Jootraha ei pea kusagil jätma. Kui on hea teenindus, siis kui raha üle, miks mitte. Sa ostad teenuse ja ei pea lisaks maksma, et inimene oma tööd teeb. Söögikohas ma saan veel aru, aga hotellis?

Kas sa Eestis ka hotellis või baaris jätad koguaeg jootraha või viskad Selveri kassapidajala jotsi? Ilmselt ei, aga kuskil murjamite juures oled küll lahke raha jagama. Eks kõik oleneb kus oled ja mis teenust saad, aga tuleks mõelda, et iga mõtlematult passi vahele pandud raha, teeb karuteene järgmistele inimestele!

Kui toit ja teenindus on head, oleme ikka jàtnud 5-10-15 eurot , aga pole kohustuslik

Hotellis pole jätnud

Kreeklased ise ei ole suured jootraha jätjad, aga kui jätavad, siis 50 senti kuni euro inimese kohta. Kreeka pole Ameerika, kus iga liigutus ja naeratus tuleb kohe rahasse konverteerida. Mõnes kohas, mille ameeriklased on ära rikkunud (peamiselt Ateenas ja Santorinil), võivad kohalikud teenindajad kaardimakseaparaati ulatades küsida kas soovite jootraha jätta. Kui sa tunned, et pead igale soovijale raha jätma, eks sa siis jäta. Mina olen harjunud ei ütlema, mis siis, et alguses oli ebamugav. Oleks ma rikas, siis jätaks kõigile kuhjaga.

jah, ilmselt olen ma rott, aga käisin suht säästureisil Miamis veebruaris. Rentisinn auto ja tegin poolsaareele ringi peale ja kordagi ei tundnud kuskil survet jootraha jätta. Tõsi küll, ma ka ei einestanud restoranides, aga burgerikohas sul küll keegi jootraha ei eelda, motellist rääkimata. Seega kõik oleneb kohast ja olukorrast ja lihtsalt veremaitse suus jootraha jätta pole ka mõtet. Töötan ka teatud mõttes teeninduses ja 5a. jooksul on mulle jootraha jäetud 1 kord 1 euro ja seda ka pangaomaniku poolt:D Seega miks peaks?

Ameerika jootrahakultuur on sulle vist täiesti võõras? Palju sa sealmail viibinud oled?

Loomulikult eeldatakse nii burgerikohtades kui ka motellides jootraha, lihtsalt veidi vähem kui restoranides ja hotellides. Isegi autorendis, see ei olnud ju kuidagi iseteeninduslik?

Küsimus ei ole seal mingis veremaitses vaid see on palga eelduslik ja ametlik osa. Mingis suvalises Miami burgerikohas on enamvähem miinimumpalk 12-15 dollarit tunnis, kas sa ise töötaksid selle eest? Koos jootrahaga tuleb korraliku käibega kohas julgelt üle 30 dollari tunnis, aga tegemist on ikkagi madalapalgalise alaga kus 100k aastas vaevalt kokku tuleb. Kui siis suure ületööga. Ei tasu kade olla.

Edit: Floridas on tipped employees cashi komponent praegu minimaalselt ainult 8.98 tunnis, aga tööandjad üldiselt tagavad selle puudujääva 3.02 omapoolse kompensatsioonina juhuks kui sinusugused tippi ei jäta. Taseme 15 dollarit tunnis saavutab see osariik alles järgmise aasta septembri lõpuks. Nii jõukad oleme me eestlased nüüd küll juba, et see 5-10 dollarit kiirsöögikohas ja 10-20 motellis jätta.

Jah, Ameerikas on ühiskondlik kokkulepe, et teenindaja töötasu igal elualal tuleb kliendi jäetud jootrahast. Töökoha poolt on mitteelamisväärne miinimum.

Ameeriklastele loogiline, välismaalastel sama keeruline mõista kui seda, et poe hinnasildil olevas numbris ei sisaldu käibemaks, otsekui oleks see valikuline hinnaosa, mille maksmisest saaks kassas keelduda ("ei, aitäh, kuna teil on nüüd Trump president, siis ma seekord ei jäta teile käibemaksu, aga suur tänu seda võimalust pakkumast").
Jootraha mittemaksmine on ameeriklasele sama mõeldamatu, see ei ole preemia teeninduse või naeratuse eest, vaid sama lahutamatu hinnakomponent nagu see nähtamatu käibemaks. Välismaalastel on siiski võimalik teenindaja üle lasta.

Kreetat see kõik aga ei puuduta. Seal ei korja teenindajad jootrahaga endale miinimumpalka kokku, seega jootrahaga võid premeerida head teenindust või meeldivat kohta. Lihtsalt arvestusega, et tõenäoliselt on klient teenindajast jõukam (teenindaja palgatase Kreetal algab ca 800-1000 eurost kuus) ja võib vabast tahtest jõukust ümber jagada. Aga see pole kohustuslik ega maksmata jätmine nii ebaviisakas nagu Ameerikas.

Kreekasse reisiva eestlase keskmine palk on tõenäoliselt vähemalt 3000, Kreeka teenindaja oma aga vaevalt 1500 eurot kuus. Paarsada eurot reisi ajal jootraha ikka raatsib jätta olenevalt reisi pikkusest.

Ameerikasse reisiva eestlase kuupalk pakun vähemalt 4000-5000, ilmselt juba rohkemgi viimasel ajal eriti riigisektoris, eks kuskil 500-1000 sellest tuleb jootrahaks eelarvestada mõõduka pikkusega reisi korral.

Kui palkadega eksin, siis on teisipidi mõeldes ka reisi sihtkohad ekslikult valitud.

1989. a. olin oma vanaisal külas Kanadas, Torontos. Siiani on meeles tema õpetussõnad, tulin ju nõukogude Eestist. Kui teenindus on hea, antakse tavaliselt 10% jootraha. Näiteks tõi ta taksojuhi, kes ei kihuta ja ei pidurda äkki.

Sellest ajast peale, olenemata millises maailma otsas ma olen, käitun vanaisa sõnade järgi. Jootraha annan siis kui on meeldiv teenindus.

Ameerikast ei tea midagi, aga Kreekas (ja mujal Vahemeremaades) jätan söögikohas ikka 10-15% jootraha. Taksoarve ümardan ülespoole. Koristajale olen jätnud nädala eest 7-10 eurot lahkudes laua peale.

Keegi seal ei nõua seda jootraha, ei oota käsi pikal. Aga mina ju näen, kui palju nad hooajal tööd rabavad, kogu pere vanaemast lapselapseni on rakkes. Toit on hea ja teenindus tore, hea meelega premeerin seda.

Huvitav arusaam palgast ja reisimise võimalikkusest "sigala". Endal palk natuke alla 2 000 (bruto) ja olen käinud nii Kreekas kui ka Ameerikas kaks korda ja muidugi ka mujal maailmas. Saab küll käia reisimas ka vähema kui keskmise Eesti palgaga. Reisin tavaliselt 3 korda aastas kusagile kaugemale + mõned korrad lähemale.

Kui alustada viimasest, siis ma olen KPmr -iga 100 % nõus. Tehtud sama palgaga(neto), samsugused reisid. Aastas 3 korda. Küsimus ei ole ju palgast vaid kuludes. Ehk, mis on vaba jääk. Mis puutub nüüd tipist. Olen korduvalt puhanud mitmel Kreeka saarel. Üldiselt paketiga, ehk siis ühes hotellis. Olen jätnud iga hommik 1-2 EUR voodile või siis väikese Annekese šokolaadi. Tore on tulla tuppa tagasi, kui voodi ja kappide peale on meisterdatud rätikutest luikesi ja teisi kujusid. Vahel on juhtunud, et on kindel koristaja ja siis on toodud viimasel päeval tänutäheks kohaliku toodangut -mett, moose.

Mis USA-sse puutub, siis tõesti, tippi tahavad kõik, see on nende süsteem. Hakkad poes kassas maksma, tuleb juba ette, et kas annad 0,10,20% juurde. Eks ise otsustad. Mõnes kohas on inimlikum. On pandud 2,3,4 USD. Ja siis tuleb toitlustus kohtades jälgida, et arvel võib juba kohe olla sees 20% teenindus tasu, et ei kärista topelt. ( Ise paar korda unustasin vaatamast). Uberiga- tuleb ka peale sõitu palve tänada juhti - muidugi lisad paar USD juurde. See läheb ju andme baasi ja teinekord on kiirem teenindus.

Olen veetnud mitu päeva Kreekas koos kreeklastest tuttavatega, mitte küll Kreetal (mis on väga turistikas), vaid Lesbosel (oluliselt vähem turistikas).

Restoranides jäeti lauale mõned mündid - 2-4 eurot, arvest olenemata. Kui võtsime ainult kohvi ja miski joogi, siis ca 50 senti kuni 1 eur. Paberraha (ehk siis al 5 eur) ei jäetud jootrahaks kunagi, ainult mündid. Kui tahtsin 5 eur jätta, andsid tuttavad selle mulle tagasi ja panime kamba peale münte kokku.

Kreeka (vähemalt minu viimase paari aasta kogemus - Ateena, Lesbos, Chios) on põhimõtteliselt ainult kaardimaksete maa tänapäeval - mitmes kohas sularaha ei võetudki. Sularaha läks ainult paaris kohas, kus sellele vaatamata kirjutati mingid ametlikud tšekid välja, kus maksud jms näidatud. Sõbranna seletas, et valitsus olla väga aktiivne varimajanduse ja "musta raha" vastu võitlemisel. Seetõttu ei tahtvat ka kohalikud sularaha saada, sest seda tuleb pangas sisse maksta, mis aga võib nt äripidaja puhul küsimusi tekitada - et kust ta selle sularaha sai, ega ometi pole tegu "musta tuluga".

Mulle sõbranna seletas, et kombeks on alati midagi jätta nö hea kogemuse / teeninduse / toidu jms eest tänutäheks. Kuid ainult mõned mündid ja kindlasti mitte protsentuaalselt arvest - lihtsalt midagi tänutäheks.

Kui olime ca 6 inimesega õhtusöögil, jättis igaüks paar-kolm eurot müntides lauale.

Ei oska öelda, kas see on ka Kreetal nii või on massturism seal teinud olukorra väga erinevaks. Aga minu jaoks on kohalike suunised ja soovitused üldiselt hea juhis, kuidas käituda.

Mujal maailmas jätan jootraha oma sisetundest ja saadud kogemusest lähtuvalt. Kui kaardimakseaparaadil on jootraha valik, vajutan enamasti alati NO - ja siis jätan lauale mõne jootraha (või mitte).

Kõige rohkem "tipin" giide, matkajuhte jt - olen Kongos nt jätnud gorillamatka juhtide tunnise matka eest 50 eur ja Burundi erinevatele tantsijatele ka samas ringis.

Samas väga paljudes kohtades üldse ei tipi. USA kultuur on minu jaoks veider ja ka kurb. Eriti nukraks teeb selle "eksportimine" mujale maailmas - kus aga ühiskondlikud kokkulepped on teised.

täpsustaks seda USA dipi juttu. Mina Miamis supermsrketis või Macis ei näinud küll kordagi kaardiga makstes võimalust tippi maksta. Nagu eespool ka kirjutasin, siis restoranis muidugi annad tippi, aga minu 20a USA reisikogemuse pealt toidu või riidepoes ma seda võimalust küll pole näinud, aga eks sigala käi ka kallima otsa poodides:) Autorendi transferi bussijuhil oli käsitsi kirjutatud silt tipi soovi kohta, aga vaatasin, et megasuurte kohvrihunnikutega inimesed, keda ta aitas, keegi ei andnud, ise sellisel juhul muidugi viskaks midagi.

Nagu eespool ka kirjutati, siis sigala sugused tipiviskajad rikuvdki teiste jaoks tulevikus elu ära, sest oodataksegi suurt raha. Tegelikult ma arvan, et sigala ei viska mingit tippi, elab Hiinas vaikselt ja kuhugi ei reisi:)

Ameerikas siiski kohalikud tipivad kõikjal ja kõike, see on nende maksekultuuri ja DNA osa (kes viitsib, guugeldab Reservoir Dogsi/Marukoerte stseeni, kus üks tegelane ei jäta jotsi, et näha tarantinolikku lähenemist 90ndate algusaegadest). Ja muidugi on nad selle eksportinud ka mujale maailma.

Ameerikas on tüüpiline tipist kõrvalepõikleja see Euroopa või Aasia turist. Euroopas teenindajad teavad, et kui tuleb kohalik pahurik, siis ei saa midagi, aga kui tuleb ameeriklane, siis on võimatu, et jotsi ei pudene. Ja Ameerika autojuht teab, et isegi kui sildile kirjutab, et võiks nagu maksta, siis pooled turistid ikka ei jäta - tuleb ameeriklasest klient, siis see jätab jotsi ka ilma igasuguse sildita.

Kui turist sigala käitub Ameerikas nagu ameeriklane, siis vaevalt see sealses maksekultuuris midagi ära rikub.

Kreetal ollakse ka ilmselt harjunud, et ameeriklaed (ja venelased) tipivad korralikult ja heldelt, mujalt saab euromünte või mitte midagi. Ja see on kõigile okei.

improved, vihjasid mulle, aga asjata, nagu eespool ütlesin, jätan ka Eesti restoranis alati jootraha. Palun selgita mulle kuidas ma saan riidepoes teenindajale jotsi jätta kui maksan kaardiga ja sularaha ei ole ja terminalis ma küll ei ole näinud mingit jotsi jätmise võimalust. Päris lolliks pole ka mõtet minna. Nagu eespool kirjutasin, miks sa siis Eestis jotsi ei jäta poes, Selveri kassapidaja vajaks seda kindlasti? Teen väga hea kvaliteediga teenuse, sigala ja improved ei jäta jotsi, vaid hakkavad veel nuiama, et ehk ikka saaks 20% odavamalt. Silmakirjateenrid.

Ja räägime ikka ausalt, et see "vaene" teenindaja teenib 2x rohkem kui keskmine eestlane.

Kui on jube isu tippida, parem toetage siis kohalikke teenindajaid siin Eestis!