Minul on kusjuures küsitud kas ma soovin pagasi ikka lõpuni saata. Ükskord pakkus Qatar Airways, et nad on lahkelt nõus mulle Kataaris pagasi kätte andma kahe lennu vahel (mitte et mul viisa oleks olnud ja juurdepääs pagasilintidele). Limast eurotripiga (LIM-AMS-CDG-BCN, BCN-RIX) tagasi tulles küsiti ka Limas, et kas pagas ikka kohe Barcelonasse saata.

Ja nagu siin enne mainitud, siis loominguliselt vahepeatustesse suhtudes on võimalik palju odavamalt lennata.

Kusjuures tean juhtumit sellest kevadest, kui odavalt New Yorki reisilt tagasitulles soovis kodanik ka Londonis paar päeva vaatamisväärsustega tutvuda ega soovinud kohe otse Ameerikast tulles Londonist edasi Eesti poole sõita. Ta ise tuli Londonis kenasti lennukilt maha, kuid pagas lendas siiski edasi. Hoolimata sellest, et teda tegelikult ei olnud lennukis. Õnneks olid tal sõbrad selles lennukis, kes ta pagasi sihtkohas lindilt maha võtsid ja turvalisse kohta paigutasid.

Veebruaris selle 4000 reisiga tulles palusin samuti teha check-in Londonini Stocki asemel ja polnud mingeid probleeme. Ja väga sageli on isegi selliste jätkulendude puhul küsitud, et kuhuni soovin check-in teha.

Rangelt reeglite järgi võttes ei tohiks reisija sellisel puhul transiitlinnas pagasit kätte saada ega reisi katkestada (kui piletit ostes ei ole transiitlinna peatust vormistatud ja/või selle eest makstud). Reisi lõpetamist transiitlinnas nimetatakse inglise keeles 'hidden city' tehnikaks ja üldiselt lennufirmadele selline käitumine ei meeldi. Nende seisukohast on tegemist kliendipoolse lepingu rikkumisega, eesmärgiga odavamalt lennata. Ülaltoodud haaletaja näites oleks tõenäoliselt Londonis lõppev pilet olnud kallim kui Zürichis lõppev (ehkki tavaloogika kohaselt ei peaks see nii olema). Avaldades nüüd check-inis soovi reis hoopis Londonis lõpetada, on lennufirmal selle eest teoreetiliselt õigus kahe pileti hinnavahe juurde küsida.

Aga see on teooria.

Praktikas sõltub kõik konkreetsetest inimestest. Võimalik et enamikule madalapalgalistest check-ini töötajatest ei lähe lennufirma hinnapoliitika suuremat korda ja tehakse nii nagu reisija soovib. Aga vahel võib ette tulla printsipiaalseid ametnikke, kes näevad sellises palves reisijapoolset 'piraatlust' ja konkreetselt keelduvad soovi täitmast või küsivad raha juurde.

Rääkides konkreeteselt jalle haaletaja piletist, Londonist ja British Airwaysist, siis temal oleks ehk olnud võimalus juba piletit ostes väljendada soovi tagasiteel Londonisse jääda. Siis oleks võinud viimase London-Zürich lennu (mis ilmselt oli vajalik odavama hinna saamiseks) teha algusega teiselt lennuväljalt. Londonis on õnneks see võimalus täiesti reaalselt kasutatav. Los Angelese lennud saabuvad Heathrow'sse, aga Zürichi lende väljub nii Heathrow'st kui Lonodon City'st. Kui jätkulend oleks London City'st, saab pagasi Heathrow's igal juhul kätte. Sest lennuväljavahetusi nõudva marsruudi puhul pagasi lõpuni registreerimist ei pakuta. No ja siis võib juba rahumeeli siirduda koos pagasiga hoopis Gatwicki või Stanstedi Tallinna otselennule. Formaalselt on küll endiselt tegemist reisijapoolse lepingu rikkumisega, aga sanktsioonide tõenäosus on olematu.

Pileti broneerides oligi kavas seda teha, aga mitte ei õnnestunud. Reisibüroo töötaja proovis mitu korda, aga ei saanud lennujaamavahetust kasutada. Teinekord lihtsalt ei õnnestu.

Puht teoretiseerides, siis kas lennufirmal on õigus mu pagasit kinni pidada üldse? Reisin talviti tavaliselt ning kusagile ekvaatori kanti, või alla selle. Tagasi lennates täiesti mõeldav, et ma tahaks Euroopasse maandudes oma kotti kätte saada, et soojad riided selga panna näiteks, või pikema layoveri korral hambaid peist vms. Reisin tavaliselt ainult sisse chekitud pagasiga + kaamerakott kuhu mahub ka esmatarvilik aga mitte terve vahetus talveriideid + jalatseid.

Sellest teadmisest ei ole vist teistel palju kasu, aga 2007.a. Finnairiga Shanghaist tulles jätsin viimase HEL-TLL otsa kasutamata. Helsingisse jõudes ütlesin lihtsalt ühes letis, et ei soovi viimast otsa üldse kasutada ja nad võtsid mind nimekirjast maha. Reisisin ainult käsipagasiga.

Oma kogemustest rääkides, alati on kõige kindlam püüda üksnes käsipagasiga hakkama saada, isegi õige pikkadel lendudel, kui vähegi võimalik. See annab sageli olulisi eeliseid - eriti siis kui lendude vahe on riskantselt lühike, nii et pagas võib jätkulennule mitte jõuda - aga otse loomulikult ka siis, kui on kavas lendamine punktis X ära lõpetada. Reisijal on ju alati õigus ja võimalus lihtviisil ebaõnnestuda, jätkulennule hiljaks jääda, eriti veel tänapäeva suurtes ja keerulistes lennujaamades, kus võib alati ära eksida. Lihtsalt elu on selline.

3 kuud tagasi Estraveli säästupakkumisega Usast tagasi tulles oli pigem vastupidi, et taheti pagas automaatselt registreerida vaid New York-London, me siis ise ekstra palusime, et see samal päeval otse Stockholmi edasi saadetaks, sest ei tahtnud ise terminalist terminali oma kohvreid tassida . Teistel lendudel tsekiti pagas automaatselt vaid ühele lennule, mis sobis hästi sest peatusime igal pool, kuhu lendasime, mitu päeva, mis siis et ametlikult lendasime ikkagi vaid marsuudil Stockholm (London-Chicago-New Orleans) Miami ja Miami (San Juan-New York-London) Stockholm.