Iraani reisimise teema alla kiitsid mitmed Tripikad kohalike elanike külalislahkust ja sõbralikkust. Toivo aga küsis meie käest sellise küsimuse:
"Me tarbime heal meelel sealset külalislahkust. Kas me oleme valmis pakkuma võõrastele siin samasugust külalislahkust?"
Kui külalislahked ja sallivad oma külaliste suhtes oleme siis meie? Lugedes internetikommentaare mis puudutavad artikleid võõrtööjõust, segaabieludest või üldisemaid välismaalaste arvamusi meie koduvbariigist samuti soome ja vene turiste ei paista eriline külalislahkus ja sõbralikkus võõraste suhtes kombeks olevat. Muidugi olen täiesti nõus sellega et Delfi kommentaariumite laadsetes keskkondades toimetavad nn. "elukutselised kommenteerijad" annavad siiski väga vildaka ettekujutuse tervikpildist ja minu meelest suhtub keskmine Eesti inimene siiski väliskülalistesse väga hästi. Natuke imestama on mind pannud küll see et paljud linnanoored, kellest ootaks just avatust ja huvi, on kohati kinnisemad kui võõrkeeli mitteoskav traktorist Tiit Alutaguselt või tädi Linda Paidest:)
Kuid kuidas olete teie näidanud välja külalislahkust meie külaliste suhtes?
Omalt poolt ütlen, et nähes linnas, bussis etc. võõrast ja segaduses olevat inimest püüan oma algatusel temaga kontakti astuda ja võimaluse korral ikka aidata. Kas siis aidata piletit osta ja komposteerida, teed juhatada kuni selleni et kord istusin äärelinnas hotelli otsivate hispaania tüdrukute autorooli ning sõidutasin nad ise kohale. Muidugi enne küsisid nad minu käest teed ning ma olin tõeliselt imestunud kuidas nad sellisesse kohta üldse välja jõudsid. Aga noh, naiste värk :)
Kuid mis kogemused on teil külalislahkuse või selle puudumisega? Mida räägivad teie välismaa sõbrad? Milline on meie nn. "põhjamaine külalislahkus"? Selge see et lõunamaine ülevoolav sõbralikus ei ole põhjamaal lihtsalt kombeks.
See on siis omakasupüüdlik külalislahkus, mis pole tegelikult üldse ebatavaline.
Natuke liiga lai määratlus, et "islamiusuliste"; rahvaid mahub sellesse usku palju ja erinevaid. Eestlastesse see muidugi eriti ei puutu, aga kujutlege, kui räägitaks, et "kristlaste külalislahkus jne". Vabandust! Unustasin hoiatada, et tekst võib kohati olla lugeja poolt valesti tõlgendatav ja palun hoiduda tugevate intonatsioonide lisamise eest! Kui lahkelt ja südamlikult keegi võõrast vastu võtab, võib vahel olla ka raske mõista. Näiteks keegi Kesk-Aasia sõbramees seletas mulle kunagi - kui tuleb kallis külaline, võtame hästi väikese teetassi ja see on märk, et pererahvas pühendab talle palju tähelepanu ja on valmis ikka ja jälle tassi täitma. (Kui aga tuleb venelane, lisas ta kavalt naeratades, anname talle piraka kruusi ja valame kohe täis, tema siis muidugi mõtleb, et küll võetakse lahkelt vastu.) Et ega tasu sõbralikkuse pähe kõike võtta ja eks eestlased kipuvad maru kitsid ka vahel olema, ajasid juttu, tõmasid koos suitsu, no viisakusest osta ikka mõni väike asi.
Tänavu sattusin reisil vestlema Moskva mehega, kes kohe hakkas raiuma, et monumente ei tohi ümber paigutada jms, siis järsku küsis, kas te venelasi sallite; et meedia kogu aeg lausa hoiatab Eestisse sõitmise eest, aga teate, kõik tuttavad, kes on Eestis käinud, ütlevad, et eestlased on väga sõbralikud ja abivalmis inimesed!
Jupstykk1´lt küsiks, kas mäletad veel vanasõna "kuidas sina külale, nõnda küla sinule"? Mulle teeb küll heameelt, kui saan kedagi aidata, aga olen ka paaril korral jäänud kinniseks ja kahjuks! kahjuks! on seda juhtunud väliseestlastega suhtlemisel, ei, mitte nendega, kes sõja ja õuduste eest põgenesid või siit mõne aasta ära olnud, vaid kes 20-30-40 aastat tagasi läinud ja nüüd korraks tulles kõva häälega imestavad, et miks teil siin see asi niimoodi on ja teil siin teine asi teistmoodi on. No mis sa siin aitad või õpetad.
Minule väga meeldib suhelda Eestisse sattunud välismaalastega, aidata neil otsida vajalikke kauplusi ja sihtkohti. Juhuse tahtel on viimase aasta jooksul ette sattunud palju välistundengeid, kes on rõõmsad, kui lisaks üldisele välistudengite karjatamisprogrammile keegi neile veel nõu annab. Hiljuti võtsin maantee äärest peale 2 hääletavat neiut - üks Ungarist, teine Prantsusmaalt - ja terve koossõidetud aja arutasime põnevaid võimalusi, mida Tartus teha saaks :) Üks halenaljakas lugu juhtus Indiast pärit neiuga, keda ma varem veidi teadsin ja kellega juhtusime ühes bussis Tartust Tallinnasse sõitma. Teel tuli juttu tema marsruudist - Tartust bussiga Tallinnasse, sealt lennukiga Helsingisse ja siis juba edasi India poole. Küsisin, miks ta siis kohe Tartust Helsingisse ei lennanud. "Kas Tartus on ka lennujaam?", ajas neiu silmad suureks. Tallinna lennujaamas näitasin talle kätte suuna tema pileti peal kirjas olnud lennufirma check-ini poole, kuid sealt jooksis ta hetke pärast nuttes tagasi: "Minu lend väljubki Tartust!" Piletid olid ostetud reisifirmast, ei pannud ta ise tähele väljumise linna, ega juhitud ta tähelepanu sellele (nojah, ta ise ju arvas, et Eestis üks lennujaam ainult ongi). Kuna lennu väljumiseni oli 2 tundi, sai ta pistetud esimese takso peale, mille kätte saime, laenasin talle veel rahagi, kuna tal polnud sularaha kaasas. Taksojuht tegi kõva sõitu ja jõudis õigeks ajaks kohale, kuid...lend oli tühistatud ja kõik lenduootavad kodanikud sõidutati bussiga Tallinnasse, kust nad järgmisel päeval põhjanaabrite poole lennutati. Mu meelest on eestlased võrdlemisi külalislahked. Otseselt kedagi alati ei nuumata (eriti ootamatuid külalisi), kuid abi pakutakse ikka küll. Kõva kesta all on tihti soojad hinged :) Alati, kui olen viibinud seltskonnas, kus ka välismaalane pundis, on näha, kuidas üritatakse külalise meelt lahutada ja teda mitte üldisest vestlusest välja jätta.
Sellest India tüdruku edasi-tagasi juhtumist saaks komöödiafilmi teha! Saatsin selle lõigu Andres Maimikule. :)
Mis sa justykk1 niisama tolmu keerutad! Kui juba kord siia midagi tippisid, siis lase ikka lõpuni. See siin pole mitte naabrimehe erajututuba vaid me kõik osaleme selles saagas ja meid kõiki huvitab, mida sa lõpuni öeldud ei saa. Kas oled valmis meie kõigiga skypes ühendust võtma ja selgitama?
->jupstykk1 Huvitas sellepärast, et eestlasena ma tundsin end puudutatunu. Et mis ma ja teised eestlased, siis valesti teeme.
Mis teeme, mis teeme... Mina olengi kohe olemuselt ekslik ja väga ebatäiuslik. Samas täiesti lootusetu oleks püüda selles osas midagi parandada nende inimeste arvamuse põhjal, kes käivad ringi ja räägivad "mis te kõik sihukesed vastikud olete...". Päris kahju toredatest inimestest.
Eestlasena Eestimaal olen vist rohkem külalislahke ja abivalmis välismaalastele, aga välismaal elades jällegi eestlastele. Ei teagi kohe, miks nii:) Aga jupstykk1 kirjeldatud eestlane- kinnine, külm, ettevaatlik, kõikekartev...-eestlasena tuleb kohe soomlane silme ette, aga sugulaste värk:))) Küsimus jupstykk1-le, et miks tahate otsida oma rahvuskaaslastega kontakte võõrsil (Kanaarid, Omaan), kui arvamus meist just kõige parem pole? Või on välismaal elavad tegelased teinud läbi totaalse muutumise (mina kaasa arvatud)? Kui juba rahvuse iseloomustamiseks läheb teatud inimeste käitumisest lähtuvalt, siis võiksin "kirjutada raamatukesi" venelastest, bulgaarlastest, rumeenlastest, hispaanlastest, portugaallastest, hiinlastest, bantudest, brittidest, leedukatest, albaanlastest, abhaasidest, aseritest, ukrainlastest, mustlastest, jne., ja muidugi ka eestlasest, kes (murdosa rahvusest) jäänud meelde ebameeldiva käitumise ja anti-külalislahkusega. Ja kõik sakslased on teadagi, kes (nõuka aja stereotüüpe meenutades). Kuid palju-palju enam on mul eelpoolnimetatud rahvustega olnud hästi meeldivaid ja külalislahkeid kogemusi, ka eestlastega.
Eestlasena Eestimaal olen vist rohkem külalislahke ja abivalmis välismaalastele, aga välismaal elades jällegi eestlastele. Ei teagi kohe, miks nii:) Kus juures ei olegi selle peale nii varem möelnud, aga olen marks66 nõus, millegi pärast ongi nii.