Saabusime kohe Horvaatiast.Makarska kandis sooja 30ne ringis,Rijekas 20.Mida kodule lähemale seda külmemaks läks.Lõuna-Poolas eile hommikul ainult 5kraadi sooja.Parem minna üle Lomsa sest enne Bilastokki teeremont ja järjekord mitu kilomeetrit.Enne Austria piiri ka teeremont ja kodupoolt minnes ümbersõit.Enne Poola piiri ka väike teeremont aga järts oli mingi 3-4km pikk.Kui küsimusi siis kirjuta.
Just tulime tagasi.
Soovitan siiralt Primošteni, Apartment Smiljana. http://apartmani-smiljana.com/en/apartments-smiljana/apartment-3/
Väga meeldiv kogemus.
Me hetkel, Promajnas. Őőbimise leidsime tänavalt ja nii hind kui koht väga viis. Kuus őőd 300€ neljale kolmetoalises korteris koos terrassiga vaatega merele. Võtame tõenäoliselt paar őőd juurde. Űleeile käisime Dubrovnikus kus oli suht hullumaja, istuda ega astuda ei saa kuna rahvast täis. Muidu ilm ilus, rannad ilusad, nii tava kui nudistide :) ainult őőelu on hiljemalt kell 12 läbi.
Olime Seget Donjis apartment oli "Ella" Suhteliselt puhas, ruumikas, merest 50m. Mitu söögikohta oli läheduses, pood 500m kämpingus. Trogiri 40 min. jalutada. Hea koht puhkamiseks, olime viies kord Horvaatias ja kindlasti mitte viimane kord.
Olime 8 ööd Trogiris, sealne ilm oli mõnusal soe (mitte liiga palav), päeval u 28-30 või nii. Kohalik aga rääkis, et väga ebatavaline suvi on, tihti käivad vihmased ilmad ja tormid üle. Trogir iseenesest super koht (sõltub suuresti asukohast), meil majutus kohe sellel väikese saarekesel ja auto veidi eemal maismaal, mitte ciovo saarel. Paadiga saab Spliti ja mujale kuhu vaja. Lähedal saab lammast ja osta mereande (seabass ja rannakarbid). Fish-picnik oli elamus omaette ja teeksin selle raha (150-180kn) eest seda iga kell uuesti. Lähen kindlasti sinna veel tagasi.
Edit: PS. sõitsime esimese hooga Ciovo saarele autoga, seal sai natukene ka ummikus istutud (keegi mainis, et võib nii juhtuda).
Sloveenia jättis teeninduse osas parema mulje. Siinsed teenindajad jätavad mulje tore et tulite sööge nüüd kähku ja laske jalga. Olen Horvaatiad 10ndat päeva. Olnud eri linnades. Miskipärast hakkavad suhtlema vene keeles, kuigi ise kõnetan neid inglise keeles. Ilm on ilus...homsest lubas vihma. Puuviljad on nämmad. Ah jaaa kes Sloveenias Postojna koobastesse plaanivad siis 23 eur 1,5h ekskursioon tundus igav. Terve see aeg näed ühte ja sama. See minu arvamus. Aga Bledi järve lähistel Vintgari kuru oli lahe ja ilus. Pilet umbes 4 eur. See siia lähi kokkuvõte läbi mobiili.
Meil oli väga ok teenindus igalpool Horvaatias. Makarskas tegid isegi meie pärast eraldi köögi lahti ja pärast kutsusid veel napsile ka. Ainus koht kus vene keeles suhelda taheti oli poola hotellis kuna adnmin tundus vene rahvusest. Järgmine kord kui horvaatiasse minna peaks kas Poolast või Hungarist kesvamärjukese kaasa võtma kuna Horvaatias suht kallis või me ei leidnud suuremaid poode ülesse. 1.sept saime paraja tormi osaks. Järgmine päev oli samasugune ilm ja tulime kaks päeva varem ära. Tagasiteel oli Horvaatias kiirteedel paljudes kohtades piirang 40-60km/h suure tuule tõttu. Pererahvas oli igati ok ja ilmselt Vana Tallinn meeldis neile kuna ära minnes toodi kaks pudelit kohalikku veini vastu :) Igaljuhul esimese pikema autoreisiga igati rahul ja kindlasti plaan Horvaatiasse tagasi minna. Kilomeetreid tuli 5900km ja küttekuluks 6,4L/100km, autoks opel vectra 1,9td 110kw.
Kes soovib veel Horvaatiasse septembris, võimalus olemas, meil on veel paar vaba kohta.
Kes plaanivad oma autoga septembris- oktoobris Horvaatiasse sôita, siis nendel soovitan hetkel küll plaan B valmis môelda- Itaalia näiteks. Ilmad on suhteliselt ebameeldivad, meeletu vihm. Ka Dalmaatsia linnades on juba veega probleeme. Temperatuurid on väga kôikuvad ja hetkel tundub küll, et suvi (nii palju kui seda üldse oli) on selleks aastaks läbi saanud. Zagrebis oli täna vaevu +16 kraadi ja vihma sajab sisuliselt juba 2 nädalat järjest :(
Horvaatias oled turistina oodatud ning teenindajad tunnetavad ära, kes kustkohast pärit on, seepärast ka keelevalik. Oleme suhelnud horvaadist vanahärra Bonoga nõnda, et tema rääkis horvaadi keelt, meie vene keelt. Kuna horvaadi ja vene keel on suht sarnased, saime aru, mida meil teineteisele öelda oli. Montenegros elav mees, kes sõitis oma tütre juurde Prantsusmaale, kõnetas meid Horvaatias autoparklas vene keeles, sest ta nägi Eestist pärit autot ning oli kindel, et eestlased oskavad vene keelt. Vene keeles on tulnud suhelda ka Berliini äärelinnas, kus keskealine pere oskas vene keelt paremini kui meie saksa keelt. Samas, Põhja-Norras saime norrakaga suhelda eesti keeles, sest ta oli õppinud Tartu Ülikoolis. Nõndapalju keelevalikust.
Pean horvaatidest väga lugu ning vastastikuse lugupidamise eelduseks on ennekõike viisakus ning austus nende inimeste ja maa vastu. Splitis nägime mitmel korral, kuidas puhtalt riides memmed kontrollisid promenaadil prügikaste, oli pisut imelik küll, kuid kui kuulsime, kui väikesed on kohalike pensionid ning töötavate inimeste töötasud, siis olime kogemuse võrra rikkamad. Kui kodutu näitas, et soovib jäätist, siis polnud me kadedad, vaid jätsime talle koos jäätisekarbi ja puhta lusikaga osakese karbis olnud valikust, ta oskas meie heategu hinnata. Tahan öelda seda, et kui te olete võõral maal ning võõras kultuuris, siis kiitke teid vastuvõtvate inimeste külalislahkust, olge tänulikud ning vastu saate veel enam.