endal ka minek nüüd detsembris ja ilmselt hangime ka giidi seal kohapealt...tänud soovituse eest:) Kas jagad infot kui palju te inimese kohta maksite? ja kuidas ülesminek oli? mida soovitaksid kindlasti kaasa võtta, mille peale esialgu kohe mõelda ei osanud...

Karin

Kah käidud ja julgeme soovitada firmat nimega Maasai Wanderings. Tegemist kohaliku asutusega, mida juhib austraaliast Tansaaniasse kolinud ja seal abiellunud Donna koos abikaasa Nasiga. Teenus igati kvaliteetne, toidud väga head, hind mõistlik. http://www.maasaiwanderings.com/

www.memtours.com Käisin detsembris, kõik oli super v.a. hommiku pudru, lepi mingi muu söök kokku. Jäta mail,kui tahad kirjutan rohkem.

Käisin samuti detsembris koos Remidiga, tea kas samas pundis "konnasega", puder vääga kasulik hommikusöök kuigi vastik.

2009 jaanuaris käisime ka elukaaslasega Kilimanjarot lähemalt uurimas. võtsime kuulda Inga Kuusiku soovitust (suur aitäh selle eest!) ja kontakteerusime Remidiga. Egai oskagi muud öölda kui meest suure suuga kiita. Tõepoolest aus, lahke, kogenud ja intelligentne. porterite tiimi valis ka vägeva. nägin mäel teiste gruppide portereid ja nii mõnegi suhtumine oma klientidesse või ümbruskonda jättis soovida. kokast peab eraldi rääkima. olen nimelt vegan ega looda seetõttu reisidel head süia saada. minu suureks imestuseks ja heameeleks vaaritati meile kilil aga iga päev midagi uut ja maitsvat. ei mingit putru muide! kokkuvõttes võin öölda et kõik maailma emotsioonid said must võitu mitte tippu jõudes vaid all laagris oma porteritest, kokast ja giidist lahkudes. oleks heameelega loovutanud neile kogu oma matkavarustuse sest väga tundus et saime kuhjaga rohkem kui ise andsime. muusjas jutt vanadest fliisidest vms on absoluutselt omal kohal. tõesti soovitan võtta kaasa ärajagamiseks kõlblikku träni. lihtsalt jube on vaadata mõndade porterite kolm numbrit suuremaid aukus nike tosse millega nad mäkke rühivad. kui kodus mõtled et ah kes seda vana hilpu ikka tahab siis koha peal kahetsed et kogu oma garderoobi kaasa ei tarind. all külas on mõneti sama lugu. mitte et neil seal millestki otseselt puudus oleks aga kui võimaldab sinna jätta mõni märkmik ajakiri pliiats või muu vidin vaatavad sulle vastu vägagi tänulikud silmad.

Kui ränk ikkagi see Kili otsa ronimine on? Kas lihtsalt sportlik inimene saab sellega hakkama või kujuneb minek liiga tapvaks? viis päeva vist rühitakse üles? Mitu tundi päevas?

vabalt saab sportlik imimene hakkama, kui just väga jooki panema ei hakka laagris :) 5-7h päevas

Ja siit tulebki kurioosum: olen näinud tipp-sportlasi (näiteks orienteerujaid), kes pole tippu jõudnud. Sportlaste probleem on see, et võetakse alguses liiga kergelt, st. antakse minna, ei peeta "pole-pole" rütmist kinni. Aga lõpus, kui õhk hõre, on toss väljas. Lihtsalt sportlikud inimesed teevad tipu ikka ära:) Mihkel Tiks, 3700 m peal tehakse tavaliselt üks aklimati-päev (olen teinud ka 2 aklimati-päeva), muidu nii 7-tunnised päevad. Viimasel päeval hakatakse kuskil keskööl tippu rühkima ja sätitakse nii, et päikesetõusuks jõuaks tippu. Pärast laskutakse aga päeva lõpuks 3700 m peale, st. 4700 m tipualuses laagris enam ei ööbita. See jutt siin Marangu-raja kohta.

3700 peal ei tasu küll väga pidama jääda, kui tervis tugev. mine rahulikult stabiilse pulsiga, kasvõi 120ga keskmist, ja teed ära. jood rohkesti vett. või enne reisi võtta veel kõrgmäestiku tablasid, minumeelest kasutasid seda pea kõik. ega seal 3700 peal väga põnev chillida pole, eriti kui ilma pole :)

Aklimatiseerumine on enamasti siiski vajalik, kõrgushaigus (mägede haigus, kõrgussündroom, altitude sickness) on väga tõsine ja teatud juhtudel surmaga lõppev haigus. Seda ei saa ka eelnevalt diagnoosoda, vaid see ilmneb juba kõrgusel olles, tervislik vorm ei pruugi üldse rolli mängida. Tugev tervis on lai mõiste ja mägede haigusesse on hukkunud ka tugevaid atleete (ei leia hetkel õiget viidet üles). Seega enne selliste soovituste aktsepteerimist, et aklimatiseerumist pole tarvis, soovitaksin siiski tutvuda saadaoleva materaliga mägede haiguse / altitude sickness kohta.

Tip, kirjutasid, et Kilil käinud ei ole. Täpsustangi, et see päris Lahemaa rahvuspark ei ole, kus viibid palju süda lustib. Ka ei ole väitnud, et aklimatti tegema ei pea :) Usun, et keegi siin sellist pole väitnud ega ei väida ka. Tripi bronnides või siis vähemalt väravates võtad ju endale kas 5, 6 või 7 + päeva permiti + tüübid, kes su kama tassivad. Ja kui üleval lähebki raskemaks, laskud allapoole, aklimattid ära ja ründad uuesti, its up to you. Küsimus on nii tervises kui rahas. Ah jaa...võid ju võtta nii firmast kui "FIE'st" giidi, siis viimase puhul arvesta, et Sul sellist kindlustuskatet ei tohiks olla, nende äriplaanis sellist mõistet lihtsalt pole. Keeniast helikat järgi ei tule, kui siis 6K USD'se arvega.

spek, vabandust kui Su varasemat postitust valesti lugesin. Paraku jäi mulle sellest küll mulje, et soovitad aklimatiseerumist vältida.

Ise Kilil ei käinud ajapuudusel, kuid reisi planeerimisel oli see vahepeal päevakorras ja siis sai seda teemat ka uuritud. Hetkel koostan reisikava Peruu ja Inka Trail´i jaoks ja seal on aklimatiseerumine samuti ülioluline. Minu soov oli rõhutada, et aklimatiseerumist ei tohiks alatähtsustada ja aja kokkuhoiu eesmärgil see vahele jätta.

Elustan selle teema, kas kellegil on täpsemat ülevaadet 2019 seisust. Peamiselt huvitab, et kas on mõistlik leida korraldaja juba eelnevalt või kohapealt nii päeva jooksul?  Kohapealt tõenäoliselt leiaks, kuid kuid kas ühe päevaga jõuab kõik ettevalmistused ära teha ja valida piisava hulga matkakorraldajate hulgast, lisaks kas üldse on tänasel internetiajastul veel mingit märgatavat (nii alates 300-500eur) hinnaerinevust ette ostes vs kohapealt ostes? Kellegi äkki jagada kontakte? Plaan on minna 2020 jaanuari algul ja valida 7-8 päevane matk, et jõukas aklimatiseeruda, nautida loodust ja üldse kulgeda kiirustamata.

Tere

Plaan on minna 2021 aasta veebruaris. 

Palun soovitage giide, kellega  hiljuti käinud olete.

Merr, need giidid reeglina ise midagi ei korralda, sest enamus aega mäel (nii palju kui vähegi võimalik). Korraldavad kohalikud firmad.

Neid firmasid kahte sorti ühed korraldavad suurte rühmade ülekallid matkad, teised jällegi natuke säästlikumale turistile.

Mina sain eelnevalt internetis googeldades kontakti [email protected]. Juht on Freddy Mtei, vastik tüüp nagu kõik aafrika kaupmehed, aga asja ajas ära. 

2018 aastal: 1100USD + 200USD tips (olin üksi) eest oli tagatud:

1. Matkariiete rent (soovi korral)

2. Telk ja muu varustus.

3. Kaks giidi, hunnik tassijaid (8-10?) ja kokk kolme inimese peale.

4.  Toit oli maitsev, giidid viisakad, kogemust seal väga vaja pole (aga igaüks nendest käis seal mäel juba 20-50 korda).

Erinevus nendega, kes maksid 2500/nägu oli natuke vanem varustus, keegi õhtul ei tantsinud ja tuli kasutada ühist WC. Aga jällegi kadus lamba tunne.

Äärmisel juhul saate koha peal kindlasti korraldatud, võib olla läheb paar päeva kaotsi. Kuid kohapeal otsides peab kauplemise kogemust olema, väga raske on ära minna aafrika kaupleja putkast...

PS:  Kohalike firmade kasutamisel ärge makske midagi ette, ainult kohapeal.