Üks kriteerium võb olla keele rääkijate arvu järgi, et praktiseerimisvõimalus oleks suurem. Rootsi 9,3 miljonit Taani 5,5 miljonit Norra 4,8 miljonit

Mulle isiklikult tundub, et rootsi keel on nendest keeltest kõige lihtsam. Taani keel on nn purjus rootslase jutt (loodan, et keegi ei solvu). Norra keelega isiklik kogemus puudub.

Kunagi igiammu sai aastake rootsi keelt õpitud. Selle baasil olen ka taani ja norra kirjakeelest talutavalt aru saanud (kuivõrd aastake õppimist võimaldab). Suhtluskeel on muidugi teine tera. Minule tundus rootsi keel hea lihtne ja loogiline keel õppida ja hääldada. Taani keele hääldus on ehk natuke võõram, "keedukartul suus".

Vikipeedia väidab, et rootsi keel on teistest pisut nagu keerulisem õppida. Taani keel kõlab tõesti nagu oleks toit suhu ununenud. Mida siinsed inimesed norra keelest arvavad?

Millisest norra keelest? :)

Bokmal'ist ilmselt.

Need on kohati väga erinevad, norrakatel endilgi nõuab arusaamine teinekord pingutust, mis siis veel välismaalasest rääkida.

Soovitaks just rootsi keelt, sellega saab tegelikult kogu Skandinaavias hakkama. Norra-taani-rootsi keeled on väga sarnased. . . . Trip.ee-s algab lause suure algustähega!

taani keel langeks ära. Seega kas norra või rootsi keel? Norra keele kohta on see küll hea põhjendus, et on palju erinevaid dialekte. Kas rootsi keel on kuidagi sirgjoonelisem ja ühtsemate dialektidega?

Õpi parem islandi keel selgeks. Põhja keeltest kõige iidsem, vaba igasugustest võõrsõnadest - ja "kauba peale" avastad, et suudad üht-teist ka aru saada norra, rootsi ja taani keelest.

Võin sissejuhatuseks isegi ühele online-kursusele lingi anda:

http://icelandic.hi.is/

Nõuab registreerimist, aga sellega peaksid ju hakkama saama?

on vist dolerantsem välismaalaste vastu. Rikas maa koos sotsiaalsete hûvedega. Koolitatutele pakub tööd.

Seoses tööga õpin rootsi keelt. Pole raske. Ja norrakatega saab ka seda kasutada. Saavad aru küll.

Tõenäoliselt oleks mõttekas rootsi keelt õppida - rääkijaid kõige rohkem ja võimaldab ka norra keelest aru saada . Ise olen õppinud taani keelt ja selle hääldus ja arusaamine jutust on tõeline peavalu. Või nagu nad ise ütlevad - taani keel pole keel vaid kurguhaigus.

Käin norra keelt keelekursustel õppimas, ja ei ole midagi hullu. Annab ka inglise, saksa, vene keele peale toetuda, sest sarnasusi on küll ja küll. Keel ise on ilus ja minu meelest just dialektide paljusus on pluss, sest kui õppida bokmal ära, siis ei pidavat norrakad isegi aru saama, kui sa midagi natuke võssa paned, vaid arvavad, et räägid lihtsalt mingit muud dialekti. Õppejõud on skaninavistika ülikoolis lõpetanud ja väidab, et norra keel on just see keel, millega on kõige lihtsam suhelda nii taanlaste kui rootslastega. Arvan, et teda võib uskuda.

Edu õppimises ja Skandinaavia avastamises:)

a) geograafiliselt keskmine b) keeleliselt keskmine (jäädes Taani ja Rootsi vahele) c) intonatsioon, hääldus ja lauseehitus eestlasele kõige omasem õppida

Taani keel ja norra bokmål (nö raamatukeel) on sarnased. Rootsi ja norra nynorsk (nö uusvana ehk vanadel dialektidel st. murretel põhinev keel).

Peab paika, et osates norra keelt, saab hakkama nii Rootsis kui Taanis, lisaks Norrale muidugi...

Eestis õpetatakse keeltekursustel nn normaliseeritud norra keelt (bokmålil põhinev). Kui õpetajaks juhtub olema mitte norra filoloog, vaid nt. taani või rootsi keele õpetaja, siis õpetatakse tunnis skandinaavia keelt, milles on sugemeid kõigist kolmest skandivaavia keelest.

Olen vahepeal algelisel tasemel tutvust teinud nii norra kui ka rootsi keelega. Taani keele jätan välja. Siiski on vastupidiselt varasemale hakanud sümpaatia kalduma rootsi keele poole. Lisaks on rootsi keel kasutusel ka Soomes. Kuidas asjatundjad hindavad rootsi keele universaalsust?