidi. Pane varbad vette või käi ujumas. Istu kivi peal. Naudi...

Sekvoiasid vaata kusagil, käi mõne mäe otsas, jaluta Stanfordi campuses või tee jooksutiir ümber Dish'i (nimeks ongi "Dish Run"), võta sisse mõne Ränioru linnakese high street'i saginat (Palo Alto on hea kompaktne ja sobib hästi)...

Sõitsin vastupidi, peatused tegin Morro Bays ja Montereys. Hommikul hakkasin Obispost sõitma, õõbisin Santa Cruzis ja kella 12 paiku olin SFis. Täpseid sõidutunde ei oska õelda.

Rohkem on meelde jäänud sellelt teelt Hearst Castle ja Monterey. Aga ka imeilusad vaated mis lausa sundisid peatuma.

Golfiharrastajana käisin uudistamas kuulsat Pebble Beach golfiväljakut (ei raatsinud küll 500 eur per nägu mängida) ja sealkandis tiirutades möödusime nende "kaubamärgist" üksikust küpressist (Lone Cypress), mis erilist muljet nagu ei jätnud.

Aga tuli ka teha kohustuslik kiire foto Kalifornia ühe enimpildistatud ja filmitud silla (lisaks Kuldvärava sillale) Pixby Creek Bridge juures, umbes 20 km Carmelist lõuna pool.

Sõitsin LAst SFni ehk teistpidi. Esimene peatus oli Goleta, kus vihmasest sügisest tulnuna ujuma tahtsime minna. Vesi oli aga naftane, tükk aega küürisime ennast pärast. Ööbisime San Simeonis. Sealt lühikese sõidu kaugusel oli üks tipphetki - Piedras Blancas Light Station, kus oli rannal morskade (vast ikka polnud hülged) lesila. Neid jälgida oli nii armasnaljakas, veetsime seal nii paar tundi. Mida SF poole, seda kurvilisemaks ja kõrgemaks tee läks. Väga palju autosid, sellega tuleb arvestada. Big Surini jaksasime ahhetada. Edasi pöörasime Big Basini poole vaatama metsatulekahjus kannatanud hiiglaslike puude taastumist - kurb, aga väga võimas pilt.

Mulle SF poolne ots sellest maanteest meeldis oluliselt enam, LA pool muljet ei avaldanud, Kui eesmärk on Las Vegas, siis ei kaota midagi poolelt teelt Bakersfieldi peale pöörates.

Oo, USA läänerannik on vapustav.

Esimesel USA reisil sõitsime ka Highway 1 pidi. Mulle jättis ka sügavaima mulje Elephant Seal (elevanthüljes) leviala San Simeoni lähistel. Soovi korral näeb sellest pilte alates pilt nr 6462 https://www.flickr.com/photos/ruudi/albums/72157624869408289

123qwerty, jaa eesmärk on Las Vegas ja edasi mitmed kanjonid.

apeks, väga lahedad pildid, aitäh!

Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele!

Majutus tasub seal ette vaadata ja broneerida, kui on plaan peatuda. Montereyst kuni Morro Bay'ni on valikut vähe, majutused täis ja võib hätta jääda. Plaanisime loojangut nautida mõnes hostelis, aga leidsime end pimedas kurvitamas asula poole, et kuhugi külge maha saada.

Las Vegases soovitan nn "tavalistele" lõbustustele lisaks kahte asja:

Süstamatk / sõit Colorado jõel Black Canyon'is, Hooveri tammist allavoolu. Super äge maastik ja jõgi on.

Spring Mountains'is mäed. Jäänukmäestik, tipp on Mt Charleston, 3632 meetrit. Märgitud matkarajad, igimänni (bristlecone pine) metsad, hurmavad vaated. Inimtühjus. Las Vegase kesklinnast on matkaradade algusesse poolteist tundi sõita. Charlestoni tipp on lihtsalt kõnnitav, ehkki tuleb pikk päev. Imeilus koht, täiesti mitte-turistikas. Ma olen lisaks Charlestonile (kus ma olen olnud otsas neli korda) käinud veel kahes teises kõrgemas tipus sealsamas - Mummy Mountain ja Griffith Peak-

Ma olen Las Vegases käinud üsna mitu korda, ja need on minu kaks kõige meeldejäävamat elamust sealt.

Mul kripeldab siiani, et Grand Canyoni põhja ei saanud. Matkates ei jaksanud suure palavuse ja jala probleemi tõttu ühe päevaga mõlemat otsa ette võtta ning pöördusime poole pealt tagasi. Siis 15 aastat tagasi tuli põhjas ööbimiseks paar kuud ette broneerida, tänast seisu ei tea.

Grand Canyoni kohta on siin palju postitusi.

Bryce kanjon rabas mind samuti.

Ma olen Grand Canyoni põhjas käinud ja serva peal ka, ja täiesti meh oli. Serval rahvamassid, kõik pildistavad hullunult, mul tekkis seal ainult tahtmine kiiresti jalga lasta. Müüakse mingit indiaani nänni ja räägitakse, kuidas see kõik on vana suguharude maa.

Tegelikult olime seal küll pea terve päeva, siin ja seal. Aga GC ainus emotsioon oli "okei, nähtud".

Ehk siis - minge ikka, kui saate. Aga kui ei saa, siis ärge nukrutsege :) Mäed on ilusad igal pool.

Mina käisin Grand Canyoni serva peal veebruari alguses. Täitsa mõnus,ilm oli jahe,selline "eesti suvi" ja umbes 30 turisti oli veel peale meie.

no ma ei tea, kunagi sai käidud märtsi koolivaheajal ja üleval olid hommikul miinuskraadid ja alla +25, kuidas veebruaris Eesti suvi oli, ei tea. Võibolla päeval siis, aga hommikul alla minnes oli kotrast ikka suur kui pead läbi lube liugu laskma.

Meil on plaanis kahenädalane road-tripp aprilli viimasel ja mai esimesel nädalal. Lennupiletid said ostetud suure sooduspakkumise ajal, seega reisi algus ja lõpp-punkt on paraku sama - Los Angeles. Oleme seal töö pärast käinud ja linna sisse ei läheks üldse.

• Millist marsruuti soovitaksite? Armastame pigem loodust ja väikelinnu, suurlinnad pole meie maitse. Matkarajad meeldivad väga, aga pigem paaritunnised otsad kui päev otsa müttamised.
• Kas majutused tuleb kindlasti ette broneerida? Oleme arvestanud, et reis tuleb päris kulukas, seega ülearu hinnatundlikud ei ole.

Kiirtee nr. 1 on praegu suletud varingu tõttu sel suvel. Highway 1 Conditions in Big Sur, California (bigsurcalifornia.org)

Enne suve 2024 on ehk lootust tee avamisele.

Teekonna läbimisele San Francisost kuni Santa Barbarani ilma peatusi tegemata on umbes 6 tundi. Teekond on väga käänuline , väga ilusad vaated Montereyst - Morro Bayni. See maantee on mõeldud ikka silmailule, PEATUSED ON KOHUSTUSLIKUD !