L-Korea reisi muljed

Sai ka hiljuti 10 päeva Lõuna Koreas reisitud ja jagaks oma muljeid.
Siin lühikokkuvõte reisist. Kui aga huvi rohkem lugeda, siis saab seda siit
http://koplus.blogspot.com/

Kui küsida, kas jäime Korea reisiga rahule, siis vastaks poliitkorrektselt, et nii ja naa.

Alustaks sellest, et mis ei meeldinud. Või pigem, et mida oleks rohkem oodanud. Mulle meeldib ka sihtriigi ajalooga kursis olla, seda aga Koreas ei ole. Riik on niivõrd moderne, et kõik vana on maha lõhutud ja kõik kohad, kus vana võiks näha olla, on suletud. Nii Seouli kui ka Busani linn uueneb kohutava kiirusega. Vanad rajoonid lihtsalt tehakse maatasa ja asemele ehitatakse pilvelõhkujad. Ja need ajaloolised paleed, mis on arhitektuuriliselt säilitatud, on seest tühjad, nii et näed ainult fassaadi. Ei ole võrreldavgi Hiina paleedega, kus ka sisustus on olemas ja osad töötavad laiemas mõttes muuseumidena, rääkimata Euroopa kuninglikest paleedest, kus võid terve päeva veeta. Nendega võrreldes on Korea kuningapaleed pettumuseks.
Kui aga vaadata Koread, kui ülikiirelt arenevat tänapäevast riiki, siis seda seal näeb. Pilvelõhkujad, üks modernsem ja futuristlikum kui teine, üks otsapidi pilvedes ja teine natuke madalam, seda seal näeb
Mis koreas meeldis? Eelkõige rahulik elurütm. Hoolimata sellest, et Seoul on maailmas suuruselt 5. linn, rahvaarvuga 23 miljonit (seda küll koos kõrval asuva Incheoni piirkonnaga) ja võis eeldada sipelgapesa tunnet, siis tegelikult on täpselt vastupidi. Tempo on üllatavalt rahulik. Keegi ei tõukle, keegi ei kiirusta, autod ei kihuta ega signaalita, jalakäijana võid rahulikult igal pool liigelda, kartmata, et sind alla aetakse. Isegi Tallinnas on õhkkond närvilisem. Ainuke, mis selle idülli rikkus, olid rollerid. Neid ei ole küll meeletult palju, aga need on liiklusvahendid, mis liiguvad reegliteväliselt. Kui sõidutee peal sõita ei saa, sõidetakse kõnniteel, kui kõnniteel sõita ei saa, liigutakse mururibal. Pole vahet, kas fooris on roheline või punane tuli, rollerid sõidavad alati, pole vahet, kas liiklus seisab või autod sõidavad, rollerid poevad ikka autode vahel paremale-vasakule, edasi-tagasi. Aeg-ajalt on päris huvitav neid vaadata. Aga taas, jalakäijana on suht ohutu liikuda, ka rollerijuhid arvestavad jalakäijatega ja mingit ohtu nad ei kujuta. Roller võib sul mitusada meetrit jalakäija tempos selja taga järgneda. Kui ikka mööda ei mahu, siis jalakäijat trügima ei hakata.
Väga oluline on iga riigi külastamisel turvalisus. Sellega on Koreas kõik kõige paremas korras. Mitte ühtegi korda reisi jooksul ei tekkinud hetke, kus oleks end ebaturvaliselt tundnud. Koreakad on ausad ja abivalmid. Võin seda oma kogemustel kinnitada, kui kaotasin telefoni, mille vahel oli ka pangakaart. Suhteliselt kiiresti õnnestus kätte saada telefon koos kõigi seal vahel olnud asjadega. Ehk ainuke probleem oli leida inimene, kes suudaks inglise keeles rääkida, saamaks teada, kus telefon asub.
Paaril korral jäime hätta ka parkimisautomaatidega. aga hetkega oli keegi kõrvalseisvatest koreakatest abis, kuni selleni, et maksti oma pangakaardiga (osa automaate välismaiseid pangakaarte ei tunnista)
Ainuke murekoht abi küsimisel on kohalike keeleoskus. Saan aru, et vanemad inimesed ja maakohad on probleemsed, aga et Seoulis ja Busanis jääd inglise keelega hätta, seda ei osanud karta. Ei osanud karta, et ka noored inimesed ei räägi peale oma keele ühtegi teist keelt. Nagu ühes oma postituses kirjutasin, oli täiesti üllatav, et noor mees turistiinfos oskas öelda ainult ühte sõna - NO. Muud midagi. Turisti info ja umbkeelne teenindaja, natuke imelik.
aga ju siis kõik keeleoskajad noored istuvad kontorites. On ju Korea noorte soov hea hariduse järgi üldteada ja hea hariduse nimel õpitakse end haigeks. Ju siis need keeleoskajad noored infopunkti või mõnda söögimajja tööle ei satu.
Seoses keelte mitteoskamisega veel üks huvitav tähelepanek. Hoolimata sellest, et koreakas näeb, et sa tema keelest aru ei saa, räägib ta ikka oma keeles edasi. Kui tavaliselt üritatakse siis käte ja kehaga oma soovid/jutu selgeks teha, siis koreakad stoilise rahuga lasevad oma keeles edasi. Nii et ka kehakeelest ei saa aru, mida nad mõtlevad.
Kohad, mida Seoulis ja Busanis ning nende linnade lähiümbruses vaadata. (mida me ise külastasime ja mis külastamata jäi.
SEOUL
1. Gyeongbokgung Palace + Rahvuskultuuri muuseum
Need kaks asuvad sisuliselt ühel territooriumil ja võiks koos läbi käia, saab sellise 3-5 tunni pikkuse huvitava ringkäigu.
2. Changdeokgung Palace + Salajane aed
Eelmisest 800 m kaugusel asuv teine suurem palee, mille juures UNESCO kultuuripärand "Salajane aed". Salajasse aeda me sisse ei läinud. Kuna oli eriti kuum ilm ja sinna pääseb sisse ainult koos giidiga ja et tuuri alguseni oli üle 40 min, siis ootama ei jäänud. Aga kirjelduste järgi kindlasti üks kohtadest Seoulis, mida võiks külastada.
3. Seoul Tower
Kindel koht, kuhu tuleks minna. Ka kõige kõrguskartlikumatel inimestel ei teki seal kõrgel olemise tunnet.
Ligi 500 m kõrguselt saab väga hea vaate linnale. Ainuke mure, et torni külastamiseks peab valima selge ilma, siis on ka midagi näha.
Torni pääseb kas Hopp-on hop-off bussiga otse tornijalamile või siis köisraudteega raudteejaama vahetust lähedusest.
4. DMZ
Demilitariseeritud tsoon.
DMZ külastus jättis kahetised tunded. Ei kahetse, et selle reisi ette võtsime, aga midagi väga vapustavat seal ei olnud. Ehk põhjus ka selles, et igal pool oli vähe aega. DMZ külastuse ajal viiakse sind kolme kohta, kus igas pead juba poole tunni pärast bussis tagasi olema. Rohkem kui DMZ külastus ise, saab giidi jutust teada, mis Korea ajaloos juhtunud on, et tänasel päeval on kaks Koread. Kui on väga selge ilm, on võimalik näha pikksilmast ka Põhja Koread, aga üldjuhul on suvisel ajal paras vine, nii et näed küll midagi, aga mitte selgelt.
Kui võimalus valida, soovitaks valida tuuri, mis on pikem kui 4-5 tundi.
5. Korea Sõjamemoriaal
Kui sõjalainel jätkata, siis võiks ära käia ka Sõjamemoriaalis. Meie ise sinna ei jõudnud, aga väidetavalt on seal huvitav.
6.Songdo Central Park
Kui on aega ja tahtmist poolteist tundi rongiga sõita, siis Incheoni saarel on pilvelõhkujate vahele peidetud kena park koos kanaliga, kus saab pooletunnise paadisõidu teha.
Midagi erilist see ei ole, aga just see kooslus tohutute pilvelõhkujate ja kanaliga pargiga on päris huvitav. Aga jah, asub see kesklinnast kaugel nii et kui aeg piiratud, siis selleks, et tunnike pargis jalutada, 3,5 tundi edasi-tagasi sõidule kulutada, pole kõige mõttekam.
7. Bukchon Hanok küla
Mingil põhjusel me sinna ei jõudnud. Plaanis küll oli, aga erinevatel põhjustel sinna ei jõudnud.
Linnasüdames asuv traditsiooniliste majade rajoon.
8. Tänavakaubandus
Tõenäoliselt on üks parimaid kohti Insadongi ostutänav ja selle läheduses asuvad loendamatud söögikohad ja pisipoed.

BUSAN
Kui juba Koread külastada, siis kindlasti tasub ka Busani minna. Rongid Seouli ja Busani vahel käivad sagedamini, kui tramm Tallinna kesklinna ja Kopli vahel. Pilet 42 eurot ja sõit kestab 2,5 tundi.
suvel on üldiselt rongid täis, nii et kui riskida ei taha ja soov kindlal kellaajal sõita, võiks pileti eelnevalt ära osta. Ja nagu ikka, pileteid saab osta nii raudteejaamast kui ka netistkas siis KORAILi kodulehelt või ka mitmete vahendajate kaudu.
Busanis võiks käia:
1. Gamcheon Culture Village
Kunagi võtsid tudengid kätte ja värvisid mäe nõlval olevad majade katused erivärvilisteks. See ettevõtmine laienes ja nii ongi kahe mäe nõlval olevate majade katused ning ka majad ise kõik erivärvilised. Kaugelt väga uhke vaatepilt ja ka majade vahelistes kitsastes vahekäikudes huvitav ringi jalutada.
2. Gwangalli rand
Busani kesklinna rand. Kui võimalik, siis ranna külastuse võiks ette võtta reede või laupäeva õhtul. Siis seal üldjuhul ka midagi toimub. Kas mõni kontsert või midagi muud. Meie sattusime seal täiesti juhuslikult vaatemängulisele droonide (valgus)showle, kus sajad erivärviliste valgustitega droonid taevas erinevaid kujusid joonistasid. Lisaks valgusshow ranna vastas meres oleval maailma pikimal Busani sillal ning lisaks veel mingi teleshow live võtted ja mõned tänavamuusikute kontserdid.
Rannas saab ka ujuma minna, aga kohalikud üldjuhul vees ei käi ja päikest ei võta, v.a. mõned üksikud ja needki pikkades riietes. Nii et kes tahab liival päikest võtta või vette minna, siis ruumi on palju.
3. Jagalchi kalaturg
Kui Busanis käia, peab kindlasti ka kalaturgu külastama. Tuhanded müüjad, müüakse nii eluskalu, värskelt püütuid ning ka mingil moel konserveeritult. Aga samuti kõikvõimalike krabilisi, karpe, vähke, kaheksajalgu, meretaimi ja üldse kõiki, mis vees kasvab või liigub. Sortiment on selline, et võtab silme ees kirjuks. Seda enam, et paljudele müüdavatele asjadele ei oska isegi nime anda.
Seda peab oma silmaga nägema.
4. Taejongdae Cliffed Coast
Linnast 10 km kaugusel asuv kaljurand. Teekond algab mere tasapinnalt ja tõuseb 200 m kõrgusele. Iga natukese maa tagant on puhkekohad ja vaateplatformid. Saab ronida majakasse ja laskuda treppi mööda alla meretasapinnale suurte kivide peale. Kõige tipus Budha tempel. Peatuskohtade vahel saab sõita ka autorongiga, aga meie sealoleku ajal mingil põhjusel need seisid nii et käisime kogu paarikilomeetri pikkuse ringi jalgsi. Palava ilmaga ei olnud see üldse lihtne ja mäkke ronimine ikka paras katsumus.
Ümber kaljude saab sõita ka laevaga. Kuna merel oli korralik laine ja et kõik ei ole kõikuva laevaga nõus sõitma, siis merelt me kaljusid ei vaadanud.
Ümber Busani on mitmeid rahvusparke, tuntum nendest Apsani rahvuspark kus saaks aega veeta, aga meie poolt jäid need avastamata. Selle asemel liikusime autoga mööda rannikut, nii mööda ida- kui ka läänekallast 50-70 km Busanist välja. Väga tore on näha elu kalurikülades.

Kindlasti on terve rida kohti, mida veel külastada, aga siin lihtsalt üks valik, kus me ise käisime ja milliste kohta on mingi subjektiivne arvamus.

KÕIGE-KÕIGE-KÕIGE
Paneksin siia veel väikese loeteluna oma isiklikud kõige-kõige arvamused:
KÕIGE MEELDIVAM KOHT - Seoul Tower. Lihtsalt võrratu vaatepilt ümbritsevale.
KÕIGE HUVITAVAM PÄEV - Busani teine päev, kui lõuna ajal kesklinna randa läksime ja tagasi alles hilisõhtul. Lihtsalt nii palju ootamatut ja põnevat toimus laupäeva õhtul.
KÕIGE SUUREM PETTUMUS - Seouli erinevad paleed. Kuna sisse kuskile ei pääsenud, nägid ainult fassaadi
KÕIGE SUUREM ELAMUS - Pilvelõhkujate rohkus ja nende suurus.
KÕIGE SUUREM POSITIIVNE ÜLLATUS - Söögikohtade hulk ja erinev valik.
KÕIGE SUUREM NEGATIIVNE ÜLLATUS - Korealaste keeleoskus.
KÕIGE SUUREM MAITSEELAMUS - loomaliha grillimine.
KÕIGE HALVEM MAITSEELAMUS - Arusaamatus söögikohas, kui loomaliha asemel toodi lauda loomamagu.
KÕIGE SUUREM SÖÖGIELAMUS - Kaluriküla restos angerja söömine, kui kohalik tädi meie abitust nähes näitliku angerja grillimise korraldas.
KÕIGE ROHKEM MEELDIS ÜLDISELT - turvalisus ja rahulik õhkkond, mis ei lähe kokku arusaamaga suurlinna olemusest.
KÕIGE EBAMEELDIVAM HETK - teise päeva õhtul oma linnaosas õhtust süües. Vaatepilt, kus kõrvallauas jõi noor tüdruk end korralikult purju ja kui tänaval paar meest oma purupurjus naisi koju toimetasid.
KÕIGE SUUREM RAHULOLU HETK - kui telefoni pangakaartidega kaotasin ja tunni aja pärast need mulle tagastati. Ehk et korealaste ausus.
KÕIGE VASTIKUM OLUKORD - seotud on see finnairi lennukiga, kui meid kõik lennuki erinevatesse otstesse istutati ja klinditeenindusest ülbelt teatati, et kui tahate kõrvuti istuda, siis makske.

Eks neid kõige-kõigesid on kindlasti veel, aga kõige-kõige-kõige on reis ise. Kui tekib küsimus, et kas Koreasse minna või mitte, siis kindlasti minna. Aga tuleks täpsustada, et kes tahab näha tõelist ja ehedat Aasiat, siis parem valida Hiina või mõni teine vähem arenenud riik. Kui aga soov näha Aasia kiiret arengut, siis seda Koreas leiab.

Ja veel mõned tähelepanekud, mida Koreas arvestada.

Internett - Sõltub, kas minna üksi või kahekesi või suurema grupiga. kui üksi, siis kõige otstarbekam osta kohalik gsm andmesidega kõnekaart. Seda saab teha praktiliselt kohe, kui lennujaama passikontrollist läbi oled.
Kui aga väikese grupiga minna, ja enamus ajast koos ollakse, on alternatiiviks gsm wifi ruuter rentida. Samast putkast, kust gsm kaardi saab, saab ka wifi ruuteri rentida. Maksab see 40 eurot/kuu, aga kolmele tarbijale on eeskujulik kiire internett igal pool olemas. Signaal on piisavalt võimas, et ka hotelli erinevate korruste tubades saab probleemivabalt netis surfata.
Hotellides on wifi olemas, aga kui hotellis palju rahvast, võib kiirus olla ebameeldivalt aeglane. Enamuses söögikohtades on kohalik wifi ja passwordid suurelt seina peal. Osades piirkondades on ka tasuta avalik võrk olemas, aga sellest ei saanudki aru, et kuidas see täpselt töötab. Mõnes kohas sai ühenduse kätte, mõnes mitte ja mõnes sai ainult androidi seadmega võrku sisse.
Maksed - meie kaardid töötavad probleemivabalt igal pool. Vaid mõned parkimisautomaadid ei tunnista meie kaarte. Ja osa terminale, valdavalt mingid suured automaadid parkimismajades, metroos jms., on sellised, kus eelnevalt pead valima, et tegu on rahvusvahelise kaardiga.
Sularaha praktiliselt vaja ei ole. Meil küsiti sularaha vaid ühes söögikohas, kuigi ka seal oli kaardimakse võimalus olemas.
Ainuke probleem vaid Woni kurss. Kõik hinnanumbrid on nii suured, et peast arvutamine peab hästi selge olema, et kiirelt hinnast aru saada.

Hotelli valik - Ja veel üks tähelepanek, mis võiks huvi pakkuda. Meie elasime kokku kolmes hotellis, milles kahes oli hommikusöök hinna sees ja ühes mitte. Need kaks hotelli saidki valitud selle pärast, et hommikusöök oli hinna sees. Etteruttavalt võiks öelda, et teist korda sellist valikut ei teeks.
Esimese hotellis hommikusööki sees ei olnud, aga oli võimalik juurde osta. maksis see umbes 17 eurot.
Aga selle 17 euro eest sõid sõna otseses mõttes tund aega ja valik oli väga rikkalik.
Teises hotellis, Busanis, oli hommikusöök hinna sees, aga see oli pehmelt öeldes õnnetus. hommikusöögirestoran meenutas pioneerilaagri sööklat. Valik oli suht kesine, seisma pidid toidujärjekorras, siis seisid veel kohvi järjekorras ja ka rösteri järjekorras. Ning siis võis juhtuda, et pidid ootama, kuni mõni laud vabaneb. 4 hommikusööki kannatasime ära, aga see oli ka piir. Oleks ühe päeva veel pidanud selle hotelli sööklas alustama, oleks pigem söömata olnud.
Kolmas hotell, Seoulis, oli samuti hommikusöögiga. Kuna hotell ei olnud väga suur, siis rahvast palju ei olnud, aga selle võrra oli vähem ka istekohti ja igal hommikul pidime 5-10 min ootama, kuni mõni laud vabaneb. Lisaks oli ka söök erakordselt üksluine. Natuke munaputru, lahja kannukohv ja tops jogurtit.
Nii et kui on valida, kas hommikusöögiga hotell või sama raha eest üks tärn rohkem, siis unustage see hommikusöök ja valige parem hotell. Süüa saab vajadusel ka mõnes kõrvalasuvas kohvikus.

Aitäh, hea ja suurepärane ülevaade! Ehkki reisiplaani Koreasse lähiperspektiivis praegu pole, siis kunagi ei tea mida kaugem tulevik võib tuua ja selline info kulub kindlasti ära!

1
0

Suured tänud info jagamise eest!

0
0

Väga hea ülevaade. Ka endal on plaanis Finnairiga sel või järgmisel aastal Koreasse lennata ja samad linnad / kohad üle vaadata.

1
0

Väga tore, et keegi viitsib teha nii põhjaliku ülevaate. Tihti kippub see muljetamine jääma "Mulle meeldis ja soovitan" tasemele või siis lühikokkuvõte.

1
0

Olles ise Lõuna-Koreas aega veetnud ei saa teps mitte nõustuda väitega, et "ajalugu pole".

Mind isiklikult üllatas Lõuna-Korea reisi puhul just nende ajaloo rikkus, millest mul enne õrna aimugi ei olnud.

Oma reisil veetsin rohkem aega erinevaid väiksemaid kohti külastades. Nägin nii hauakambreid, matmiskünkaid, kui ka korralikke museume. Külastasin mitmeid templeid erinevates looduskaunites kohtades. Samuti ööbisin ühes neist.

Soovitan Seoulist ja Busanist kaugemale vaadata. DMZ jätsin ise täiesti vahele. L-Korea on mitte väga suur ja väga-väga heade rongiühendustega.

5
0

JD-le

Kõik on suhteline ja sõltub, millised on ootused.
Olles nt. Hiinas käinud ja arvestades, kui palju on Hiinas erinevaid templeid, paleesid ja kõike muud vana ja mis on ka külastajatele avatud, eeldasin midagi sarnast ka L-Koreast.
Pettumus just oligi see, et see, mida eeldasin ja see, mida nägin, erinesid kardinaalselt. Ja üle kõige pettusin selles, et (praktiliselt) kõik paleed Seoulis-Busanis olid kas tühjad ja sinna ei pääsenud sisse või olid minimaalselt sisustatud ja sisse sai vaadata läbi akna.
N.ö. uus vana (viimase 50-100 ehitatu) teeb ruumi uusarendustele. Terved linnajaod lükatakse buldooseriga maha ja asemele kerkivad klaasist pilvelõhkujad. Kui mitte inimestele näkku vaadata, siis Seouli ja NY kesklinnadel erilist vahet ei ole.

2
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased