Mõtisklesin, et kas on mõtet teha uut teemat, sest kui võtta aluseks tripi postitused aastate tagant, siis tundub, et kõik eestlased on juba Küprosel käinud :) Aga väike update ei tee ju paha. Paar päeva tagasi jõudsime tagasi Küproselt, kus veetsime nädala. Kokkuvõttes jagan värkseid muljeid, keskendudes peamiselt loodusele ja toidule. Reisi eesmärk oli matkata erinevatel matkaradadel, külastada põnevaid paiku ja nautida kohalikku toidukultuuri.

Märtsi alguses Küprose külastamine oli tagantjärgi super ajastus, kuna seal on kevad. Kõik õitses, eriti jätsid kustumatu mulje õitsevad mandlipuud (mägisemas piirkonnas). Temperatuur päeval nii 20c ümber ja õhtul nii 12c. Valdavalt selge taevas kõikidel päevadel, ühel päeval saime natuke vihma ja oli pilvisem, ühesõnaga oli ideaalne ilm, et avastada looduse poolest niivõrd erinevaid matkaradasid. Kohati troopilise taimestikuga Avakas Gorge kuni lumise Artemis matkarajani. Teisalt turiste väga vähe, sai kohaliku eluga parema kontakti ja oli muidu mõnusalt rahulik. Üllatas kohalike inglise keele tase ja üldine lahkus.

Matkardadest lähemalt:

Avakas Gorge oli meie esimene matk, rada väga huvitav ja tehniline, turnimist kividel oli piisavalt. Paljud ei jõua kaugemale kanjonist, kus instapilte tehakse, see on lõks. Tasub kindlasti lõpuni välja minna, kui vorm vähegi lubab. Looduse poolest väga vahelduv, troopilistest taimedest kuni mägikitsedeni, keda olid kõik nõlvad täis. Rada on kergelt tõusva profiiliga, tagasitulek on 3x kiirem.

Aphrodite trail, selle raja võtsime kohe samal päeval järgmisena käsile. Jällegi, super elamus, loodus teistsugune ja tõusumeetreid rohkem. Vaated lihtsalt fantastilised. Läbisime raja enda eksimuse tõttu päripäeva, aga kokkuvõttes oli see nauditavam ja ohutum. Osalt juba selle tõttu, et jõudsime tippu päikese loojanguks ja alla tulles läks kiirelt pimedaks. Allatulek oli mööda siledat teed, täiskuu ja selge taevas valgustasid teed, risk oli väike, et komistad kivide vahel.

Artemis trail, ümber Olympuse mäe, loodus meile natuke sarnane, võimsad männikud, kadakad, kivine ja osalt praegusel ajal paksult lumine, temperatuur samas nii 14c. Kui juba seal, siis tasub täitsa tipus ka ära käia, seal muidu mingi militaarobjekt, kuid traataedade vahel on ka koht vaate nautimiseks täitsa olemas.

Caledonia kosk, kiired tõusumeetrid, aga lühike rada. Praeguse aastaaja kohta oli vett keskmiselt, aga rada tore. Sinna saab erinevaid teid pidi, me liikusime rajal, mis kulges paralleelselt joaga.

Genesis Aphrodite trail oli lõuna rannikul, kivisem rada võimsate vaadetega. Võimalus ka mõnusalt turnida.

Kokkuvõtvalt radadel suhteliselt vähe inimesi, pole ka turismihooaeg, kui kliima praegusel aastaajal super, ei ole jahe ja samas ei aja ka higistama, pluss kõik see rohelus, mida ma kahtlustan suvel seal ei ole.

Lisaks tooks välja veel põhja poolel asuva Famagustas asuva Varosha piirkonna, mis osaliselt nüüd turistidele mõnda aega avatud on olnud. Sellest pisut pikemalt. Oli põnev uudistada, milline näeb välja külmutatud konflikti tõttu seisma jäänud piirkond, mis püsinud elutuna pea 50 aastat. Mulle avaldasid muljet kaks tähelepanekut. Loodus oli suhteliselt vähesel määral piirkonna üle võtnud, oli taimi, mis võsastunud, kuid ehitised selgelt nende vahelt eristatavad. Võrdlesin seda piirkonda Tšernobõliga, kuid ei ole võrreldav. Tšernobõl oli ikka täielikult looduse poolt üle võetud ja täiesti tundmatu, kuigi ajaliselt on Varosha saanud oma „eristaatust“ omada nii 12a kauem. Teine huvitav asjaolu oli näha, milline nägi kapitalistlik maailm välja 70ndate keskel, brändid, muud sildid, see oli huvitav, eriti mulle, kes ma 80ndate alguses sotsialistlikus riigis sündisin. Avatud osa on lõppkokkuvõttes väike ala, aga saab tunde kätte. Oli ka väike intsident, Ühest ristist keerasime ära ja jalutasime sisse, mingi 10min pärast piirati kahe politseiauto poolt sisse, tüübid kiirelt väljas ja ümber meie, selgus et keelatud ala. Ok, paluti viisakalt autosse ja küsiti vaid, et kas pilte tegite, ei ei teinud… ja viidi tagasi nn lubatud alale. Ju me olime piisavalt ohmude nägudega valged lääne turistid, et meis spioone vms kahtlustada :D Küsisime, et silti ju ei olnud, siis selgus, et lubatud on alad, kus on ka jalgrattateed maha märgitud, ju me siis tavalised eestlased, kes kunagi juhendeid ja eeskirju ei loe. Aga jah, ärge siis kunagise Toyota esinduse juurest vasakule pöörake :D

Põhja poolele läksime muidu jalgsi, kõndisime esimese poeni, kus lasime takso tellida, 15euriga viidi Varoshasse ja hiljem ka tagasi piirile. Samas inimlikust seisukohast olukorda teadvustades valdavad ikka teised tunded, aga vajalik kogemus, et mõista, kui hästi me tegelikult elame.

Söögist: Kõige paremad toidud olid kõrvalistes külades. Nagu ikka, toidud peavad olema reisidel as local as it gets: Stifado (veiselihapada), Afella(sealihapada), Souvlakid (kebab), rannikul kalad/mereaanid, kõik väga head, kõrvale tasub majaveini võtta. Päevasel ajal sai lõunaks kebabe ostetud, need ka kõik väga head ja hinnatase 6-8eur. Linnades valisime kohad reviewde järgi ja jälgisime, et ikka kohalikud seal einestaks. Hinnatase püsis suhteliselt ühtlane kogu riigis, nt Stifado maksis 11-14eur, majavein 10-15Eur 1L. Toidu kogused suured, nii et ülesöömine on kerge tulema. Toidu osas jäi vaid kripeldama, et praegusel aastaajal värskeid mahlu ei pakutud peale apelsinimahla.

Kokkuvõtvalt, kevade alguse reisiks on Küpros hetkel super hea valik looduse nautlejatele :)