Kui aga tahta mitte euroopaliku kariibe siis paraku võiks just minna teistele saartele.
Olles neist paljud ise läbi käinud, siis ei saaks öelda, et tegu väga kriminogeensete saartega oleks.
Barbados kindlasti väga okei aga ehk natukene kallim kui teised saared.
Ehk Trinidad ja Tobago puhul saaks öelda, et Trinidad on natsa karmim kuid samas Tobago mõnus ja rahulik saar.
Ma olen nendest käinud Dominikaani Vabariigis ja Puerto Ricos ja kuigi öeldakse, et mõlemad on pigem ohtlikud, siis mina seda väga ei kogenud. Tuleb lihtsalt oma common sense’i kasutada ja siis läheb tõenäoliselt kõik hästi. Ma soovitan mõlemat, aga võib-olla Dominikaani natuke rohkem, sest see oli kuidagi autentsem. Puerto Rico puhul on ikkagi USA mõju päris palju tunda. Aga eks sõltub ka kes millist kogemust otsib.
Dominica (Ühendus). Käidud Erika ja Maria vahpealsel aastal. Air France Point-a-Pitresse ja siis parvlaevaga Roseau'sse.
Suhteliselt kodune väikeriik, küllalt turvaline. Midagi rohkem Grenada taolist, aga vägevama loodusega. Turismiinfrastruktuur polnud küll päris Gwada-Martinique'i tasemel aga vilets ka ei olnud. Peale Mariat pole kursis, enne pandeemiat oli aga jõudsalt taastumas.
NB: Reisi Targalt eksib - Eesti kodanikud saavad lausa 6 kuud viisavabalt Dominical viibida, mitte 3.
Barbados oli ikka väga turistikas, kallis ka. Martinique oli küll vähe odavam ja pisut vähem turistikas aga meenutas ikkagi veidi väikeseid Prantsusmaa piirkondi ja inimasustuse tihedus oli kohati päris suur. St Lucia on aga endine Inglismaa koloonia ja looduse poolest kõige "metsikum" (või vähemalt 10a tagasi oli) ning kui kariibi mere poolsel küljel olid luksushotellid siis ookeani poolsel kaldal leidis päris rahulikku majutust, paari euri ees fooliumisse pakitud grillkana (kohalike lemmik ja soovitus) ning ka metsarajad mis ei ole täiesti turistikad.
Bahama, Barbados, Kuuba, Dominikaan, USVI ja BVI on ikka suhteliselt turvalised riigid. Kõige rahulikum tundus Bahamal ja Kuubal, Barbados on väike ja ülerahvastatud, taskuvargaid on seal palju, Puerto Rico on turvalisuse teemal viimastel aastatel ohtlikumaks muutunud (riik on sisuliselt pankrotis, politseile ei jätku palgaraha), aga pimedas ei maksa kusagil üksi käia ja kui politsei ütleb, et mõnesse piirkonda ei tasu minna, siis tasub kuulata. Puerto Rico oli suhteliselt igav, teistel saartel on põnevam. Meile sobisid kõige paremini Bahama ja USVI saared, kõik oli olemas või autosõidu kaugusel, turvaline ja ilusad rannad, samuti olid kõike võimalik rentida. Lapsed ütlesid, et Kuuba on lahe ja läheks tagasi, aga nemad ju sovjetiaega ei mäleta, aga üks huvitavatest Kariibi saarest on Kuuba küll, ilus ja lopsakas loodus, aga vaene ja mahajäänud riik, vaevaline oli ringi liikuda ja normaalseks eluks tuli kõvasti sebida ja järjekorras seista. Ise alustaksin Bahamast või Virgin saartest.
