EU mobiilside kasutust reguleerib teatavasti määrus, mis kohustab operaatoreid osutama teenust EU liikmesriikides enam-vähem samadel tingimustel kui koduriigis. Tegemist on väga positiivse algatusega, mis kindlasti on oluliselt tõstnud Euroopas rändluses mobiilse andeside kasutamist. Täna on on-line Waze navigaator Euroopa reisil tavapärane teejuht ning pole ka miski imeasi, kui Saksamaa kiirteel sõites mängib autos Kuku raadio läbi mobiiliäpi.
Samas on sellel vabadusel ka teine pool -- mitte kõik Euroopa riigid ei kuulu EU-sse ja seega ei kehti igal pool Euroopas enesestmõistetavalt võimalus kasutada mobiilside teenuseid kodustel tingimstel.
Peamised probleeme tekitavad riigid on Šveits, Monaco, Andorra ja Gibraltar. EU regulatsioon ei kehti pärast Suurbritannia lahkumist EU-st ka seal kuid Suurbritannia mobiilivõrku on tahtmatult sattuda siiski keeruline.
Šveitsi, Monaco, Andorra ja Gibraltari võrku on aga võimalik sattuda täiesti tahtmatult, isegi omast arust kõiki operaatorite soovitatud reegleid piinlikult jälgides.
Miks see nii on?
Selleks tuleb veidi vaadata, kuidas mobiilside töötab. Oma olemuselt on mobiilside raadioside st. kõikide nende edevate mõistete nagu LTE, 5G, VoLTE jne aluseks on tegelikult seesama raadioside mille Marconi juba ligi 130 aastat tagasi leiutas ja mille kaudu näiteks Kuku raadio senini meie raadioaparaati jõuab (kui just ei ole teegemist internetiraadioga). Mobiilside kasutab Euroopas raadiosagedusi 900, 1800, 2100, 2600 jne MHz, need uuemad ja suuremad G-d pigem kõrgemaid sagedusi aga mitte alati. Kõik need G-d ja muud lühendid tähistavad tegelikult põlvkondi ja tehnoloogiaid kuidas infot raadiovõrgu kaudu edastatakse.
Kui keskkoolifüüsikast on meeles, siis raadiolained on elektromagnetlained, mis levivad valdavalt sirgjooneliselt ning teel olevatel takistustel kas neelduvad või peegelduvad neilt. Üldine reegel on see, et mida suurem sagedus, seda vähem painduvad raadiolained takistuste taha. Mobiilside puhul on on oluline ka tugijaama ja telefoni vaheline kaugus -- tehnoloogiast tulenevalt on lubatud maksimaalne vahemaa oluliselt väiksem kui raadiolainete levimise piir.
Teiseks tuleb silmas pidada, et raadiovõrgu tasemel on telefon alati aktiivne ja võrk passiivne -- telefon otsustab, millise võrguga liituda ja millal võrku (või tugijaama) vahetada. See on üks GSM mobiilside põhialuseid. Loomulikult ei saa telefon liituda iga ettejuhtuva võrguga, reaalsele side avamisele eelnevad alati n.ö. läbirääkimised -- handshaking. Selle käigus telefon, alustades kõrgematest sagedustest ja G-dest ning tugevamast nivoost esmalt tutvustab ennast (SIM kaarti tegelikult), seejärel võrk otsustab või vajadusel küsib telefoni koduvõrgult järgi, milliseid teenuseid ja kas üldse pakkuda võiks. Ehk siis kui Eestis Telia Eesti telefon koputab Elisa võrgu uksele, lüüakse uks kohe kinni, kui Telia Eesti telefon koputab Saksamaal Vodafone võrgu uksele, siis Vodafone esmalt uurib Telia Eesti käest, milliseid teenuseid ja kas üldse sellele telefonile osutada võiks. Ja vastavalt tulemusele siis lööb ukse kinni või lubab telefoni võrku kasutama teenuseid, mis Telia Eesti poolt lubatud on. Teenused on siin siis tehnilised, st. kõne, sms, mobiilne data jms., mitte miskid hinnapaketid vms.
Kui nüüd tulla tagasi ülalmainitud EU väliste riikide juurde, siis vähemalt 3 neist asuvad väga mägistel territooriumitel, kus raadiolainete, mis iseenesestmõistetavalt kaardil olevatest inimeste joonistatud piiridest ei sõltu, levik on äärmiselt ettearvamatu. Piki orgu levib signaal hästi, üle ahelike pigem mitte. Kõrgemal asuvad tugijaamad levivad kaugemale, madalamal asuvad mitte. Samuti levivad madalamad sagedused kaugemale kui kõrgemad ning isegi ilmastikunähtused, näiteks tugevad tõusvad või langevad õhuvoolud ja äikesepilved võivad oluliselt raadiosignaali levi mõjutada. Ning lõpuks on osad tugijaamad rohkem koormatud, st neis on rohkem aktiivseid telefone registreeritud, osad vähem koormatud -- ka see mõjutab telefoni poolset võrgu valikut.
Seega on vägagi võimalik, et telefon leiab Šveitsi operaatori signaali juba mitmeid (kümneid) kilomeetreid enne piiri Itaalias ja eelistab seda Itaalia operaatorile ülalmainitud põhjustel. Võib ka vastupidi juhtuda.
Kõik Eesti mobiilioperaatorid soovitavad jälgida, et sinu telefon ei satuks ootamatult mõnda Euroopa Liidu välisesse võrku, kus teenuse kasutamine võib olla oluliselt kallim. Praktikas on seda soovitust keeruline (et mitte öelda võimatu) lõpuni jälgida -- piirid ei ole ei joonlauaga tõmmatud ega taraga märgistatud ning kohalik elu nendega eriti ei arvesta. Seega on võimatu üheselt määratleda, millal ollakse piisavalt lähedal, et hakkata miskeid meetmeid tarvitusele võtma.
Üks soovitus operaatorite poolt on fikseerida käsitsi telefon kindlasse võrku -- jah, see võib aidata kuid sama küsimus -- selleks, et telefon ise Austria võrgust läheks Itaalia võrku piiri ületamisel tuleb automaatne võrguvahetus lubada. Küsimus on siin, millal seda sisse ja välja lülitada ja kas se peaks ikkagi olema kliendi kohustus
Teine soovitus on lülitada välja mobiilne andmeside või vähemalt andmeside rändlus. Jällegi hea soovitus kuid millal seda teha -- kuidas klient saab olla kindel, et nüüd on ta jõudnud piirkonda, kus on oht sattud miskisse EU välisesse võrku. Pealegi, nii Telia kui Elisa tunnistavad oma kodulehel, et 4G (ja ka 5G) puhul tegelikult võivad tekkida üksikud andmeside seansid ka siis kui mobiilne andmeisde on välja lülitatud. Põhjus on tehniline. Seega kindluse saamiseks tuleks telefoni seadetest ära keelata ka 4G ja 5G võrgu kasutamine.
Hea on teada ka seda (Telia klienditeenindus mulle kord tõi sellise võrdluse), et olukord Itaalia ja Šveitsi piiril on absoluutselt erinev olukorrast Eesti ja Vene piiril Narvas. Eesti ja Vene piirialadel tuleb roaming välja lülitada -- kas telefonist või operaatori juures (ise)teeninduses ning seejärel ühendub telefon vaid oma koduvõrku kuid Itaalia ja Šveitsi piirialadel ei saa roamingut välja lülitada kuna siis muutub telefon kasutuks -- seal pole koduvõrku vaid ainult roamingvõrgud.
Eesti mobiilioperaatoritel ei ole miskit takistust ega piirangut luua teenus, mis vaikimisi väldiks mobiilse andmeside kasutamise EU välistes riikides. Ehk selle asemel, et saata kliendile sõnum selle kohta, et klient alustas mobiilse andmeside kasutamist Šveitsis ja seetõttu lisati juba arvele suur summa, peaks esmalt kliendilt küsima, kas ta soovib Šveitsis (või Monacos või Andorras või mujal Euroopas EU välises riigis) mobiilset andmesidet kasutada või mitte ning lubama kasutuse alles siis kui klient nõustub tingimuste ja hindadega. Miskit tehnilist takistust sel viisil teenuse pakkumiseks ei ole, küsimus on puhtalt rahas ja tahtmises (otse öeldes -- operaatorite ahnuses). Äriühingutena on operaatoritel kindlasti õigus mistahes hinnakirju kehtestada ja probleem pole mitte niivõrd selles, et Šveitsis on mobiilsidel erinev hind kui Austrias vaid selles, kuidas seda hinnakirja kliendile kehtestatakse.
Seega -- võtke omalt poolt ettevaatusabinõud tarvitusele kuid kui sellest hoolimata satute keset Euroopat EU välisesse võrku, siis vaidlustage need tasud koheselt kasutades ülalpool toodud argumente ja nõudke, et operaatorid täiendaksid oma teenust ja küsiks enne kliendi luba kui andmeside kasutus EU välises riigis sisse lülitatakse.
Minu kogemus on see, et Telia on suurema või vähema diskussiooni tulemusena need "päevapiletid" arvelt maha korjanud. Üks eeldus nende tühstamises on see, et selles EU välises võrgus megabaitide kaupa internetti ei kasuta ja seeläbi saad sirge seljaga väita, et jälgisid kõiki operaatori soovitusi.
Minul juhtus sama asi Itaalias Šveitsi poole sõites. Ca 50km enne piiri võtsin välja mobiilse neti, taustal jäi jooksma varem välja vaadatud sihtkohaga waze. Siis peale piiri sain kohe teate, et olete alustanud mobiilse neti kasutamist ja alles siis mõni minu hiljem tuli teade, tere tulemast Šveitsi.
Telia on nõus selle tühistama, kui sa pole netti ikka üldse kasutanud, ma helistada ei tahtnud ja lõin tookord käega ja panin siis neti sisse ning kasutasin need mõned MB, mis selle raha eest saab ära.
Itaalias tagasi olles siis helistasin klienditukke ning nad siis lahkelt pakkusid, et mul võetakse see automaatne päeva mahu teenus maha. Risk on selles, et kui sisse unustad ja kasutad, siis summad on ikka väga suured.
4g side ka kōnedena tarbib alati veidi internetti, mikrokoguses. Seega polegi midagi vaielda ja pugeda selle taha et mobiilne internet oli väljas. Varasemalt on olnud rohkem teemasid ka ajakirjanduses, et Türki minnes valige 3G. Paraku 3g teenus on kanunud vōi kadumas. Taas ongi alternatiiviks odav kōnekaart reisi ajaks. Sinna saad ümber suunata kōned et elu seisma ei jääks. Üldiselt rahvas on rikas ja kui pole probleem 5 eurone vorstisai lennujaamas pole probleem ka päevapilet.
Telefoniga navigeerides vōib eemaldada kōnekaardi.
Sain ka kord alles telefoniarve kaudu teada, et olin ka salamisi Monacot külastanud ja see külastus maksis mulle 10€. Mul õnneks vedas, et Genova-Nizza rong Monacost üsna ruttu läbi läks, sest ise ma seda asjaolu ei teadvustanud.
Kes autoga Šveitsi või Suurbritannia poole liigub, neil võib olla kasulik võtta mõni Poola ettemaksuga SIM, kuna tänu poolakate mobiilsusele nende riikide suunal on tihti mõlemad riigid nende roaminguga kaetud. Nt Lycamobile, kus pakett Internet 3XL sisaldab 2,5GB roamingut mõlemas riigis + 5GB mujal Euroopas + 50GB Poolas: https://www.lycamobile.pl/en/bundles/ pakett maksab 5.4€ ja SIM kaardi saab osta ning registreerida igas teelejäävas Žabka poes (neid Poolas üle 9000, sh Lomzas 100 m Via Balticast: https://www.zabka.pl/wygodne-uslugi/kup-i-zarejestruj-starter), samuti on neil olemas eSIM.
Olen ise Rios ja Londonis kasutanud Holafly E-sim. Füüsiline sim suhteliselt tüütu ja lisaks paljudes riikides otsid ostukohta väga pikalt kuni leiad ja siis saad ka ainult passiga. Veidi ehk tuleb e-sim kallim (mitte alati) , aga kordades kiirem ja mugavam. Paned kohe lennujaamas peale ja saadki teekonda jätkata.
Sis153, kuidas sul õnnestus päevapileti teenusest loobuda?
Ma olen kümneid kordi Teliaga vaielnud ja aru saanud, et kui nad selle teenuse mul maha võtavad, siis läheb Telia täitsa katki ja seda ei ole mitte mingil juhul võimalik maha võtta.
jaanusm, Telia puhul lihtsalt helistades infonumbrile 123 satud tõenäoliselt eesliini teenindaja otsa, kes oskab (või kellel on sisese protsessi alusel lubatud) vastata vaid stiilis "ei saa, ei ole võimalik, ei tea, ei ole ette nähtud, kahjuks on teenus selline, me vabandame jne jne jne.". See on tavaline eesliini klienditeenindus, kellel on valdavalt standardvastused erinevate küsimuste jaoks, mida nad siis kasutavad ja ei ole mõtet arvata, et nad alati küsimuse sisust ise väga palju aru saavad või teenuse täpset toimimist mõistavad. Suurte, paljude tehnilste teenustega teenuspakkujate klienditeenindusega lihtsal on nii.
Ära lepi sellega -- väida, et sa jägisid kõiki Telia kodulehel toodud soovitusi ja seetõttu oled kõik omalt poolt teinud, et neid kulusid vältida ning nõua, et juhul kui teenindaja sind aidata ei saa, siis helistaks sulle tagasi tema juht või mõni teine inimene, kes saab, kellel on võimalik, kes teab jne. Ning ära lõpeta kõnet enne kui teenindaja lubab, et sulle helistatakse tagasi. Ning ära unusta rõhutamast, kuivõrd rahulolematu sa oled.
Need tagasihelistajad on tavaliselt oluliselt kompetentsemad, neil on rohkem volitusi ning lõpuks Eesti operaatoril ei ole miskit võimalust kontrollida, kuskohas täpselt su telefon näiteks Monaco või Šveitsi võrku lülitus või millal sul oli telefonis andmeside sisse või välja lülitatud. Koduoperaator saab teha vaid olemasolevate sündmuskirjete puhul kaudseid järeldusi.
Võid pakkuda ka omapoolse vastutulelikkusena varianti, et kui konkreetset tasu tühistada ei saa, siis sind huvitab tegelikult kuu arve lõppsumma ja tehtagu siis miski muu teenuse tasust (olgu see kasvõi koduse digiboksi rent või Telia TV kuutasu) samaväärset soodustust kas siis jooksval kuul või paari järgmise kuu summas.
Ja alati on võimalus, eriti kui su tavapärane kuuarve on suurem kui kümmekond eurot ja arvel rohkem kui üks-kaks telefoni, alustada mõne numbriga numbriliikuvust. Seda viimast on tegelikult kasulik kord paari aasta jooksul igal juhul teha kuna pea-aegu ükski operaator täna lihtsalt niisama olemasolevatele klientidele midagi ei paku -- Tele2 on oma internetiteenusega siiski mind selles osas meeldivalt üllatanud. Aga hoolimata esimese liini teenindaja jutust on vähemalt Telial olemas eraklientidele paketid ja soodustused, mida sa kusagilt teenindusest osta ei saa. Ja on ka teistel operaatoritel.
See võib tunuda natuke sellise sendisaagimisena aga teisalt kui näiteks mu tööandja ärikliendilepinguga seotud mobiil saab enam-vähem sama kuutasu eest umbes kaks korda rohkem kodumaist andmemahtu ja umbes 10 korda enam EU andmemahtu kui erakliendi lepinguga mobiil, siis tekib vahest lihtsalt sportlik huvi miskit sarnast ka erakliendi lepinguga kätte saada -- sest ka äriklientidele ei maksa Telia kindlasti peale vaid teenib soliidset kasumit.
btw, Sämm Sung mainis eespool, et 4G kõneside kasutab mikrokogustes intrnetti -- see pole tegelikult päris nii. 4G võrgus ongi tehniliselt ainult andmeside (pakettside), 4G võrgu kõneside on andmeside peal toimiv VoLTE ehk siis Voice over LTE ehk siis tegelikult tavaline internetikõne. Standard sätestab, et selleks kulunud andmemahtu ei loeta operaatoritevahelises arvelduses andmesideks. Need üksikud internetikasutused 4G võrgus, mis võivad tekkida ka siis kui andmeside on telefoni seadetes üldse välja lülitatud (mida ka operaatorid oma kodulehel ääri-veeri mainivad) tulenevad ilmselt sellest, et erinevad võrguseadmed võivad teinekord veidi erinevalt aru saada sellest, kas konkreetne andmesidepakett oli seotud kõnesidega või mitte.
Ja kõige seetõttu ongi äärmiselt kliendivaenulik kui operaator sellistes olukordades mitte klienti ei hoiata, kliendi nõusolekut ei küsi vaid kohe miski "päevapileti" arvele lisab.
Tasu tühistamine ei ole probleem. Päevapileti teenusest loobumine pidi olema tehniliselt võimatu.
jaanusm - mul pole aimugi, kuidas see õnnestus (ja kas tegelikult ka õnnestus, kui see tehniliselt pidi olema võimatu). Igatahes teenindaja teispool toru väitis, et alates nüüdsest olen ma loobunud päevapileti teenusest ja ma pean arvestama, et kui ma kasutan siiski netti, siis see võib väga kalliks maksma minna.
Lisan juurde, et Telial on täitsa olemas selline valik nagu MB põhine hinnastus, nii et nende väide, et siis midagi katki läheb pole arvatavasti pädev: Kui sa ei ole valinud Nädalapaketti ega MB-põhist hinnastust, siis kehtib sulle vaikimisi Päevapakett, mis on hoiab sinu internetikulud 24 tunniks kontrolli all.
On korra esinenud sellist teemat - mullu märtsis. Roaming oli juba enne EU-s õhku tõusmist välja lülitatud, aga miskipärast Genfis telefoni sisse lülitades tuli ikka sõnum päevapaketi käivitumise kohta. Kontrollisin üle ja oli roaming väljas. Ega ma enne sellele tähelepanu ei pööranud kui arve tuli ja seal oli päevapaketi tasu (vist 12EUR). Sai Teliaga suheldud ja need uurisid, et ma olla täitsa 2,05 MB kulutanud... kusjuures ühendus aktiivne 10sek... Seal oli mingi pikk nutulaul veel nende poolt, kuna nad oma andmed saavad välisoperaatorilt ja mis kõik veel. Heade kliendisuhete hoidmiseks pakkusid selle mahu (2MB) peale mahupõhist hinnastust, mis oleks olnud äkki ca 5-kas. Ma viisakalt arvasin, et kuna päevapakett sisaldab 200MB ja mina kasutasin 10sek vältel väidetavalt 2,0MB, siis olen nõus päevapaketi hinnast tasub täpselt 1%. Natuke menetlemist ja nad seda ka ei küsinudkui õieti mäletan. Tegu siis Teliaga ja üsna kange ärikliendi lepinguga, ei tea kas erakliendina õnnestuks sellist asja välja kaubelda.
Ega Teliaga ongi see, et kui vihjad, et kolid kogu oma kola (ärikliendina seda ikka jagub) kuhugi mujale, siis järgmise kõne teeb sulle reeglina keegi kellel on natuke rohkem volitust otsustada.
Ja kui sul on ka lisaks mobiilsetele teenustele muid ärikliendi "karvu majja tulemas", siis isegi kui operaatorit vahetad, siis "optiline karv" mingis osas jääb ikka Teliale kuuluvaks, arvestades Eesti andmesidevõrgu ajaloolist omapära. Ehk kui midagi juhtub, siis saad ühte sõimata, mõne teise operaatori puhul saad "sõnumitoojaga" riielda, millest suuremat tolku pole.
Päevapiletite osas veel - näiteks Albaanias sai sellga kui õigesti mäletan ainult 50 MB, mis linnas navigeerides ning sõnumeid saates kulus üsna kiiresti. Lisaks siis ilmselt ka need ülalviidatud 4G kasutamise nö üldkulud.
Arvestades et iPhone' iga ka SMS-ide saatmiseks tavaliselt netti vaja, siis see päevapiletite süsteem võib mõnel pool üsna kulukas olla.
Eks see maht on sõltuvalt operaatorist ja paketist erinev (eelmine aasta mul Albaanias oli päevapaketi maht SMS-i andmetel 0,14GB), aga täis jookseb ta jah paarikümne minutiga.
Aga sellele "õuna telefonist SMS saatmisel netti vaja" väitele ootaks küll tõestust. Olen oma 13miniga (pole just kõige eelajaloolisem) käinud 10-tes 3-ndates riikides ja igalpool on SMS-id ilma andmesideta sisse tulnud ja kohale läinud
Seda peaks vist olema võimalik ûmber seadistada aga minu kogemuse järgi on see automaatselt seotud andmesidega. Avastasin ise suhteliselt juhuslikult kui ühes kolmandas riigis kolleegi saadetud sms-id läbi ei tulnud. Õigemini tulid alles siis kui andmeside taas töös oli.
iPhone'il on oma sõnumite süsteem, iMessage, mis kasutab andmesidet ja mitte sama süsteemi nagu SMS-id. Automaatselt on vist seadistatud nii, et kõigile iPhone'idele ja teistele Apple'i toodetele lähevad sõnumid selle kaudu. Ja nendelt sinu seadmesse samuti, kui võõrad seadmed on suhtluse käigus tuvastanud, et kasutad Apple'i toodet. Kui andmesidet või wifit ei ole, siis sõnum teele ei lähe ja annab pärast veateate. Pead ise paika panema, et telefon üldse seda ei kasutaks või kasutaks andmeside puudumisel SMS-e.
Täpsemalt ei ole uurinud. Pidin suvel lapse telefoni häkkima, kui sõnumid ilma andmesideta osadele telefonidele kohale ei jõudnud ja siis sai see avastatud.
Iphonel tuleb SMS jah eraldi menüüst sisse lülitada. Isiklikult kasutan manuaalset võrguvalikut alati juba vanast harjumusest.