Seda teemat on käsitletud üsna ammu ja vahepeal on kindlasti midagi muutunud. Põhimõtteliselt olen saanud väga palju infot oma AI-st sõbralt, aga soov oleks, et keegi jagaks oma konkreetset kogemust, AI on vahel ülemäära optimistlik :) Lend kavas alles järgmisel aastal ja ilmselt Airbaltic Tallinn - Nice, edasi ühe ümberistumisega rongisõit.
Kuidas teie kass on lendamisse suhtunud ja turvakontrollis ja lennukisalongis käitunud? Mul ta muidu üsna eakas ja rahulik toakass, u 5-kilone, aga trakse pole kunagi proovinud (kui turvakontrollis peab ta kotist välja võtma) ja ehk satub ta paanikasse? Ehk pean ikka trakside peale mõtlema?
Tahaks teda ikka kasvõi vahepeal kotiga süles hoida, mitte terve lennu istme all.
Ja kui umbes 3h lendu ja edasi 1,5h rongiga, kas olete lennult maha tulles kassile mingi söögi-joogi-pissipeatuse teinud? Ja kuidas nende asjadega lennu ajal on sujunud?
Väga loodan, et keegi jagab oma kogemusi :)
Täpselt! Minul allergia kõikide karvaste loomade suhtes. Olen kellelgi külas ühes linnas ja inimesel endal polnud autot, kuid naaber pakkus, et ta võib meid äärelinnast kesklinna sõidutada. Ta oli koera omanik ja ta koerad polnud päev või paar autos olnud ning sõita linna ei kestnud kauem, kui veerand tundi, kuid kohale jõudes pidin ma peaaegu otsad andmine, sest ei jaksanud hingata. See, et süsteemi pole paigas, mis teavitaks, et lennukipardal on loomad, on minu jaoks üks tõeline müstika, et see nii vähe probleeme tekitab.
Maapähklite osas olen USA siselendudel kuulnud küll teavitust "täna me maapähkleid ei serveeri kuna lennul on maapähkliallergiaga inimene".
Aga üldiselt on nii lennukis kui mujal avalikus ruumis ikkagi esmane vastutus allergikul endal...vajalikud medikamendid vms käepärast. Olen lennul sattunud ka nägema kuidas allergiaga reisija kaaslasel oli epipen kogu lennu vältel igaks juhuks käepärast.
Teemaalgatajale - lennuki salongi on lubatud kindel arv loomi. Nö loomapileteid müüakse aga sageli rohkem ja kui check-in is see lubatud salongiloomade arv täis saab, siis sinu lemmik salongi ei saa. Isegi kui pilet olemas. Läheb pagasiruumi või lendate järgmise lennuga. Seega kui loomapilet olemas siis tasub varakult lennujaama minna ja esimeste seas check in teha.
Lemmikloomadega reisimine on osa väga tavalisest elust. Lemmikloom on pereliige. Lisaks mh reisitakse ka nt abikoertega jne. Lemmikloomi on lennukis siiski alati piiratud arv, just keerulisemate allergiajuhtumite tõenäosuse hajutamiseks. Liiatigi on igal tôsisel allergikul (kellel on anafülaktilise šoki saamise tõenäosus) alati kaasas epipen ja eeldan, et seda on ka lennuki meditsiinivarustuses.
Kass / koer on niivõrd tavapärane elu osa, et suisa natuke naljakas sel teemal suuremat probleemi näha - kassid / koerad on ka bussis ja rongis näiteks. Jah, maha saab sealt kiiremini - aga keegi ei teavita liinibussis ette, et peale tuleb lemmikloom. Igal kassiomanikul on kassikarvad alati rohkesti küljes ka, ja mööblil jne. Kuigi enamasti hotellid vôtavad lemmiklooma eest lisatasu, mis te arvate - kui sageli hotellides tehakse pärast lemmiklooma peatumist totaalne puhastus, et allergeenid välja saada?
See arutelu meenutab natuke ühte tööl olnud juhtumit, kus üks härra väga tahtis minna pikaajalisse lähetusse (sest selle eest saab oluliselt suuremat tasu). Saigi, aga mitte meelepärasesse sihtkohta. Siis saatis kohe kaebuse, et ta ikka ei saa seal lähetuda ja nõuab mujale lähetamist, sest tal on herilaseallergia ja tema lähetuse riigis on liiga palju herilasi. Ja siis on ta mh ka gluteenitalumatusega, aga vot seal lähetuskohas on gluteenivabasid toite keerulisem hankida. Seetôttu peaks ta hoopis Itaaliasse lähetama, sest seal on herilasi vähem ja gluteenivabasid toite rohkem :) :)
P.S: mulle väga meeldiks, kui igasuguste viirusnakkuste kandjad samuti mind enne ette teavitaks, et nad samal lennul on. Muidu muudkui köhivad ja tatistavad kõrval ja ma jään haigeks. Just laupäeval tulime Eestisse, mingi eriline köhiv-tatistav-higistav härrasmees oli lähedal. Järgmisel päeval oli mu oma mees samamoodi köhuv-tatistav-higistav, elik sai ka selle pisiku. Ei ole tore ega meeldiv. Ümber istuda polnud kuhugi, lend oli täis.
Mul piisab tsitruse lõhna tundmisest, et silmad punaseks ja vesiseks läheks. Aga see on ka kogu minu reaktsioon, surema ei hakka, lihtsalt ebamugav. Ei hakka ka nõudma, et mind informeeritaks pardal olevatest tsitruselistest või et ülejäänud reisijaid läbi otsitaks ohtliku kraami konfiskeerimiseks.
Mul on ka pikad jalad ning hädine selg, aga ma ei hakka pardal korraldama, et keegi oma ekstra jalaruumiga istme mulle peaks andma. Broneerin ise endale sobiliku koha ja kui see ei peaks olema võimalik, siis kas ei lenda või kannatan ära.
Nagu siin juba eespool mitmeid kordi öeldud, allergia on eelkõige allergiku mure. Tõsise allergia puhul on tema enda kohus lennufirmat sellest informeerida, mitte oodata et keegi teine peab kõik ette ja taha ära tegema.
See teema kisub jälle materdamiseks, nagu viimasel ajal siin kahjuks tihti ette tuleb. Küsitakse nõu loomaga lendamise kohta, tuleb välja, et oled pmst mõrtsukas, sest kellelgi võib lennukis allergia olla.
Küsitakse nõu lapsega lendamise kohta, saad teada, et oled halb vanem ja lapsepiinaja ja üleüldse rikub laps lennukitäiel inimestel terve puhkuse. Jne, jne.
Lennuk on ühistransport ja õigus seda kasutada on kõigil, kes pileti ostnud. Jah, on erandeid, silmnähtavalt joobes või laksu all indiviidid, või tõesti mingit ägedat viirushaigust põdejad võiks maha jääda, pileti olemasolust olenemata.
Lennuk on küll ühistransport, aga sellel viibimise õigus on vägagi piiratud erinevate regulatsioonidega. 10cm teraga nuga võib olla mõnele perereliikvia ja talisman, aga pardale sellega ei saa. Ma leian, et loomaga pardale saamine ei ole inimõigus ja lennuirmal on õigus kehtestada selles osas omad reeglid.
Pigem ma näen, et tegemist on mugavusteenusega. Kui selle eest lisa kasseerida, siis on see ju tulus. Kui see keelata, võib mingi hulk reisijaid valida konkureeriva vedaja.
Mina pooldaks, et selline teenus oleks (kõrgelt) maksustatud. Kel vaja - kui loom on tõesti nii oluline ja kallis - see maksab. Küll aga välistaks tasu selle, et keegi igavusest Egiptusse oma kassi kaasa veaks, andmata aru, et see võib olla loomale elu jubedaim kogemus, õudus ja piin.
Mina ei teeks oma lemmikutele IIAL midagi sellist. Nädal või paar minuta ei ole neile mingi trauma. Lennud aga küll. Õnneks või kahjuks ei ole pidanud välismaale kolima. Küll aga olen lemmiku ühest keskkonnast teise viinud omaniku lahkumise tõttu - kass oli karmis stressis oma päevade lõpuni. Elu Eestis ja Nizzas on vägagi erinev, kui muutub ka keskkond (maja/korter), siis ma kaaluks pigem looma siia jätmist ja mõne toreda pere leidmist siin. Vaadake neid vahemere kasse - nad on hoopis teine liik.
@jaanus Sinu näites toodud kass kaotas oma inimese, mitte ainult ei viidud võõrasse keskkonda.
Kassid võivad olla väga truud kaaslased ja neid ei hüljata, kui elu muutub.
Kassid on lõhnakesksed loomad, kolimisel tuleb võtta kaasa harjunud lõhnad (pesa, toidunõud ja iseennast). Olen ennegi kolinud, ei mingit traumat, täiesti vastupidi. Toakassi territooriumiks on tuba. Ja ma juba näen, kuidas ta rõdul Itaalia päikese käes peesitab :)
Õnneks on aega, saan teda kandekoti ja traksidega pikemalt tutvustada, ju saame selle lennuga ka hakkama.
@jaanus Minu kass tarbib edasi oma Gourmet pasteete, ja päike on igal pool soe, talle meeldib päike väga. Tunduvalt "mugavam" oleks ilma kassita lennata, üürikorterite valik oleks laiem, kolimine kergem, aga kui mul on loom, siis mul on loom, ja tema hülgamine on küll viimane asi, mis mulle pähe tuleb.
Ma ei kujuta ette, et me oleksime oma kassi 14a tagasi kellegi hoolde jätnud ja ise ära kolinud. Ma iga kord imestan, kes on need inimesed, kes suudavad nii teha nii endale kui loomale.
Minu Tibu oli kõige õnnelikum seal, kus olime meie. Stressis oli ta siis, kui me olime ära ja ta pidi kellegi teise juures olema mõneks ajaks või päeva üksi veetma. Oleme omajagu kolinud ja Tibu on alati väga suure uudishimuga uusi kodusid avastanud. Talle väga meeldis ka autoga sõita. Kui olime ise sättimas, ta mõnikord oli juba ukse ees ootevalmis oma reisikoti kõrval.
Oma inimese kaotamine on loomale meeletu stress - mu ema ühel kassil võttis ligi aasta või rohkemgi, et oma "tavalise" oleku juurde naasta, sedagi mitte päris. Kuigi ta on lausa jäänud oma koju elama, lihtsalt temaga koos elab nüüd mu ämm. Ema teine kass ei saanud ema lahkumisest üle ja vaikselt hääbus ise ja lahkus pool aastat hiljem.
Nii et ärgem võrrelgem oma inimeseta jäänud looma stressi ja oma inimesega koos elumuutustel kaasa kulgeva looma elu. Ja ärgem palun jätkem oma loom maha, kui elus tulevad muutused ette.
Mul oli hiljuti kogemus kassiga koos reisimisest. Ei olnud minu kass, lihtsalt kuulsin teda paar rida tagapool õhkutõusmisel ja maandumisel oma arvamust avaldamas. Ta ei kräununud, susisenud ega teinud mingeid muid kurje hääli. Lihtsalt ütles, et tahaks siit ära, ehk siis "Näuu, paus, näuu, paus, näuu". Mitte kedagi ta ei häirinud. Me oma lennunaabritega vaatasime üksteisele otsa, naeratasime ja läksime oma eludega edasi.