Septembri alguses tuli uudis, et 2018.a suvel hakkab meie Nordica lendama Makedooniasse, Ohridi linna (https://www.nordica.ee/et/ettevottest/pressikeskus/nordica-alustab-2018-suvehooajal-lende-constantasse-rumeenias-ja-ohridisse-makedoonias/) Sellega seoses tundub, et on viimane aeg panna kirja mõned isiklikud kogemused (Endise Jugislaavia) Makedoonia Vabariigi külastusest. Soov külastada Balkanimaid on olnud pikemat aega, kuid alati tulid mingid muud ja põnevamana tunduvad pakkumised ja nii on suurem osa poolsaarest seni külastamata. Makedooniasse minek kerkis väga realistlikult päevakorda pärast seda, kui mu lätlannast sõbranna sinna mõneks aastaks elama kolis. Minusugusele reisihullule oli siis kohe selge, et Makedoonia tuleb kiiresti reisikavva lisada. Eelmise aasta maikuus saigi reis ette võetud. Kõige paremaid lennuühendusi Kesk-Euroopast pakub Austrian Airlines. Tegelikult lendab Makedooniasse ka WizzAir, aga nende lennuajad ei sobinud hästi "pika nädalavahetuse" kontseptsiooniga. Skopje Aleksandar Veliki airport on päris tillikuke ja seetõttu muidugi igati efektiivne. Kiire piiriletus ja oledki riiki lubatud. Piirivalvureid miski ei huvitanud ja ka templi passi paraku ei saanud. Rahaühik: Makedoonia denar (MKD), 1 eur = ca 61 denari. Mu peatuspaigak asus kesklinnast veidi eemal eramajade piirkonnas, kust sai linna üsna kiiresti takso või bussiga - hinnad olid igati soodsad. Skopje süda on Aleksandar Makedonski väljak, mis asub nn uues linnas. Väljakul on mitmeid monumente Makedoonia ajaloo tähtsatele persoonidele, väljak on kohe jõe ääres ning üle armsa kivisilla (Kameni most) pääseb Skopje vanalinna. Mulle isiklikult meeldis kolada mööda vanalinna tänavaid ja vaadata kohalike toimetusi. Vanalinnas on hulganisti häid restorane ning kõik enamus tänavaid on ääristatud poodidest. Kuigi mõni pood on turistliku suunitlusega, on valdav osa ikkagi kohalikule ostjale orienteeritud ning nii saab sealt hankida panne, potte, pulmakleite ja muudki. Mööda vanalinna tänavaid kolades pääseb ka Skopje kindlusesse, kust avaneb vaade uuslinnale. Väga maistsvaid kebaabe sai vanalinna restost Destan. Uuslinnas on hulganisti kaasaegsemat arhitektuuri, mis mulle meenutas kangesti meie nõukaaegseid ehitisi. Uuslinnas paikneb ka ema Teresa mälestusmaja, kus saab hea ülevaate pühaku elust. Peaaegu igast kohast linnas näeb Vodno mäe otsas asuvat Millennium risti. Mäest üles saab otse risti jalamile köisraudteega üles (hind edasi-tagasi oli 120 MKD), köisraudtee algusesse viib kesklinnast buss (35 MDK). Nii buss kui köisraudtee lõpetavad töö üsna vara - oli vist ca 4-5 paiku päeval. Funikulöörisõit on klassikaliselt huvitav ja vaated ilusad. Mäe otsast näeb nii linna kui ka teisel pool asuvat loodust. Kaunis. Kui aega on, tasub ära käia. Skopje lähedal on Matka kanjon, mis on populaarne koht matkamiseks. Peamine rada kulgeb mööda türkiissinise veega jõe kallast. Kaunid loodusvaated ja tulemused ka ilusad fotod. Matka kanjonisse kuuldavasti läheb Skopjest buss, ise sain sinna autoga. Jällegi, kui on aega ja soovi veidi looduses jalutada, tasub sõit ette võtta. Nordica uueks sihtkohaks valitud Ohrid asub Skopjest ca 175 km kaugusel, autosõit võtab aega veidi alla 3 h. Kohale saab ka bussiga, aega läheb muidugi siis rohkem. Kõigepealt - Ohrid on ilus. Ohridi järve ääres paiknev linn on täis ajalugu, vanu kirikuid, ja imelisi vaateid. Aga vähemalt kohalike sõnul ei ole Ohridi järv ujumiskohana kuigi hea, sest vesi olla kehv. Maikuus, kui ma seal olin, õnneks ei tekkinudki dilemmat seoses ujumise võimalikkusega - järvevesi oli käelegi külm. Ohridis on mitu imekaunist kirikut, seejuures on need kõik üsna erinevad. St Sophia kirik on suursugune ja mastaapne, samas kui St Jovan Kaneo kiriku asukoht mäenõlval on fotograafi unistus - vana kirik, sügavsinine järv taustal. Kolasin päris mitmeid kirikuid läbi, sees on väga huvitavad freskod ja arhitektuur. Ohridi kindluse müüridelt avanevad ilusad vaated üle linna, väga väärt külastust. Kindlusest saab minna mööda metsarada Kaneo kiriku juurde. Veetsid Ohridis 2 päeva ja jäin igati rahule. Kauemaks jäämiseks puudus põhjus. Muidugi oleks saanud sõita kaugemale, kuuldavasti on järve rannikul mitmeid väikeseid ilusaid kohti. Majutusid Villa Kale-nimelises majutusasutuses, makstes kahe öö eest 56 eur. Oli ka tunduvalt soodsamaid peatuskohti, samas oli Villa Kale hinna ja kvaliteedi suhe küllaltki paigas - tegemist oli uusehitisega, kus suur tuba ja korralik voodi. Asukoht oli järvest veidi eelmal, mistõttu ei kostnud tuppa ka restoranimelu. Restorane on Ohridis palju. Suurem osa neist paikneb kas piki järve kallast või siis hoopis järvest "ülespoole" minnes, kus mh ka nn kaubandustänav. Mu lemmikuid söögikohti oli Kaj Kanevche, mis paiknes Kaneo kiriku juurest linna poole tagasi minnes järve kaldal. Teine isiklik lemmik - Dalga, St Sophiast mööda kallast veidi edasi. Toitudest oli Makedoonias mu vaieldamatu lemmik Makedoonia salat, mis on midagi meile tuttava Kreeka salati ja Bulgaarias populaarse šopska salati vahepealset. Kurgid, tomatid, sibul, soolakas juus, maitseained. Mõnus! Ma peaaegu ainult sellest toitusingi Makedoonias :) Loomulikult sai igal pool ka kebaabi, dolmasid jms. Joogiks oli alati hea võtta Makedoonia veini. Isiklikult tarbisin valget, mis sobis kenasti päikselise ilmaga. Õlut saab ka - peamine bränd on Skopsko, mh tehakse ka kirsiõlut. Oli ka teisi õllemarke, need paraku ei meenu. Üheks mu lemmikuks kujunes ka kohalik küüslaugumääre makalo - eriti turult ostetud kodutehtud versioon. See oli nii hea, et tellisin sõbrannalt mõne purgi tuua, kui ta omakorda minu juurde tuli. Kokkuvõttes mulle meeldis. Hinnatase oli odav, inimesed ülimalt sõbralikud, toit ja vein hea ning sihtkohad põnevad. Kindlasti väärt külastamist. Kes kasutab uut lennuliini soovitaks aga mitte jääda ainult Ohridisse - kuigi linn on tõesti tore! - vaid vaadata ka ringi. Ma veetsin Makedoonias 5 päeva ja kulgesin väga rahulikus tempos. Aga seal on tõesti palju vaatamist ja nautimist.
Väga hea info! Ohridi kohta levib ka veel miski kuulujutt, et hollandlased käivad seal hambaravil. Ega sa juhuslikult ei märganud, et seal oleks hambaravikliinikuid rohkem kui tavapäraselt võiks olla?
Uuendan teemat 2018 juuli kogemusega.Kuna endal jäi otsuse tegemisest väljalennuni 1,5 päeva, siis erilist eeltööd teha ei jõudnud.Auto tasub raudselt võtta, kuna Makedoonia loodus on väga ilus ja seda näha saab ringi sõites. Rendihinnad on sarnased muu Euroopaga, st Ford Focus oli 49EUR päev. Teed on suhteliselt head ja kiiruspiirangud ei tea kellele. Maanteel sõideti sageli kuni 2 x kiiremini, kui märk lubas ja kiirteel 20-30 km/h lubatust kiiremini.Kuhu soovitan lisaks Ohridile ja Skopjele minna: Matka kanjon kindlasti. See asub Skopje lähedal ja paadisõit sealsel järvel on väga ilus. Kui võtta 1h paadisõit, siis viiakse ka koopasse. Kuna olen päris paljudes suuremates koobastes käinud, siis erilist lisaväärtust see ei andnud, aga ilus oli ikka. Muide, eestlasele on kõik atraktsioonid ja sissepääsud muuseumitesse väga odavad.Bitola linn asub Ohridist veidi kagus. Tee sinna on ilus ja mägine, linn ise veidi ehmatav, kuna kontrast vanalinna ja uue osa vahel väga suur. Kuna esmaspäeval olid vanalinna poed suletud, siis jättis vanalinn lausa kummituslinna mulje :)Omapäraselt huvitav on St Naum, omaaegne klooster, mille kõrval on umbes 1000 allikast alguse saanud järv (nii vähemalt meie paadimees väitis, ei ole üle kontrollinud). St Naumi soovitan minna laevaga Ohridist, siis näeb ka Ohridi järve kaldajoont ja imetlega lausa uskumatult läbipaistvat vett.Rahast: restoranis söömine on uskumatult odav: kohalikus mõistes kallis restoranis oli põhiroog nt 8 eurot ja kallimat õlut kui 100 den(1.66 eurot) mina ei näinud. Kuigi paljudes kohtades aktsepteeritakse kaardimakseid, siis päris ilma sularahata hakkama ei saa. Samas võetakse eurosid hea meelega vastu.Inimesed on rahulikud ja sõbralikud ja üldse mitte pealetükkivad.Ainuke ebameeldiv asi oli suitsetamine: suitsetatakse palju ja igal pool. Kuna ei ole siseruumides suitsetamisega enam üldse harjunud, siis hakkas väga häirima. Välismaalastest suitsetajad tundsid selle järgi ära, et nad läksid ka avatud terrassilt suitsetamiseks eemale. Kohalikud loomulikult seda ei teinud.Kokkuvõtlikult põhjused minemiseks: ilus loodus, sõbralikud inimesed, odav.Mida ei tasu oodata: kaubandus sarnaneb 3-aastat tagasi Keskturul pakutavaga (pole hiljem käinud), linnad ei ole omaette vaatamisväärsused.
Oskab keegi soovitada autorendifirmat kus oleks võimalik rentida auto ka Albaaniasse sõiduks?
Sixti vahendusel polnud probleemi. Mälu järgi oli paljudel firmadel ca 15-30 eurot lisatasu iga välisriigi kohta - peab tingimusi täpselt lugema. Piiriületus ise ka suhteliselt kiire.
Eelmisel suve lõpul-sügise algul sai nädal aega Põhja-Makedoonias veedetud. Olime Ohridi ääres, aga teisel poole Ohridit - Strugas. Struga ise on üsna pisike selline Haapsalu mõõtu linnake, mis eriliselt millegagi silma ei paista, kui vast just helesinise jõega, mis keset linna voolab.Skopjes sai veedetud kokku vaid pool päeva ja see kindlasti pole piisav selle nägemiseks - eelnevalt on juba üsna hästi ära toodud Skopje vaatamisväärsused. Ohridi linn on aga Põhja-Makedoonias täiesti must-visit koht. Septembri alguses oli selline 27-28 kraadi sooja, vesi täiesti helesinine ja selles linnas on ajalugu küll ja veel. Mööda promenaadi jalutada kivipaljandit mööda üles Ohridi Samueli kindluse juurde või minna alla ja jalutada palkteel mööda jõeäärt - mõlemad on väga head variandid. Arhitektuur ja majad on väga omapärased. Igal juhul jäi ka Ohridi reis lühikeseks ja tulevikus kunagi läheksin hea meelega sinna tagasi. Põhja-Makedoonia on eestlasele ka üsnagi odav riik, seega miks mitte.
https://macedoniarentacar.com.mkMe broneerisime siit auto. Reis alles juuni alguses, siis näeb kas oli õige valik. Meeldis bronnimisel, et kõik lisad ( ka kindlustuse teistesse riikidesse sõitmiseks) sai kohe juurde lisada ja hinnad olid ilusasti juures.
Külastasin Makedooniat 2015. aastal ja oli mälestusväärne reis küll. Tegime kambaga rendibussi kasutades riigile tiiru peale, nautisime mitmekülgset ilu ja võlu - Skopje ja selle ümbrus, Ohridi linn ja järv, rahvuspargid, kirikud ja kloostrid, kindlused, kuumaveeallikad ja kosed, antiiklinn ja kivisambad, veinimõisad. On mida vaadata. Kel huvi, võib lugeda lähemalt mu blogi -
https://marghusthali.blogspot.com/2016/01/makedoonia-1208-21082015.html
Ostsin septembriks lennu Põhja-Makedooniasse, tundub igati äge riik ja piisavalt kompaktne, et üksi reisida läbi kasvõi ühistranspordiga.
Selline suht suva küsimus, et kuidas inglise keelega kohapeal on? Näiteks Bulgaarias oli üllatavalt lihtne inglise keelega hakkama saada.
Samas hea meelega õpiks keelt natuke rohkem ära peale "tere ja head aega", kui näiteks Põhja-Makedoonias inglise keelega vähe keerulisem on. Aega kolm kuud valmistuda :D
Samuti, kas SIM kaarte dataga leiab laadnalt igalt poolt või peaks kohe saabudes lennujaamast otsima?
Inglise keelega saab suht hakkama. Vähemalt turismieluga.
Kohaliku kaardi sai lihtsa vaevaga mobiilifirma esindusest. Aega kulus, aga said hakkama, sest see ei olnud enam turismielu ja inglise keelega oli vähem teha.
Keel on üsna sarnane nagu Bulgaarias, aga kindlasti mitte sama. Seega puhtas makedoonia keeles väljendid toimivad oluliselt paremini. Bulgaaria keelsete sõnade asemel kasutaks pigem inglise või saksa keelt.