Ja siis pahandame kui keegi välismaalane kirjutab Eestist halvustavalt, peab meid venelasteks jne. Mul oli lugedes tunne, et kohe hakkaks kaklema. Las olle pealegi. Ju see oli siis tema Egiptus. Küllap ta edaspidi läheb Rivierasse, Nizzasse ja minu teed temaga ei ristu.

Mina olen artiklis kirjutatuga nõus. Nii ongi kohtades, kus turiste viiakse. Kui keegi käib mujal, siis on seal võib olla teisiti. Kõige hullemad minujaoks on pealetükkivad kaupmehed. Käiks ja lihtslt vaataks, aga ei saa. Bussiaknast saab ainult rahulikult välja vaadata. Taksot võtta ei taha. Igal juhul tekib tunne, et tahetakse sind petta ja midagi pähe määrida. Kui keegi ei tea siis, sarnanevad nad meie mustlastega. Varastamine pidi neil olema patt, aga petmine mitte. Ega kõik ei taha seal käia nagu Poola ja Leedu turul. Liiklus selline kus ei läheks ka raha eest ise sõitma. Aga see liiklus on vaatamisväärsus omaette. Artiklis väljaöeldu on esimene mulje Egiptusest, paljudele ka viimane mulje.

..et reisimuljete kirjutajal on päris hea huumorimeel. Aga minu isiklik arvamus on, et Egiptusesse egiptlasi kartma minna on päris huvitav idee :P. Reisi peaks ikka nautima ja egiptuse rahvuse eripäraks ongi minu arvates ikka hämmastav võime läbi suurepärase suhtlemisoskuse asju vägivallatult ajada ja lahendada (kuigi igal maal on hulle ja erandeid). Egiptlastele aga ei jää nt Eestist tulnud inimeste hirm märkamata ja on küsitud ka, et miks see niimoodi on. Ja eks mina olen siis aretanud teemat küll põhjamaisest kinnisest temperamendist ja kahtlustavast loomusest liiga intensiivse suhtlemisalgatuse osas ja küll hirmust saada haledalt pettetuks saada. Ning millest ma ei räägi neile ja omateada jätan, on siiski ka minu arvates sageli esinev soovimatus eelarvamusteta ja respekteerivalt suhtuda kohalikesse.

Kõikidele Egiptusest huvitujatele - ilmunud uus raamat Egiptusest: "Egiptimaa. Eestlanna elu loori varjus". Eesti Ekspressi raamat räägib Egiptuse igapäevasest elust, aga ka islamist ja eestlasena välismaal elamisest ning sisaldab ka soovitusi Egiptusesse reisijale.

Hei! Minu üllitise Egiptuse teemal saab nüüd alla laadida siit:

http://innovatsioon.wordpress.com/egiptusega-abielus/

169 lk ausat tööd ja pingutamist hea eesmärgi nimel. Trükki see ei lähe nii et - jalad selga ja downloadima!

Hääd lugemist - ja siis uuesti Egiptusse! :)

Ohoo, ootan põnevusega, et abikaasa saaks töö juures "raamatu" välja printida. Algus oli nii põnev, et ei tahtnud kuidagi lõpetada...kui vaid silmad lubaksid arvutiekraani pikemalt vahtida!:)

Inga Raitari "Elu võti"-suhteliselt põnev ja natuke humoorikas Egipti teemaline põnevusromaan.

Raamatus seiklevad reklaamikunstnikust daam ja mehine, hõbedaste oimukohtadega ärimees läbi salapära ja ohtude, et otsida vastust küsimusele: kas tõesti on kõik maailma iidsed kõrgtsivilisatsioonid rajanud eestlaste esivanemad?

«Eesti Da Vinci kood»

“Egiptimaa. Eestlanna elu loori varjus” - sellele raamatule on juba järg ka ilmunud, aga ei mäleta praegu pealkirja kohe. Ise just lugesin esimest osa egipti ja tagasi lennul, nüüd plaanis teise osa jahile ka minna. Minule kui vaaraode huvilisele oli päris põnev lugemine Christian Jaqk´i "Reis vaaraode Egiptusesse". See on päris muististest, mitte ilukirjanduslik, aga sama autor on kirjutanud ka viieosalise Ramses II sarja, mis siin kuskil eespool ka mainitud oli. Ja Sinuhe andis Varraku kirjastus eelmisel aastal uuesti välja, õnnestus endalgi raamatuklubilisena soodsalt hankida.

Lõpetasin just sakslanna Heike K. Wagneri raamatu "Vangis armastatud maal" lugemise. Kuigi lugu kirjeldab aega 60-ndate alguses, jättis see mulle peale lugemist raske meeleolu. Praeguste Egiptuse-eestlannade raamatud on palju helgemad :)

Ajakirjas Imeline Teadus teooria Nofretete kohta: http://www.imelineteadus.ee/article/2011/3/30/nofretete_vaenlasega_voodisse

Neile, kes Õpetajate lehte ei loe. Eestlasena Aafrika Ameerika koolis:

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6021 http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6022

Nonii Egiptuse sõltlased, kellel huvi raamatute vastu, siis uus ja värske "paber" ootab teid varsti poelettidel! Raamat näeb välja selline: http://trip.ee/content/nuweiba/nuweiba-lugusid-kõrbe-ja-mere-piirilt-katsetan.html

Üks "lõiguke" raamatust Nuweiba huvilistele ka:

Kuigi ma Salmani juures enam ei käinud, juhtusime ikka trehvama. Rääkisime maast ja ilmast, kommenteerisime mööda randa jalutavaid naisi ja viskasime nalja. Temaga oli kerge rääkida. Ei olnud sellist tunnet, et oleme äärmuslikult erinevatest kultuuridest. Ta sai naljast aru ega tõmbunud kaitsesse, kui mõni nali käis beduiinide või moslemite kohta. Istusime kord jälle rannal ja ajasime loba. Meie kõrval istus ka Salmani sõber Farag- Alla. Farag-Alla oli beduiini kohta suur nagu kapp, veidi üle kolmekümne aasta vana ja väga muhe mees. Inglise keelt ta hästi ei osanud, aga mõnest asjast sai ikka aru. Farag-Alla tõusis ja jalutas meist eemale. Pööras siis näo üle vee Saudi Araabia poole ning hakkas palvetama. Veidi eemal päevitas Farag-Allaga ühevanune eestlanna. Ta oli siin eraturist. Üüris Nasredinilt onni ja elas oma puhkusenädala hotelli asemel meie rannal. Eestlanna nägi päris hea välja ja see oli ka üks põhjus, miks Salman ja Farag-Alla minu juurde asja tegid. Alati, kui rannale ilmus ilma saatjata naisi, elavnes ka kohalike liiklus. Eriti hinnatud olid ennast sassi suitsetanud Iisraeli plikad. Need olevat kõige kergem saak – aga kõlbasid ka teised. Naisi tülitama minna keegi ei tohtinud, siis oleks Nasredin neile turja karanud. Selline oli ranna komme. Naiste poole ei tohtinud ise pöörduda. Tuli oodata, et ehk pöördub naine nende poole. Nii nad siis sebisid ja ootasid, et ehk jookseb hiir ise magavale kassile suhu. Kui Nasredin ega ranna omaniku poeg Attawy ei näinud, siis muidugi mindi ja tehti naistega juttu. Aga ühe silmaga piiluti maa poole, ega Nasredin ole tulemas. Must mehike oleks naiste tülitajale kohe sõidu sisse teinud. Vaatasin palvetavat Farag-Allat ja küsisin Salmanilt: “Mis sa arvad, mis juhtuks, kui see eestlanna tõuseks nüüd oma lavatsilt, jalutaks Farag-Alla ja Meka vahele ning fläšiks? Kas Farag-Alla katkestaks palve?” Salman hakkas laginal naerma. “Ma ei tea, mida Farag-Alla teeks, aga ma võin sulle näidata, mida mina selle peale teen,” ütles ta, “ma lähen palvetama ja sa saada ta minu ette fläššima.” Meile mõlemale oli selge, et see kõik on vaid nali. Ei lähe ma rannal päevitavalt eestlannalt sellist tempu paluma ja kui ma ka läheks, ei teeks ta seda mingil juhul. Selle nalja ajal sai selgeks, et Salman ei võtnud oma usu üle naljatamist rünnakuna. Sudaanlased Yasser Rasta ja Sami oleks sellise jutu peale pahandanud, nad ei oleks kaasa naernud. Adil Katriin aga oleks võtnud asja nagu Salman. Adiliga juhtus meil kord üks tobe lugu. Pikk vibalik sudaanlane Adil Ibrahim õpetas mulle mõned araabiakeelsed roppused. Ma läksin neid Adil Katriini peal proovima. Andsin talle otsekui raskekuulipildujavalangu, Adil aga ei teinud väljagi. Vaatas omaette maha ja pomises midagi. Siis sain aru, et ta palvetas. Pärast läksin ja palusin vabandust. Ütlesin, et ma ei tahtnud ta palvet segada. Adil naeris ja ütles, et ta mõistab, miks ma ei taibanud, et ta palvetab. Sest keegi polnud Adili palvetamas näinud. Ta tegi seda haruharva. Ja ma sattusin seekord oma roppuste-valanguga just õigele momendile. Aga nii nagu Salman praegu, võttis ka Adil kõike naljana. Kui Farag-Alla oli palve lõpetanud, tuli ta meie juurde tagasi. Salman rääkis, mida ma olin kavatsenud. Farag-Alla lõi silmad maha, siis tõstis need liivalt üles ja peatas eemal lavatsil lebaval eestlannal. Kuigi ta midagi ei öelnud, oli näha, et Farag-Allal poleks selle tembu vastu olnud mitte kõige vähematki.

Tahtsin ka just sama raamatut soovitada, mulle meeldis:)