Kuna tegelen veinindusega, siis üritan igast maailma nurgast kohalikku kraami sportlikust huvist koju tassida. Ainuvõimalik lahendus sel puhul on kohver (kui just ei soovi eraldi pakki või kasti selleks pagasisse leiutada). Spordikott on ok, kui pole kergestipurunevaid asju. Kilekott??? Kogemus puudub.

http://www.iltalehti.fi/uutiset/2012100516162300_uu.shtml :D

Mis on "guljaitaks"?

Guljaitama on vene-eestisegune jalutama. Mis viitab siis kilekoti omaniku rahvusele :)

On olemas selline kott, mida vist määratletakse suure arvutikotina. Rihm käib üle õla, mitu eraldi jaotust ja keskel on tõmblukk, millega võib kotti kitsamaks ja laiemaks reguleerida. Kuna ma üle 8 kilo ei taha kanda, siis sobib mulle (ja käsipagasi mõõtudega) väga hästi. Selliseid tellitava mahuga kotte olen alati eelistanud, sest juba kohal olles saab ta üsna õhukeseks teha. Lisaks muule, mulle ei meeldi kohvrirataste kõrin ja ma säästan ennast ja teisi sellest.

Ja muidugi on sellise kotiga kerge Euroopa suuremates linnades kohaliku rahva hulka sulanduda (mida veelgi lihtsustab see, kui palju riideid kaasa ei võta ja paned selga kohalikust poest ostetud rõivad).

Kilekott on Ida-Euroopa sümbol, ärge võtke meilt ära kilekotte! :) Mina olen ka ükskord kilekotiga lennujaama läinud - siis, kui armas lennufirma Air Baltic mu kohvrit terve reisi ajal kohale ei toimetatud. Kuhugi oli ju vaja kohapeal hädaolukorras ostetud vahetusriided ja hügieenitarbed panna ja selle jaoks järjekordset uut kohvrit ei näinud mõtet osta. Kui ma tahtsin oma kilekoti check-in'is ära anda, siis nad keeldusid muide. Ei pidavat olema sobivalt pakitud pagas.

Ma julgen arvata, et tol inimesel oli ikkagi põhikott äraantavana. Ja kodust kaasa võetud suvaline kilekott, juhuks kui asjad ei peaks ära mahutma, et siis võtab tagasi tulles nipet-näpet salongi kaasa. Mu maailma jaoks ei tähenda Säästumarketi nimi mitte midagi. Kas Stockmanni kilekott oleks olnud parem?

Kunagi hilisteismelisena, hilisnõukogude ajal olin ma väga õnnelik Soome kilekoti üle, et ikkagi välismaa värk ja väga äge tundus. No siis ma kõndisin ringi kollase kilekotiga - Hullut päivat.

Pikematel reisidel ma reisin 35l seljakotiga. Pooltühjana saab ilusti salongi kaasa võtta. Lühematel reisidel on väike üle-õla kott.

Jahh, tulevad meelde kooliajad, kus minagi käisin oma 5. rublase kilekotiga Leningradis laiamas :) Mitte kellelgi polnud nii uhket jõuluvanadega ja kirevat kilekotti, mille ema mulle kuskilt "smuugeldas."

Aga seda ma mäletan täpselt kui PALJU ta maksis! :)

Kuidas see nüüd täpselt oli... kes seda mäletab, aga vist oli mingitel armeenlastel põrandaalune tootmine 80ndate alguses ja nad tegid arvatavasti 10 või 100 tuhandeid kilekotte, millel oli pisut paljas teksades näitsik ja kiri "Montana". Igatahes oluline on see, et vist kogu Nõukogude Liidus tekkis vene keelde uus sõna "Mantana!" mis tähendas "väga äge", "õudsalt lahe" jmt.

passanger, just, ka mul oli "Montana" kilekott, aga nii 70ndatel. Kindlasti mitte vennasvabariigi koopia, sest meremehest isa ostis Las Palmas'est (Gran Canaria)- kui just mägede pojad sinna ei turustanud:) Kotil oli näitsiku asemel suitsu kimuv kauboi lasso ja hobusega. Kott oli nii "kuul", et kasuada ei raatsinud, vaid nööpisin knopkadega seinale. Sellise kotiga poleks piinlik ka lennukile minna:)

No kui jutt juba kilekottidele suundus, siis pringi tagumiku pildiga Silver Dollar oli ka kõva sõna. Et väärt varandus ei laguneks, pandi selle sisse tavaline kilekott, mille sangadest hoiti kinni - need käisid läbi välismaise kilekoti sangade. Aastal 1986 sai neid hankida näiteks vennasvabariigist Armeeniast - igal Jerevani turul rippus pesunööritäite kaupa ehtsaid Ameerika kilekotte. Kallid olid, kuramus, ühe hinna eest sai mitu paari võrksukki.

Ma olen teist nii palju noorem, tuleb välja et ma olen kilekotte alahinnanud :D

Jah, kilekotid olid nõukogude ajal kui mõned tänapäeva luksusbrändi tooted.

Ma klõpsasin iltalehti lingile ja algul uimase peaga lugesin, et afgaanidel oli kass kilekotis :)