Elasin Barcelonas paar kuud ja kaisin pidevalt seljakotiga. Mitte keegi ei uritanudki mulle kotti käsi toppida. Aga hoidsin oma asjadel ka silma peal ja kotti vahel uhe öla peal.

Barca ja eriti La Rambla ümbrus tõepoolest kubiseb eriti pimedal ajal taskuvarastest. Nendeks on väikesed mustlased, asiaatide jõugud ja muidugi tänavatüdrukud, kes õhtul tänavale tulevad. Aga juba lennujaamas hoiatatakse ju ( vähemalt meid hoiatati) et Barcas on pättidega probleeme. Meie seltskonnal läksid "jalutama" natuke sularaha, paar telefoni ja fotokat. Kuid kui ise hoolas oled ja kannad igaks juhuks kaasas ainult vajalikku summat raha ja mitte midagi ülearust väärtuslikku ei juhtu Teiega midagi. Fantastiline linn on!!!!!!!

Paar suve tagasi ka Barcas koos sõbrannaga, ei juhtunud midagi, kuigi hoidsime ka silmad lahti eriti La Rambla piirkond. Samas tean ka inimesi, kes on seal paljaks varastatud, arvan, et ohtlik on öösel ja vindisina. Selle peale nad välja lähevadki ja need kõrvalised tänavad on seal ju ideaalsed mustadeks tegudeks. Aga Barcelona on kindlasti külastamist väärt! Fantastiline linn!

Eelmine aasta käisime Hispaanias ja saime ka täiega petta Barcelonas, umbes 80 euri varastati ära, aga saime õppetunni ja oleme nüüd ettevaatlikumad. Hoidke mustlastest eemale, eriti nendest kes enda ilusate roosidega tulevad. Igatahes jah, pärast oli ikka sitaks sitt olla ja kuidas veel. Muidu ilus linn:)

Barcelonast aastal 2011?

Tere.

Lugesime eelnevaid positusi ka turvalisuse kohta ja suht hirmutav oli see info seal. Kas asi tõesti nii hull, et varastatakse igal võimalikul hetkel? Kas asi tõesti hullem/erinev kui Rooms, Pariisis, jm?

On hullem jah. Kui ise tragi oled ei varasta Sult keegi midagi aga piisab sellest et hetkeks tähelepanu kaotada ja ongi asi untsus... Barcelonas on suuri probleeme ka rendiautodega mida kõvasti puistatakse. Klassikaline nipp on see et torgatakse rehv läbi ja kui siis peatud (see juhtub enamasti Diagonali puiesteel) tuleb abivalmis härrasmees... Kõige selle juures pea siiski silmas et olin paar nädalat tagasi 10 päeva Barcelonas ja minuga ei juhtunud mitte midagi, teistelt kuulis küll nuttu ja hädaldamist. See ei puutu muidugi asjasse aga võrreldes ajaga mõni aasta tagasi on Barcelona paraku suht turistilõksuks muutunud, kahju.

Ka meid taheti Santsi raudteejaamas paljaks varastada.Üks noormees tuli juttu rääkima ja teine kõrvalt püüdis kotti varastada, ise rumala peaga olime muidugi koti pingile pannud. Viimasel hetkel sain jaole. Barcelona ja Praha pidavat olema taskuvaraste pealinnad.

Sai kah Barcelonas paar aastat tagasi käidud. Ei varastanud meid keegi paljaks. Ööbisime korralikus hotellis (hind oli kirves!) ning linnas ringi jalutades võtsime minimaalselt asju kaasa. Seljakott oli tagurpid seljas, s.t. kõhu peal. Meie sõpruskond pidevalt üksteisel silma peal hoides. Võibolla aitas veel see, et käisime seal enne kõrghooaega. Võimalik, et pätid magavad siis veel.

http://www.barcelona-tourist-guide.com/en/general/barcelona-safety.html

See link tasus täitsa lugemist. Mõned kuud tagasi käitusime selle näpunäidete järgi. Riietus sarnaselt kohalikele, väärtuslikke asju võimalikult vähe kaasa, need mis kaasas hajutatud ja soovitavalt kindlalt luku taga. Selleks soetasime mõnusad väiksed tabad, millega seljakoti lukud sulgesin. Kuna seljakotil oli oma 4-5 sahtlit, mis igaüks ise lukuga ja selle sees veel omakorda lukkudega sahtlid, oleks vargal ka lõikumise korral tubli minut kulunud väärtuslike asjadeni jõudmiseks.

Fotoaparaat välja vaid pildistamise ajaks, peale pilti kohe tagasi. Kui keegi ootamatult juttu ajama tuleb, siis kaaslane "julgestab", ei sekku vestlusse ja jälgib seljatagust.

Olime kohapeal 4 päeva ja kordagi ei tekkinud tunnet, et meid röövida soovitakse. Ühel korral tuli kenake neiu küsima teed Girona lennujaama. Kuigi ahvatlus oli suur talle teed juhatada, vangutasin pead ja tegin selgeks, et ei tea kuidas sinna saada. Teisel korral vajasime mälukaarti, ca 02:00 öösel. Astusime sisse miskisse "türklaste" punkrisse, kaaslane jäi uksepiidale valvesse ja mina asusin kaupa tegema. Pärast rääkis kaaslane, et poes istunud 2-3 vanti olid professionaalselt hinnanud taskuid, käekella ja muianud tabade peale, mis koti küljes. Aga ka sellest olukorrast tulime puhtalt välja.

Kokkuvõtteks ütleksin niipalju, et varguse ohvriks on lihtne langeda neil, kes ei ole ohust teadlikud ja ei ole end ette valmistanud. Kohati oli purjus ida-euroopa turiste öösel parkides kolamas nähes tunne, et sellised peavadki oma varast ilma jääma.

Niisiis.Väga hea mõte- väike tabalukk seljakoti luku külge.Tänud kõigile ,kes infot jaganud.

Tegelikult ei ole tõepoolest vahet, kas olla Barcelonas, Peterburis või Pärnu rannas. Sellist saasta, kes eelistab "töötada" kaaskodanike maise vara ärastajana, leidub igal pool. Kui liigute jala, tehke seda kaine peaga ja soovitavalt mitmekesi koos; ärge kandke rahakotti riiete välistaskus; ärge laske võhivõõraid endale ligi tikkuda ükskõik mis ettekäändel ja nii edasi.

Lugege läbi see jutt: http://www.politsei.ee/et/nouanded/oma-vara-kaitse/isiklik-vara/

Arvan ka, et kõigis suurlinnades on taskuvargad alati tegutsemas. On see Tallinn või Barcelona. Kui mõistlikul määral valvel olla, siis ei ole risk ohvriks langeda just eriti suur. Teisipidi on kõik reisimisega seotu alati seotud suurema riskiga. Paljude jaoks poleks nauditav end lukkusid täis riputada ja keelduda kohalikega suhtlemast, sest äkki on tegemist osava sulipoisi või -tüdrukuga. Kui tahta oma kindlas turvamullis elada, siis reisimine peaks olema välistatud.

Elan ise juba ligi aasta Kataloonias ja niisama Barcelonas ringi jalutades pole varaste ohvriks langenud. Püüan olla hoolikas ja rakendada ringi liikumisel kõiki turvalisuse abinõusid - sh seljakoti kõhupeal kandmine jne. Aga sellest hoolimata varastati mul mõned kuud tagasi Barcelona bussijaamas öösel Girona bussi oodates väike seljakott ära (sh väljaprinditud Ryanairi piletid!). Istusin pingi peal ja lahendasin ristsõnu - ei maganud, ei käinud mitte kuskil. Pink oli teistest pinkidest piisavalt kaugel, selja taga oli sein ja küljepeal sammas. Suured seljakotid olid pingi kõrval maas ja väike seljakott minu kõrval, kintsu vastas pingi peal. Ühel hetkel väikest seljakotti lihtsalt enam ei olnud ja kogu lugu. Ei liginenud mulle selle perioodi jooksul mitte kedagi sellist, keda ma oleks märganud. Ei toimunud mingit sellist - üks tuleb juttu ajama ja viib tähelepanu kõrvale - aktsiooni. Lihtsalt keegi imbus kuidagi mööda seina tagant diagonaalis samba ja seina vahelt läbi ja suutis minu jalga puutuva seljakoti (milles oli ka tehnika ja mis ei olnud sugugi väga kerge) mu kõrvalt niimoodi ära vinnata, et ma ei märganudki. Edaspidi sellistes situatsioonides tõepoolest vähim, mis ma teha saan, on rattalukuga kõik kotid omavahel kokku kinnitada. Ja võib olla tõesti ka kotilukud veel väikeste tabalukkudega kinni panna.

Ma küll ei näe põhjust, miks lukukesed kedagi häirima peaks. Igatahes meie puhul see toimis ja polnud vajadust seljakotti kõhupeal kanda.

Mis puutub kohalikega vestlemisse, siis saab seda täitsa edukalt teha. Isiklikult ei pea suhtlemiseks kontakti tumedanahalisega, kes soovib mu õla pealt linnus*tta ära pühkida. Vestlus ja kontakt areneb üldiselt ka väljaspool inimese mugavustsooni (nii meetrike ümber inimese). Üldiselt ei soovi ma luua kontakti inimestega, kel on kombeks võhivõõrale vastu ihu pugeda.

olen kohanud vargapoisse tõesti Barcelonas - La Rambla tn-l :((( ja teine kogemus oli Roomas metroos. siiani siiski pääsenud kannatusteta. Peab jah oma kotti kõvasti kahe käega kaisutama, siis on lootust, et ei tülitata. Aga eks neid taskuvargaid ole Tallinnas ja mujalgi - kahjuks!