Hiina ja Lõuna - Korea ja Jaapan, kui kauaks ja mida sal teha?

Tekkis äkkmõte, et lendaks õige Hiina, aga kui nii kaugele juba lennata, siis võiks ühtlasi käia ka Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Hiinas on mul soov käia vaid Hiina müüril, hetkel muid ideid ei ole. Mida teha Lõuna-Koreas, ei tea, sest ma ei ole kunagi unistanud, et vot sinna riiki tahaks kindlasti minna. Mida teha Jaapanis, seda ka ei tea, aga võiks näiteks vulkaani otsa ronida.


Lahked inimesed, palun jagage oma ideid, kui külastada neid kolem riiki, siis mida seal teha ja kus käia ning kaua igas riigis viibida, mis lennujaamades maanduda jne. Kas on mõtet püüda külastada neid kolme riiki samaagse viibimisega Aasias? Või võiks püüda külastada veel rohkem eri riike? Mõte on selline, et Aasiasse lendaks septembri lõpus ja kokku võiks reis kesta ehk paar nädalat, aga tegelikult meil ajapiirangut ei ole ja lennupileteid veel ostetud ei ole. Kuna nägin KLM hinnakampaaniat, siis tekkiski mõte lennata Hiina ja sealt edasi juba mujale.

Ma ei ole varem Aasias käinud ja ei teagi, kuidas reisi planeerimisega alustada. Ainus soovitud sihtkoht on Hiina müür Hiinas ja vulkaan Jaapanis. Saan aru, et tegelikult võiks ju muid kohti ka külastada, aga ei tea mida. Suurlinn mind isiklikult ei huvita ja pigem tõmbab loodus. Muuseumites ka kolada ei tahaks. Süüa tahaks, aga ainult toitluskohast toitlustuskohta liikumine ei ole mu eesmärk. Reisiseltskonnaks oleks 2 naist ja 1 mees, kes kõik suudavad ka looduses kergeid ühepäevaseid matku teha. Reisida tahaks nii, et kaasa võtaks vaid käsipagasiga (kerge seljakotiga) puhtad alusriided, sest siis saaks mugavalt liikuda ühest kohast teise ja ei peaks muretsema, et kuhu kohver jätta. Ei tea, kas selline reisiviis on septembri lõpus/oktoobri algul võimalik.

Lahked inimesed, palun jagage näpunäiteid. Ette tänades

Pakun välja, et Hiina jaoks oleks vaja vähemalt 2-3 kuud, Jaapan 1-1,5 kuud. Kahe nädalaga saaksin võtta Lõuna-Koread.

Hiina on juba nii suur, et ka loodust leiab seinast seina. Alates kõrbetest (ilmselt oleksid need teemaks ikkagi kevadel) lõpetades soojade vihmametsadega lõunas või mägedega Himaalajas. Peale  müüri on Hiinas  ikka väga palju vaatamist. Ise olen umbes kolme -nelja nädala viibimise ajal Hiinast näinud ainult piskut. Sama käib Jaapani kohta. Ainuüksi Kyotos on umbes 1600 templit, paljud neist jaapani aedadega, millest loetakse märkimisväärseteks umbes 400 templit ! 
Lõuna-Korea pakun oma naiivsuses 2 nädalaga vaadatavaks, olen olnud ainult Soulis 5 päeva. 
Aga kindlasti saab hakkama ka Tokyo-Soul- Hongkong 2 nädalaga või Peking-Osaka-Busan.
Isiklikult olen miksinud kultuurireisi+ rannapuhkuse, ehk peale 5 päeva kuni nädalat kultuurireisi olen edasi sõitnud Okeaaniasse. Okeaania saareriigid on Jaapanist-Koreast 4-5 tunni kaugusel ja ühendus enam-vähem hea.

Nõus hbertiga, 2 nädalat on paras linnukeste kirjasaamiseks 3 riigi läbimise kohta. Mida vaadata- võiks uurida vastavalt huvidele Tripadvisorist. Oleme kahekesi rännanud Hiinas 1.5 ja 4 nädalat ja Jaapanis 1,5 nädalat (rohkem ei pidanud finantsid vastu). Muljetest on reisikirjad

Kiire ring Aasias -- see on huvitav väljakutse! Nagu London - Ateena - Lissabon ühe korraga!


Kui olete vähegi spordihuvilised, siis võtke ette olümpiamarsruut: Peking  2008, talimängud Peking 2020, Koreas Seouli suvemängud 1988, talimängud Pyongchang 2018. Jaapanis Tokyo 1964, Sapporo 1972 ja Nagano 1998. Pange lillekimp või grafiti seal võistelnud Eesti sportlaste mälestuseks. See oleks selline süstikreis - kogu aeg lennukis. Plussiks on see, et kogu aeg on kõik uus -- eriti toit. Ei jõua ühe maitsega harjuda, kui on juba uus köök.

Muidu on Hiina - Korea - Jaapan hõlmamatu. Kaks nädalat on ikka üliväike aeg, mina ei läheks vist esimesest maandumispaigast eriti kaugemale.

Olen berlineriga täiesti nõus. Kaks nädalat on isegi Jaapani jaoks vähe. Olen Aasias üksjagu  käinud. Kõik reisid üle 3 nädala ja ikka üks riik korraga.  Vulkaani otsa ronimiseks võiks hoopis valida Indoneesia näiteks Sumatra või Java saar. Käisime mõned aastad tagasi Jaapanis. Reisi pikkus oli 17 päeva. Lendasime Tokiosse ja tagasi Osakast. Kohapealseks transpordiks kasutasime ronge. Põhjapoolseim punkt oli Niko ja lõunapoolseim Himej.   Fuji oli pidevalt pilvedes.  Käisime selle jalamil Hakones ja kuumavee allikate juures. Fuji tippu minek ei ole eriti lihtne. Koht, mis minule kõige rohkem meeldis oli Koya mägi. Üldiselt Jaapan on suhteliselt kallis maa.

Kaks nädalat on paras teha mõni Hiina maakond. Loodusehuvilisele alustamiseks näiteks Yunnan.

Olin Lõuna-Koreas kolm nädalat ja pean tunnistama, et otse Jaapanist tulles oli see pisut igavavõitu. Kindlasti tasub külastada kui võimalus on, kuid ise kahetsesin, et oleks võinud selle asemel nädala jagu kauem Jaapanis olla.  Jaapani jaoks ei piisanud isegi kahest kuust. Reisisin põhjast lõunasse Okinawalt Hokkaidole ja vahepeal tegin Kyushule tuuri peale. Vaadata oli nii palju, et puhkehetki nagu õieti polnudki. Peale templite ja kindluste käisin läbi kõik kunsti-, ajaloo- ja teadusmuuseumid, mis ette jäid. Saan aru, et teema algataja pole küll muuseumitest huvitatud aga soovitan ikkagi. Ostsin 3-nädalase rongipassi ja ülejäänud otsad sõitsin bussidega. Kõik majutused broneerisin umbes päev-kaks ette, välja arvatud Tokyo, mille maksin juba 3 kuud enne ära, et saada soodsama hinnaga. Ja saingi 50 euroga toa tuntud Shibuya ristmiku lähistele väga korralikku hotelli. Muidu ööbisin enamasti hostelites, kus oli hea teiste ränduritega kogemusi vahetada. 
Hiinat oli miskipärast aastaid vältinud. Hiinlased ise olid suht ebameeldiva mulje jätnud mulle teistes Aasia lennujaamades. Tihti karjusid üle koridoride, sülitasid ja kiiruga trügides tormasid sõna otseses mõttes teistest reisijatest üle. Eelmisel aastal võtsin selle sõidu siiski ette ja nüüd ei saa enam pidama. Nii palju on avastada ja kõik mu varasemad eelarvamused ei pidanud paika.
Lõuna-Koreasse ei ole mingit kihku tagasi minna. Jaapanisse või Hiinasse sõitu ei jõua ära oodata. Kui juba sealpool ringi lennata, siis tasub ka Taivani põigata. Seal peatusin pisut pikemalt mõned aastad tagasi ja hakkas samuti väga meeldima. 
Kui konkreetselt matkamine huvitab, siis matkaradasid on kõigis neis riikides palju. Kohtasin päris palju eurooplasi ja ameeriklasi, kes olid spetsiaalselt ainult matkama sõitnud ja samuti ei käinud linnades vaatamisväärsusi kaemas. Matkamise kohta kindlasti vastavaid saite veebis kust infot hankida. Soovitan samuti, nagu eelpool kommenteerijad, et pigem kahe nädalaga üks piirkond Hiinas või siis Jaapanis ette võtta.

Ma ei ole oma reisiplaane päris hästi läbi mõtelnud. Mul on eesmärk, et elus võiks Hiina müüril ära käia, aga kas tõesti ainult selle pärast nii kaugele lennata ja suure ajavahega hakkama saada on vaja, seda ma ei tea.


Reisiseltskonnaks on mu ema ja kuna ta on juba piisavalt vana (70 a), siis tahaksin ka talle Aasiat näidata. Vastavalt ema vanusele arvestan, et mitu korda Aasiasse lendamine ei oleks hea mõte, sest ka ma ise ei suuda suure ajavahega hakkama saada. Seepärast mõtlengi, et lendaks Aasia suunas vaid üks kord, külastaks kiirelt mitut riiki ja nii saaks niiõelda linnukese kirja, et olen seal käinud. Mina ja mu ema istuksime meelsasti kuumades vannides.

Päris matkadele minna ei taha, sest mina peaksin ka mu ema asju kandma. Tahaks pigem vähese pagasiga nagu käed taskus reisida ja taskus vaid pangakaart, telefon koos laadijaga ja adapteritega, sularaha ja reisidokumendid. Loomulikult võtaks kaasa minimaalselt riideid, sest õhtul saab riideid käsitsi pesta ja hommikuks on puhtad riided jälle seljas.

Kolmas reisiseltsiline on meesterahvas, aga teda vannides istumine või vesi ei huvita, seega meist keegi ei käiks kuumades vannides istumas. Tegelikult ei taha ta üldse Aasiasse rännata ja ei taha midagi kuulda ei hiinlastest ega Jaapanist.

Me oleme ka varem kolmekesi koos reisinud ja tegelikult alati ka kolmekesi ühes toas ööbinud, seega kui saab kolm ühes toas ööbida, siis see meile sobiks küll. Kui vulkaanist rääkida, siis mina olen varem vulkaani otsas käinud ja meesterahvas ka, aga ema ei ole. Jaapanis on palju vulkaane ja päris kõige kõrgema tippu ma ema ei viiks, aga mingi madalam sobiks küll.

Mis ma siis tahaks? Viia on 70 a ema (ise ennast ikka ka) soovitavalt Aasias paljudesse riikidesse nii, et pagas oleks võimalikult vähene (ainult väike seljakott, mitte suur matka seljakot), et käiks paljudes riikides. On see utoopiline soovunelm?

Võibolla peaksin sellise reisi mingisse järgmisse aastasse jätma, et oleks rohkem aega planeerimiseks, aga samas ema saab ju järjest vanemaks.

See on tõesti utoopiline soovunelm.  Olen 8 korda Aasias käinud ja enamuses üks riik korraga. Esimesel korral otsustasime, et võtame ette  reisi  Vietnami ja Kambodzasse. Reisi pikkus oli 17 päeva. Selle ajaga jõudsime käia Vietnamis viies kohas ja Kambodzas ainult Ankori templites. Aega jäi väheks. Järgmiste reiside pikkused on olnud üle kolme nädala ja alati lõpetame kuskil lühikese rannapuhkusega. Ainult vulkaani pärast ei ole küll mõtet Jaapanisse  reisi ette võtta.  Võib ju minna hoopis Sitsiiliassse ja  Etna vulkaani otsa.

Külmiku soov-
Seepärast mõtlengi, et lendaks Aasia suunas vaid üks kord, külastaks kiirelt mitut riiki ja nii saaks niiõelda linnukese kirja, et olen seal käinud.
Mis ma siis tahaks? Viia on 70 a ema (ise ennast ikka ka) soovitavalt Aasias paljudesse riikidesse nii, et pagas oleks võimalikult vähene (ainult väike seljakott, mitte suur matka seljakot), et käiks paljudes riikides. On see utoopiline soovunelm?
Minu nõuanne-
See ei ole utoopia . Lennukid sõidavad kiirelt ja kahe nädalaga jõuab isegi kuus-seitse riiki läbi kablutada. Võbolla on suurim probleem mida teha  meesterahvaga, kes ei taha Aasiast üldse midagi kuulda.
Nii et kui raha pole probleemiks, laske käia-tänapäeval tehakse isegi kahe nädalaga ümbermaailmareise
Olen ise käinud omal käel Jaapanis 4x (2008, 2013, 2017, 2018), reisid kestvusega kuni 10 päeva, 1x Shanghai ümbruses (8 ööd, 2009) ja 2x Hong Kongis (2009, 2016), siis minu soovitused "millal maksad memme vaeva" tüüpi reisile:
1. Kõige turvalisem, lihtsam ja stressivabam neist on tõenäoliselt Jaapan.
2. Miks te selle mehe kaasa võtate? IMHO Jaapanis reisida inimesega, kes ei ole Jaapanist huvitatud, on üks suur närvide rikkumine.
3. Jaapanis on kõik SUUR; näiteks Tokyo rongijaama (Tokyo Station) Keiyo liini platvormilt ilma pagasita Sobu liini platvormile (sealt läheb NEX Narita lennujaama) kõnnib Usain Bolt  5 minutiga, aga 70 aastane peaks kindlasti arvestama vähemalt 30 minutit ainult sellele, et sissepääsust jõuda rongi ukseni. Sildimajandus on eeskujulik, aga distantsid rongijaamades on pikad ja rahvamass sama, mis laulupeol. Esmakordselt peaks nii Tokyo, Shibuya, Shinjuku, Namba kui ka Umeda jaama jaoks arvestama isegi tund aega. Kui lähed Jaapanist tagasi Euroopa poole ja lend on varem kui 11:00, siis soovitan ööbimise võtta lennujaama lähedale. Narita puhul peaks arvestama seda, et seal peaks olema 3h enne väljalendu; Tokyo rongijaamast sõidab sinna u. 1 tund, lisa veel transport hotell->Tokyo rongijaam, seega pead ärkama juba kell 5 või 6 ning lootma, et tee peal ei esine takistusi.
4. Onseni kogemuse saamiseks suurlinnas on lihtne võimalus, kui broneerid mõne öö sellises hotellis, kus on olemas kas n.ö spa, onsen või sento. Näiteks APA hotelliketil on onseniga hotelle nii Tokyos kui ka Osakas.
5. Kergeks matkaks julgen soovitada Jigokudani ahviparki Nagano lähedal, vähemalt piltide järgi Yamaderat Sendai lähedal, mereäärseks jalutuskäiguks Shirahamat Izukyu-Shimoda või siis Shirahama Shirahama rongijaama lähedal (üks neist on Tokyo, teine Osaka lähedal).
6. Matkamisele head alternatiivid 70 aastasele on akvaariumid. Julgen soovitada Osaka Kaiyukani akvaariumi, Awa Kamogawa akvaariumi, Niigata Mahonpai akvaariumi ja Enoshima akvaariumi. Kõikidesse nendesse pääseb väga hästi ühistranspordiga.
7. Sellised toad, kus saab olla 3 täiskasvanut, on Jaapanis minu meelest keskmisest kallimad. Pigem tasub broneerida ühene ja kahene tuba.
8. Esimese postituse järgi järeldan, et kodutöö on tegemata. Kui plaanid emaga Jaapanisse minna ja te ei taha seal olla nagu peata kanad, siis soovitan tungivalt www.japan-guide.com infoga tutvuda.
9. Ootan juba oma järgmist Jaapani reisi.

Minu kogemusel peaksid kõik kuskil 55-60+ ja tegelikult isegi juba 45-50+ inimesed võimalusel pikki vahemaid reisima äriklassis, eriti kui öised lennuajad. Või siis peaks reis kohapeal kestma kauem. 


Sellised piletid, kuigi muidugi turistiklassist kallimad, võimaldavad hõlpsasti ka hulka tasuta stopovereid ja marsruudi võid ehitada endale sobivaks. Otsi pileti tingimustest "unlimited stopovers allowed" reeglit.

Millest selline arvamus. Sellises vanuses inimesed reisivad väga edukalt  turistiklassis. Isegi 80-sed lendavad turistilassis edukalt.

@külmik
Oled ikka kindel, et sellises vanuses emaga Aasiasse reisimine on mõistlik tegu?  Lennud edasi-tagasi on päris kurnavad pikkade vahemaade tõttu. 

Kuulge kallid sõbrad, 70 aastat ei ole mingi vanus inimese jaoks. Donald Trump on 72 aastat vana ja isiklikult mulle tundub endaga väga hästi hakkama saavat. 

Haigused on need mis tekitavad probleeme.  Aga haigused võivad tabada nii lapseealist, kui 23 aastast või 35 aastast. Ja vanemaidki inimesi.

Tegelikult ma saan väga hästi aru inimestest, kes tahaksid võtta nö kaks tükki ühe hinnaga. Eriti kui Aasias varem käinud pole. 


Aga see pole hiigelriikide nagu Hiina või Jaapan vahel kulgemine, nagu teemaalgataja arvab.  Pigem pakuks ma välja lühimarsruute nagu Tai (kui Aasia algajatele). Bangkok - Pattaya - Siem Reap - Angkor Wat. Kaks riiki üheskoos. Tai ja Kambodia. Punktid kirjas.

Võis siis Singapur - Malaisia. Singapuri lennatakse suht palju.  Malaisia on paarisaja kilomeetri kaugusel, leidub mereranda ja templeid.

Siinkohal on muidugi raske nõu anda. Unistused ja tegelikkus ei kattu kunagi. Mina ostaks mõne reisibüroo Tai paketi.