Intelligente inimene, milline ta on?

Proovin siin oma jõududega selgeks teha, et millise inimese kohta saab õigusega öelda, et ta on intelligentne. Mis teeb inimesest intelligentse inimese ja kas inimesel endal sobib end sellise tiitliga tituleerida? Kui leiate aega ja soovi kaasa mõelda, siis kõik kirjapandu on teretulnud.

"Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled" (tsitaat Piiblist, Õpetussõnad).

Itaalia ajaloolane Carlo Maria Cipolla lahendas selle asja, jagades inimesed nelja põhilategooriasse:

  1. Loll = teeb endale kahju ja teistele kahju
  2. Rumal = teeb endale kahju ja teistele kasu
  3. Kaval = teeb endale kasu ja teistele kahju
  4. Tark ehk intelligentne = teeb endale ja teistele kasu

Professor joonistas ka vastava kaheteljelise graafiku kuhu saab kõik oma tuttavad paigutada, umbes nii et natuke lolli ja rumala vahepeal või rohkem kaval kui tark jne.

Samas on levinuim teooria Dostojevski nending et inimene on loom kes harjub kõigega, nii et intelligentsus peaks tähendama kohanemisvõimet: see sobib hästi reisiportaali :)

Intelligentsi ei pruugi võtta väga kitsalt, see võib avalduda väga erineval moel. On see siis abstraktne mõtlemine, emotsionaalne intelligents, probleemide lahendamise oskus, suhtlemis- ja kommunikeerimisvõime, muusikaline tunnetus või veel midagi muud. Teisisõnu: vastus sõltub sellest, mida pead intelligentsuseks.

Kaldun samuti arvama, et reisiintelligentsus ehk võõras keskkonnas kohanemisvõime olemasolu võiks samuti olla üks intelligentsuse liike. Olen kohanud muidu päris tarku inimesi, kes võõras keskkonnas käituvad ikka eriti lollilt.

Veigoga nõus. Samas olen kohanud ikka päris-vabandust!-juhme inimesi, kes võõras keskkonnas kiiresti kohanevad. Mõnedel neist kaasasündinud keeleintelligentsus, võõrkeel lihtsalt hakkab külge, st. rääkimine ja arusaamine, kuid kirjapilt jääb tumedaks maaks.

Kuni kohv tõmbab, võiks sel teemal sõbralikult oponeerida itaalia professori mõttekaaslastega ja kahtlase Dostojevski tsitaadiga inimese olemuse kohta (tundub liiga stalinlik). Lühiduse huvides ekstreemseid näiteid tuues: a) küllap oli kamikadzede hulgas, kes põhjustasid endale ja teistele maksimaalset kahju, väga intelligentseid inimesi (kes mediteerisid oma lennukis langevast lehest, mis enda vabst tahtest tuuletul päeval oksalt alla liugleb). b) kohanemisvõime seondub pigem teatava pinnapealsusega, kirjandusest näiteid tuues tuleb esimesena meelde selline mõnus sell nagu Felix Krull, aga üldiselt kui häid imitaatoreid pidada intelligentseteks inimesteks, siis tuleks vist mingi uus mõiste leiutada. Lühike lõpp dotseerimisele - ma arvaks, et intelligentsus vajab avaldumiseks vastavalt kultiveeritud keskkonda, vastasel juhul peab tema kandjal olema lisaks palju muid silmapaistvaid omadusi.

Noh, siia võiks lisada et intelligentsus ei tähenda haritust, tean külajoodikuid kes on intelligentsemad kui pea tarkust täis tuupinud professorid ja insenerid. Selge see et ilma vastava keskkonnata ei saa intelligentsus avalduda, vähemalt mitte mõnel ühiskonnale kasulikul moel. Äkki need juhmid kes reisil kohe keele ära õpivad ja teistest paremini hakkama saavad ongi tunnustamata intelligendid ? Dostojevski on Dostojevski (Kuritöö ja karistus) ja tema kogemus põhines tsaari-Venemaa sunnitöölaagril ): Kohanemisvõime ei ole pinnapealsus, see on oskus teise keskkonda ja kultuuri (ja teise inimese meelde) sisse elada. Noh, nagu see IQ test kus tuleb paberile kujund joonistada ja ülesande lahendab see kes paberilehelt väljub. Oskusi ja teadmisi on mitut liiki, intelligents on üks, intelligentsed on need kes pärast tuumasõda koos prussakate ja rottidega lõbusalt edasi elavad. Kui professori teooria abiks võtta, siis ei saa kamikadzesid küll näiteks tuua: nad tegid endale ja teistele kahju, nii et tegu oli purulollidega.

Mnjah, mitu päeva vaatan juba Gloobus Sinu algatatud teemat ja vägisi meenub seoses intelligentsusega üks suvine koosviibimine.

Kuna tõesti seostatakse intelligentsust miskipärast kohanemisvõimega, siis elav näide elust enesest, kus üks kena noor ja haritud tütarlaps meelitatakse täiesti võhivõõrasse (palun vabandust, aga üsna prostasse!) seltskonda ja võõrasse kohta, kus on koos temast ca paarkümmend aastat vanemad mehed ja naised, kes tunnevad üsnagi hästi üksteist.

Et mis see tütarlaps võõras seltskonnas tegi? Ei midagi erilist, istus, jälgis mängu - mida inimesed räägivad, mismoodi räägivad, millest räägivad ja kuidas käituvad. Ilmselt tegi ta endale paar tunnikest selgeks, et kuidas ja mismoodi kellega käituda vs suhelda ning tunnike või paar hiljem mulle tundus, et ta on kokku saanud oma vanade sõpradega :)

Kusjuures Gloobus, ta ei öelnud meile, et ta on intelligentne :) Ilmselt mulle lihtsalt tundus, et ta on intelligentsusele vs kohanemisvõimele juba liigagi lähedal :)

Olen nõus, et igapäevaselt võiks seostada intelligentsusega tähelepanelikkust, enese tahaplaanile asetamist, vastutulelikkust jmt. (Tuleb meelde tipp-intellektuaalist professor, kes pöördus teise kursuse naistudengi poole sõnadega: "Vabandage palun minu rumalust, ma olen unustanud teie nime.")(Laialivalguva teema kooshoidmiseks: korrektne ei ole samastada mõisteid "intelligentne inimene" ja "intelligent", viimane on väga (koha- ja isegi aja-) spetsiifiline.)

Ja nüüd siis kujundite joonistamisest ja intelligentsusest... Kas siis geniaalset matemaatikut ja üht väljapaistvaimat elavat teadlast geomeetria alal Grigori Perelmani saab pidada hea kohanemisvõimega isikuks? Väga kahtlen. Ja kes millal langetab otsuse, mis on kahjulik ja mis kasulik? Suvatsesite naljatada? - "intelligentsed on need kes pärast tuumasõda koos prussakate ja rottidega lõbusalt edasi elavad" - miks mitte juba enne tuumasõda?? :))

Ahh Passanger, küll Teile ikka meeldib polemiseerida, elate vist pidevas valimisdebatis ... No mis viisakusel ja vastutulelikkusel intelligentsiga pistmist on ? Ja miks geenius peab olema intelligentne, neist ju enamus sureb vaese ja hüljatuna ? Ei viitsi kohe tühja vaielda, eks arvake mis tahate

Millisesse lahtrisse Cipolla paigutaks kuulsad riigijuhid ajaloolost, kelle juhtimise all tohutult inimesi tapeti ja ühiskondi hävitati? Väidetavalt on psühhopaadid ühed intelligentseimad inimesed. Eks nad kohanevad hästi oludega, mida oskavad kenasti oma kasuks pöörata. Hiljutises BBC Horizoni saates avaldati uuringud, milles leidis kinnitust, et just juhtide hulgas on palju psühhopaate.

Mulle meenub ühe õppejõu ütlus, millega ma olen täielikult nõus: Idioote leiab igasuguste inimeste hulgast.

Ehk siis ka inteligentseid arvatavasti?

Asi ongi selles et intelligentse inimese kohta pole üldkehtivat määratlust. Cipolla jaoks on intelligents seotud kasuga ühiskonnale, Dostojevski jaoks on tegu ellujäämis ja kohanemisvõimega, mis aga iseloomustab sageli just ühiskonnale kahjulikke tegelasi. Niisiis ühelt poolt psühhopaadid ja diktaatorid (kuigi on eksiarvamus et nad kõik intelligentsed olid), teisalt kes ? Ehk naabri-Ants kes appi tuli kui pank maja oksjonile panna tahtis ? Või ülemus kes suutis firma kriisist päästa ? Või äkki teeks kõik maatasa ja võtaks aluseks mõne tavalise IQ testi: kes on tipus on intelligentne ja kes on all on rumal, ühesõnaga eemaldaks kõik moraaliga seotud asjad ja lepiks teadmisega et Charlie Manson oli intelligentne inimene...

Roomlane, kuidas sa üldse tuled selle peale, et intelligentsust siduda kasulikkusega?

http://en.wikipedia.org/wiki/Intelligence#Definitions annab lühikese ülevaate.

Cipolla, http://en.wikipedia.org/wiki/Carlo_Maria_Cipolla - isegi Vikipeedia peab vajalikuks mainida, et ta essee oli pooleldi naljaks mõeldud.

No kes siin siis tõsine on ?