Eurotripp 9-kohalise väikebussiga, sihtkohaks Lõuna-Prantsusmaa (Nice ja Monaco)

Tere!

Plaan minna juuni lõpp 9-liikmelise seltskonnaga Euroopasse (15 päeva kokku), sihtkohaks siis eelpool mainitu. Rendime 9-kohalise väikebussi, millega saime kaasa ka 900 liitrise suusaboxi. Mõte on ööbida telkides, kuskil looduses.

Tripp näeks välja selline:
Eesti-Läti-Leedu-Poola(Varssavi)-Tšehhi(Praha)-Saksamaa(München)-Šveits-Itaalia(Milan)-Lõuna-Prantsusmaa(Monaco/Nice)

Sai asi ka graafiliselt Autoroute'i kasutades kirja pandud ja näeb välja siis selline:

http://images.orkut.com/orkut/albums3/ATgAAAA7OAOA24XGY5qYgCIGAEmjgaatoSn1MAxBzDMOn9vEqBSd-fJHeW4sbwkbRNoptWsjAGXAp-TS29PP-fegsyrXAJtU9VBg2ewe5jxv0phXTfNNP0162hpByQ.jpg

Praegu ongi meie jaoks suurimad küsimused, et mida näiteks vaadata Monacos ja Nizzas ? Me ei lähe sinna ainult peesitama, tahaks end samuti kultuurselt harida/jäädvustada/vaadata vaatamisväärsusi, loodusnähtusi jms. Kas on võimalik üldse sellises kuurortis telkida ?? Kas keegi teist on läbinud taolise tripi ja kus ning kuidas olete ääbinud siis? Siin foorumis on muidugi sellest pikalt räägitud ning nagu aru olen saanud, et sealsetes riikides pole telkimine vabas looduses lubatud, kuid sellegipoolest seda tehakse. Suuremaid probleeme pole nagu tekkinud...? Oskab keegi soovitada sealkandis telkimiskohti või ka siis odavaid campingu kohti või ka hosteleid.

Kas keegi oskab ka öelda mõnda internetilehekülge, kus oleks kirjas vastavate riikide vaatamisväärsused, ilusamad kohad jne??? Või kui oskab äkki keegi teist soovitada ilusamaid kohti, mida ei tohiks nägemata jätta?

Teie konstruktiivsele kriitikale/mõtetele ja soovitustele lootma jäädes!
Aitäh!

Huvitav küsimus! Väga õige järeldus.
Soovitasin Millau silla külastamist sellepärast, et olen näinud Millau silla ehitamisest dokumentaalfilmi, ja silla arhitektuur ja tervikmulje ja ehitusviis olid muljetavaldavad.

Viaduktil ja sillal pole vahet.
ÕS: viadukt - orust, teest vm üle viiv sild
Pealegi voolab oru põhjas jõgi.

Millau viadukti tasub kaema minna, lisaks tasub ka üks pool päeva ja öö vabalt Millaus veeta. Seal on jõgi, ja kui linnast 1-2 km välja sõita, leiate jõe ääres ilusa telkimiskoha (meie käisime ja keegi ei ajanud ära). Ilus vaade avaneb, kui teete väikse mägironimise omal käel (väga mõnus) kaljunukile, mõnusalt jahe koobas on seal ja mega vaade alla orgu, linnale, jõele ja viaduktile. Kohalikud talud ümberringi, koerad lahti ei ole:)
Mind üllatas see varaste jutt. Endal selline halb kogemus jäi õnneks kogemata. Ja kui Renault bussiga lähete ja miskit logiseb, siis on selles linnas justnimelt Renault teenindus olemas:)
.
.
.
Trip.ee parandas postitust keeleliselt!

Mul on sama plaan, sõpradega minna Lõuna-Prantsusmaale, autoga. Aga tahaks teada mingeid põhiasjus. Probleeme ja mingeid asju mida peaks teadma, ja umbes palju läheb raha ja kaua sõidab jne.

Aitäh :)

Käisin kunagi häälega samas kohas, aga see pole võrraldav...
.
.
.
Trip.ee lisas mõned suured algustähed!

Mul on ka arvutis Millau ehitamise fotod PPS-na. Pildid on tehtud samast kohast aga teatud aja tagant. Kihvt on vadata, kuidas see superviadukt tükkhaaval kerkib. Endal on ka plaan seda kunagi vaadata. Nüüd siis sain teada, et 12.-EUR tuleb välja käia.

Nii, reis läheneb jõudsalt (start 28. juuni) ja marsruut paberite järgi näeb välja nüüd sutsuke teistsugune:

http://www.hot.ee/excess1//ATgAAAAW8T03v4GkzJiV_Kg-_JU_71f6qkA33iw9EQhXcLN_gclXIepDL1XNETDrJXTBeEOuV_EGh3p_.jpg

Läti->Leedu->Poola(Varssavi)->Tšehhi(Praha)->Saksamaa(München)->Šveits->Itaalia(Milan & Torino)->Lõuna-Prantsusmaa(Monaco, Nice, Cannes, St. Tropez, Marseille, Millau)
Eks ole näha kui reaalselt see välja kukub.

Tekkis veel selline võhiklik küsimus, et kas kohapeal saab tasuda pangakaardiga või peab kindlasti sularaha olema või hoopis krediitkaart ?

Rohkem nagu küsida ei oska, kuid väga-väga suur hea meel oleks, kui annaksite veel nõu vastavalt oma kogemustele ja tegemistele!!

Päikest!

Sularaha on alati abimees!
Ning krediitkaart kulub samuti ära.

Iseenesest mõistetav, kuid kas Eesti pangakaardiga ei saa tasuda ?

VISA ja MC ei tohiks probleem olla.
Muudega ei ole kindel.

Ise olen ööbinud nice'is sellises kohas: http://www.vsaint.com/ ja see on olnud üks kõige toredaimaid kohti üldse, kus ma maganud olen (maganud olen alates kiirteeäärsest võsast kuni radissonini). hinnad on kah kaunis mõistlikud. inimesed supersõbralikud.

nice on sobiv koht kust käia monacos ja cannes'is ja miks mitte ka itaalias enam vähem ühe päevaga. saint exupery hoovi peaks saama ka auto parikda, kui see kokku leppida.

monacosse nice'ist minnes sõitke läibi sellisest kohast nagu Eze (mitte Eze-sur-mer). On väikene külake mägedes, kus on metsikult ilus, mäe umber põimunud, vanalinn väikeste käänuliste tänavatega ning ka väike botaanikaaed, kust on hingematvalt ilusad vaated merele ning ümbritsevale.

Tänud veelkord, eriti viimase vastuse peale. Eze kohapeale teeme suure punase ringi, vaatasin just Google Earth'ga, et väga kiiduväärt kohake paistab olevat. Samuti ööbimiskoht tundub soodne :)

Niih...tripilt tagasi ja emotsioon on "WOOOW". Oleme eelkõige uhked selle yle, et ideest sai reaalne plaan, millest omakorda kindel teostus...see näitab taaskord, et ka väga rohelised, kes pole ilma näinud võivad millegi sellisega hakkama saada, kui on tugev seltskond, kes hoiab yhte :)
Tripi võib lühidalt kokku võtta sõnadega „täis pakett“ – saime kõike, mida oodata võis ja enamgi veel..rõõmuhõisked, WOW effektid, pisarad, shokihetked, pinged omavahel...see on see, mis teeb tripist tripi :)
Meie plaan oli välja jõuda Lõuna-Prantsusmaa rannikule ja see siis vaikselt läbi sõita/vaadata ja võib öelda, et tuli hästi välja. Siinkohal võib tõdeda seda, et plaan plaaniks, reaalne teostus aga ei pruugi sellega alati kokku minna. Näiteks oli meil plaanis sõita ka läbi Torino ja Milano, kuid arvestades seda, et tegu on suurte linnadega, kus liiklus on metsik, siis otsustasime need vahele jätta ja sõita mööda kiirteid, säästsime aega ja närvi, kuid samas jäid need linnad nägemata, kuid ei heida meelt, sest liiga palju ilusat oli veel ees :)
Mainiks ära ka selle, et 2 nädala jooksul ei ööbinud me kordagi üheski hostelis/hotellis/kämpingus, vaid iga öö oli meil nn wildlife telkimine. Ööbimiskoha leidmisega võib aega minna, kuid kes otsib, see leiab. Ühekorra läks meil koha leidmisele ligi 4 h, kuid asi oli seda väärt. Kõige eredamalt jäi meelde ööbimiskoht Bregenz’s (väikelinn Austrias, Saksamaa piiri lähedal). Kõik algas sellest, kuidas väga kõrgele mäeotsa viis tunnel, mida sõitsime ligi 7 minutit ja tunnelist väljudes avanes pilt, mis lööks iga inimese jalad nõrgaks, sel hetkel käis bussis selline kisa, kui pilt avanes ja rahvas jooksis seda lähemalt kaema ja tõesti, hämmastav. Sel hetkel tundsime, et siit mäeotsast me enam alla ei taha minna ning tekkiski mõte, et üritame ööbimiskohta leida. Sõitsime aga ülespoole edasi ning siis leidsime end ühtäkki teelahkmelt, sest keelumärk oli ees, kuid tegin ettepaneku, et sõidame läbi ja vaatame, mis saab, mõeldud-tehtud ja sõitsime üha ülespoole kuni tee lõppes. Olime sattunud väikesesse elamurajooni, kust ühest majahoovist avanes lummav vaade – Austria lumised mäenõlvad pilvede taustal. See oli hetk, mil keeldusime minema sõitmast ja võtisme kohaliku elaniku ette, et kas võime 1 öö veeta nende hoovis, sest see oli ikka väga suur ja mõnusalt roheline. Kuna rõõmsameelne mees inglise keelt ei rääkinud, siis tegime käte ja jalgadega ning mingil määral ka saksa keelega selgeks, mida soovime. Mees vaatas huvi pärast meie autonumbrit ja ütles „Oo, Estland!“ ja viipas pöidlaga üles. See oli märk, et sobib...tänasime härrat südamest ja panime telgid üles. Siinkohal on märkimisväärne härra külalislahkus, sest kohe näidati meile ära, kus asub WC, kust saame elektrit, lisaks tõi sulane meile tööriistad, et saaksime telkide vaiad maasse lüüa. Vastutasuks pakkusime raha, kuid keelduti, kuid kui pakkusime Kalevi komme öeldes, et Eesti toodang, siis võeti mõnuga vastu :D Vaade oli aga nii lummav, et telgist nägime neid mõnusalt kõrgeid lumiseid mäenõlvasid. Järgmise päeva hommikul läksin väheke kõrgemale, et pildistada seda loodusemängu kuna päike paitas ja ilm oli selge. Võtsin kaamera ja asusin pildistama kui ühtäkki näen miskit lendavat nii kõrgel. Kuna enne ühtki lindu ei märganud, siis käis peast läbi mõte, et tegu peab olema kotkaga ja nii oligi. See jutt võib tunduda nii tavalisena, kuid minu jaoks see ei olnud seda, sest see emotsioon, mis sel hetkel mind valdas, kuidas kotkas tiirleb õhus saaki varitsedes mägede taustal, kirjeldamatu. Üritasin teda siis kaamera ette saada ja mingil määral see ka õnnestus, kuid see vaatemäng oli hämmastav, kuidas kotkas tiirleb ja tiirleb ning ühel hetkel laskub suurel kiirusel maapinnale, et saak haarata ja seda kõike mägede taustal – emotsionaalne hetk terveks eluks...vabandan, et nii põhjalikult kirjeldan seda kõike, kuid lihtsalt seda kõike siin kribades võtab kogu see emotsioon taaskord võimust, elan kõike uuesti läbi :)
Lühidalt tahan öelda seda, et kuna välismaal võib suuri raskusi olla telkimiskoha leidmisega, siis ei ole see üldse mitte võimatu, kämpingukohti on lademetes, kuid üldjuhul olid need küllaltki inimesi täis, meie eelistasime siiski omaette olemist ja tuli ka välja. Korra pidime ka prantsuse politseiga kokku puutuma, kui sattusime looduskaunisse kohta järve äärde, kus asus puhkamiskoht vms. Meie aga lõime oma telgid keset parklat üles, tõmbasime pesunööri puult puule ja tundsime end kui kodus. 1 öö saime seal veeta, kui järgmisel päeval politsei meile külla tuli ja andis mõista kehakeeles, et ööbida seal ei tohi. Trahvi ei tehtud, saime noomida ja korras :)
Selle tripi ajal sattusime korra ka kerge bürokraatia ohvriks, kui tripi alguses võeti meid Läti väikelinnas rajalt maha, sest lendasime 50km/h alas 80-ga :P Politsei andis meile 2 varianti, et kas 45 eurot trahv või libistame me neile 20 ja pääseme puhtalt...valik ei olnud raske :P Sellist kohtlemist ootasime eelkõige Poolas, mitte aga naaberriigis!
Elasime ka mõned rasked hetked üle. Nimelt Tšehhis otsisime telkimiskohta ja leidsime Praha kesklinnas väikese järve, kuhu sõitsime...avastasime, et tegu on looduskaitsealaga, kuid see ei heidutanud meid. Telke üles pannes tundsin, et jubedalt putukad närivad ja hakkasin jalgu kratsima...järgmisel päeval tundsin, kuidas jalg on muutunud valulikuks, kuid ei heitnud meelt. Itaaliasse jõudes tundsin, et jalg läheb paiste, tegime viinakompressi, kuid ei aidanud, lõpuks oli jalg juba nagu õhupall ja ei suutnud enam valule vastu panna ja kiiremas korras võtsime ette tee Itaalia haiglasse. Haigla hämmastas mind – nagu turuplats, kuid õnneks oli mul Euroopa ravikindlustusekaart tehtud ja ravi oli tasuta. Tuli välja, et olin endale külge saanud Teetanuse ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab pinnases elava bakteri Chlostridium tetani poolt anaeroobsetes tingimustes produtseeritud eksotoksiin. See kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme. Kohapeal tehti mulle teetanuse vastane süst, mis kestab 10.a ja kirjutati välja ka 6 päevane antibiootikumiravi. Need olid ärevad hetked, kuid siit taaskord mõtteainet kõigile, et enne välismaale minnes tasuks üle kontrollida, kas kõik vajalikud vaktsiinid on tehtud. Paistetus tõmbus paari päevaga tagasi ja nüüd tundub, e tkõik on kombes...
Kõige kurvem ja raskem hetk tripi ajal oli see, kui jõudsime St.Tropez’i. Väike ja armas kuurortlinnake Lõuna-Prantsusmaal. Linna sõites otsisime parkimiskohta ja leidsime tasulise parkla ranna ääres. Võtsime vajalikud asjad ja läksime linna uudistama. 2 tundi hiljem kui bussi juurde tagasi tulime, siis avanes kurb pilt. Juhipoolne klaas sisse löödud ja kogu buss põhimõtteliselt tühjaks viidud. Shokk oli suur, naised nutsid ja mehed kratsisid pead. Ise võtsin asja rahulikult kuigi minupoolne kahju on kõige suurem..30 000.- eest viidi minu asju – läppar, telefon, prillid, lõhn, riided, dokumendid, kokku läks 4 telefoni...kahju üle 50 000.- Käisime politseis, kus vormistasime vajalikud asjad, kuid olgem ausad, tagasi saamise võimalus on olematu. Üritasin optimismi säilitada ja seda ka teistele süstida, sest pole mõtet end veel rohkem ärritada. See on karm kogemus, millest tuleb taaskord õppida. Sel hetkel tekkis kahtlus, et kas jätkame trippi või mitte. Klaas katki, et kuidas me saame üldse liikuda jne, kuid mõtlesime kainelt, et kurat, me oleme nii kaugele tulnud ja miks me peaksime end sellisest kogemusest laskma häirida. Kõik olid reisi jätkamise poolt ja nüüd oli suurim mure, kuidas klaas ette saada. Kuna tegu oli Volkswagen’i bussiga, siis käisime kahes esinduses, kust saime eitava vastuse. Õnneks oldi nii abivalmis, et tõmmati spets kile aknale, kuid läbi kile ei näinud suurt midagi..siinkohal panime oma nutikuse tööle ja lõikasime kilesse 2 auku – üks peeglisse vaatamiseks ja teine kõrvale. Aukudele kleepisime külge salati kaaned, mis olid selgelt läbipaistavad ja asi toimis, saime kenasti sõita ja leidsime sellise koha nagu CarGlass, kus siis 40 minutiga pandi uus klaas ette ja kasseeriti 95 eurot, mille maksab kindlustus Eestis kinni.
Ilusaid hetki oli väga palju, eriti Austria ja Šveitsi vahel alpides sõites, sest need mäed on ikka metsikult kaunid ja nende vahel sõita veel parem, loodusemäng on karismaatiline...voolav jõgi nende vahel, mägede nõlvadelt välja purskav kosk...väga palju sai nähtud, kuid palju jäi ka nägemata.
Tripp nägi välja lõpuks selline: Läti-Leedu-Poola(Varssavi)-Saksamaa(München)-Austria-Šveits-Itaalia(San Remo)-Lõuna Prantsusmaa(Monaco, Monte Carlo, Nice, St.Tropez, Toulon Marseille, Millau)...tagasi tulles käisime läbi ka Saksamaa pealinnast Berliinist..
Tripp õigustas end igatepidi...oli raskeid hetki ja päikesepaistet, kuid see kõik teebki selle eriliseks. On, millest rääkida, on mida meenutada ja seda kõike terve elu jooksul. Saadud emotsioon on kõigil nii suur, et järgmine aasta uuesti, kuid siis juba uued riigid Nüüd oleme suurte kogemuste võrra rikkamad...teame, mida jäi vajaka, millega rohkem arvestada!

Hea lugemine. Kui kahju pole, siis näita pilte ka.

Tjahh, krt, kahjuks tõesti keegi sealkandis käinutest ei vaevunud teid hoiatama, et taskuvargused ning vargused autodest on Cote d'Azuri turismilinnades üsnagi sagedane juhtum ja autosse (bussi) ei tohi praktiliselt midagi valveta jätta.

Ooo Jee. Bregenz tuleb endalgi meelde. ööbisin ka kusagil heinamaal. Ja vaated on seal tõesti hingematvad. Eriti, kui esimest korda minna. Ning tihti tasub selline loa küsimine ära. Näidatakse sulle selline plats, mis lausa paradiisina tundub.
Varguse vastu aitab ainult kaameliks ümberkehastumine. Võib tunduda nõme, kuid võimalusel läppareit bussi ei jäta ja muu väärtuslikum liigub ka kaasas. Aga hiljem pole vaja vanduda. Riided ostad uued aga koos fotokaga varastatud pilte ei saa mingi raha eest tagasi.
Võin öelda, et teil oli selline keskmisest kehvem õnn. Aga ainult materiaalselt poolelt. Muu tundus lausa kümnesse olevat.