Helsingi lennujaamas oli müügil esinduslik valik igat liiki rahapeitmise taskutest- püksirihm, millel seespool küljes täies pikkuses lukuga tasku, pesu all kantav nilbe välimusega kõhukott... Olid ka väikesed veekindlad topsikud ujuma minekuks- minu arust päris praktilised kasvõi eestis üksi rannas käies- autovõtmed, mobiil ja nutsak raha mahub sisse ja paelaga ujukate külge kinni :) Endale ostsin selle nilbe kõhukoti, olen teda kasutanud korduvalt ja väga rahul... Ainult mõnikord on naljakas, et kui on vaja suurem summa maksta, siis sukeldun pükstesse sobrama ja naasen sealt rahanutsuga :) Ujuma minekuks, kui kraami pisut rohkem, siis Tais müüdi veekindlaid kotte erinevates suurustes. Neid oli ka küllalt väikseid, kuhu nt. fotoka saaks pista küll, kui üksi rannas oled ja riskida ei taha :) Rebaseonu varianti mina ei usalda- kõhu peal on ikka kindlam ja kätte saab ise ka asju mugavamalt kui selja peal... eks see ole maitse asi muidugi

Mul on matkavest, selline, millega ka kuumas ilmas saab käia. Kannan T-särgi peal. Mõlemal pool rinna peal taskud. Vasakul väiksem lukuga. Sinna panen rahakoti kus ka pangakaardid.See lukuga tasku on nii väike, et endal päris tegu tengelpunga välja sikutada. Paremal pool suurem lukuga tasku, seal kannan passi ja paremal pool spets tasku mobiilile ja pastakale. Passi ja selle kaante vahele jätan ka mõned suuremad rahatähed - igaks juhuks. Mis puutub pastakasse, siis see on metallist, kirjutab ja saab vajadusel kasutada löögiriistana.Enesekaitseks muidugi. Õnneks pole seda vaja läinud. Metallmündid ja väiksemad rahatähed on vesti allpool taskutes. Siiani on asi olnud OK

..hoian püksis . Rullis. Vastutulevad naised vaatavad kõikidel mandritel heakskiitvalt;)

Kõige mõistlikum oleks kanda raha kahes süsteemis. Üks on selline kindel moodus, kus raha kätte ei saa. Teine oleks veelgi kindlam moodus. Kui tõesti tekib probleeme ja kurikaelad on huvitatud sinu rahast siis röövimise korral võetakse sult raha, mis oli kindlas kohas, kus raha kätte ei saa. Kas siis pintsaku põuetasku või kaelas rippuv rahakott. See sõltub igaühe fantaasiast. Pangakaartidele võid markeriga peale kirjutada PIN koodi. Enesesestki mõista vale koodi. Või hoia rahakoti vahel paberit kirjaga: Visa electron- 2578; Visa - 3587. Ühe võimalusena võta kaasa aegunud kaart. Kui langedki avaliku vägivalla ohvriks, ei hakka kurikaelad kontrollima kaartide kehtuvist ega PIN koodi õigsust. Aga tühja rahakoti korral saavad aru, et kahvanäol on kusagil veel üks tengelpung

Olen reisidel peitnud suurema tagavaranutsu seljakoti sisesahtlisse, väiksema käibenutsu kinnitanud enda külge. Riskide jaotamine, mõlemast on variant ilma jääda, aga väga vähese tõenäosusega mõlemast korraga. Käibenutsu jaoks olen kasutanud nii kõhukotti, fotoka kotti kui ka pikkade matkapükste reietaskut. See viimane tundub endale kõige mugavam ja turvalisem.

Samuti sai tehtud pükste sisse värvli külge lukuga tasku, mille sees kõige vajaöikum kraam. Rinna peal riiete all mingi kaela riputatav tasku, kus igapäevane käiberaha. A see värvlitasku on selline, millel on nööbid küljes ja saab erinevate pükste sisse panna. Tuleb vaid värvli külge nööbid õmmelda ;) Nalja sai kah muidugi, kuidas katet tegime, samal ajal kui pükste omanik raha koukis üksist! heh

Ise ringi liikudes on mul alati ainult teatud summa kaasas, suurem summa on peidetud näiteks mustapesu vahele(mustadesse sokkidesse) neid ei hakka ju ometi pätt kaasa haarama.

Kui pätt varastab su seljakoti (kõige tõenäolisem), siis pole vahet kas raha on mustades sokkides või kuskil mujal seal kotis.

Aga kui kasutaks hoopis pangakaarte? Muidugi residiel tsiviliseeritud kohtadesse, kus pea igal sammul kaardiga maksta saab ning taskus omaks ainult hädavajalikku hulka sularaha( no ma ei tea, takus või bussisõiduks või kiireks eineks)?

Pangakaardi saab üldiselt 24-48h jooksul asendada, kui kaduma läheb ning kui kaotsiminekut kiiresti avastad ja kaardi sulgemisega õigesti pihta hakkad (teavitades kõigepealt rahvusvahelist hädaabikeskust, siis oma panka ja soovitavalt ka mõnda kohalikku oanka, kes sama tüüpi kaarte välja annab), jääb ka raha enamasti alles.

Kindlasti oli raha peitmine minevikus aktuaalsem. See mitmesse kohta laiali peitmine on muidugi hea idee -- samas võib nii juhtuda, et ei tulegi hiljem kõik kohad meelde (nagu oraval talvevarudega). Aga no seda suurem rõõm hiljem, kui juhuslikult mõne peidupaiga avastad! :D

Samuti ostsin neilt erilise püksirihma- kogu püksirihma sisekülg on tõmblukuga avatav tasku.

Kust seda Eestis/netist osta saab?

Kõik , mis puutub vöökotti, on toimiv ainult juhul, kui koti rihm on püksivärvli aasadest läbi pandud. Seljuhul on teda sealt ka läbilõigatuna raske kätte saada. Plussiks on igasugused kreeps-sulgurid taskutel,vöökotil jne. Vaikselt neid lahti on peaaegu võimatu teha. Mida pikem ja haakuvam kinnitus,seda parem. Kui teie riietel ei ole sellist taskusulgurit, siis õmmelge see endale ja arvan, et võite rahakoti turvalisuses päris kindlad olla. REISIL JÄRGI PROOVITUD-TOIMIS HÄSTI. Proovige kodus seda meetodit.

Õmblesingi reisiseeliku (õmblejanna abiga). See on selline klassikaline alt laienev hipikas, alt volangiga ja värvlis kumm. Suur tasku (2 ristkülikust õmmeldud kott sisuliselt) on kinnitatud värvli külge seeliku sissepoole. Väljast ei paista midagi :) Kuna värvel on kummiga, on väga lihtne käsi sipsti värvli vahele tasku pista ja säält vajalik asi võtta, ilma et keegi peaks kõrvalt punnsilmil jälgima, et mida ta ometi püksist otsib :D Proovisin ka eelmisel suvel reisil järgi, tõesti olen väga rahul. Õmblusoskustega naisterahvastel on käkitegu sihuke seelik valmis vuristada või olemasolevale kummiga seelikule paraja suurusega sisetasku lisada.

Kui hakata mingeid imelikke leiutisi kuskile riiete alla toppima ja siis poes või turul vms seda siis riiete alt välja õngitsema, on kohe näha, et tüüp on turist ja veel ikka päris Turist kohe... Et ei usalda kedagi ja peidab raha kõikjale ja tal on seda sulas palju jne. Samas, kui hoopis hoida oma rahakotti nt käekotis (naised) või põuetaskus (mehed), siis võõras vaatab peale ja ei saagi võib-olla aru, et tegu on turistiga, kellel suured summad sula kaasas. Muidugi ei ole kasulik kõike oma raha ühes kohas hoida... Osa ühte taskusse, osa teise, osa soki sisse (kõige kindlam tundub, eriti kui see raha läheb siis sinna talla alla otsapidi ja on ketsi sees ka veel. Õnneks on üsna igal pool võimalik maksta kaardiga... Tundub turvalisem. Käisin Londonis öösel üksinda ringi (naissoost ja vanus oli siis 21 vist). Kaasas oli õlakott (selline suurem märss, kuhu toppisin ka oma peegelkaamera). Kõik raha ja dokumendid ja muu vajalik oli seal kotis (osa raha siis küll kaamera kotis). Ja keegi ei vaadanud nagu turisti. Käisin ringi sellise näoga, et lähen sõbrale külla või poodi teed ostma. Ja siis tulid hoopis need silmnähtavalt turistid minu käest küsima, kust kuhu saab ja mida vaadata. Pika jutu kokkuvõtteks - kui käituda võimalikult ligilähedasena kohalikega, siis on tõenäosus, et sind lolliks turistiks tembeldatakse ja seega ka paljaks varastatakse, palju väiksem. Ega ju oma kodulinnas ka ei topi seljakotti särgi alla...

See "käitu nagu kohalik" töötab Euroopas tõepoolest. Isegi sedaviisi teinud. Euroopas reisides ei ole seni midagi kuhugi peitnud ja pole seni ka leidnud põhjust seda teha. Aga mujal maailmas (Aasias, Aafrikas) on kohaliku moodi väljanägemine pisut problemaatiline:) Seal olen seni kasutanud "riskide hajutamise" tehnikat: suuremad rahad jätnud hotelli ja seal peitnud erinevatesse kohtadesse. Seifi, kohvrisse musta pesu sisse jms. Väljas tiirutades on raha kahe vahel jaotatud ning siis seda eriti ei peida, vaid tavaliselt oleme kandnud klassikalistes kohtades. Mina (naisterahvas) näiteks oma õlakotis, seljakotis, meesterahvas nööbiga taskus. Midagi juhtunud kuskil ei ole. Ilmselt ei tundu me väga rahakad olevat. Raha ju ei peida, vaid võetakse kotist - ju pole midagi varastada sealt. Ja see tegelikult nii ongi, kõige väärtuslikum tänaval liikudes on üldiselt fotokas, ja sellest hoiame küll 10 küünega:) Raha võtame välja minnes täitsa nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Passe kaasas ei kanna, isikutuvastamiseks kas juhiluba või ID (kuigi ID väljaspool Euroopas ei kehti ametlikult). Nendest ilmajäämine on vähem valus (ja kui peaks tekkima vajadus passi näidata, saab ehk ära seletatud, et hotellis on ja saab ka ära toodud, ma loodan). Riiete all kantavat "taskut" kasutame punktist A punkti B liikumisel, s.h. lennukis. Vältimaks raha "läbihigistamist" pakime raha minigripp-kottidesse. Igatahes meie puhul on nende lihtsate "meetmete" kasutamine seni toiminud.

Kusjuures kui taskutest üldse rääkida, siis minu jaoks on üsna turvaline hoida raha teksade eestaskus (nagu igapäevaselt mööda Eesti linnu kõndides). Sealt igaüks näppama ei satu ja kõndides ei liigu asjad ülespoole, nagu tagataskus võib juhtuda. Seega on tegelikult üsna hea mingit väikest summat kanda ka selles teksade eestaskus (kui julgust on). Palju sinna panna ei julgeks, aga kui niisama korra poodi või kohvikusse minna, siis ei näe probleemi.