Vahendan kommentaari. El Nidos pidi saama nii, et maksad hotellis mingi summa kaardiga ja siis selle summa eest vastavalt vahetuskursile(mis on kirves) saad sularaha. Nii et mingi võimalus kaardiga raha saada on siiski olemas.

Lihtsam kohaliku raha vahetada dollarite vastu kui euride ??

Puerto Princesas ei osanud kohaliku Western Unioni putka töötajad EUR-i kurssi öelda, usd-ga polnud probleemi. Mujal ei küsinud eur-i kohta.

Kindlasti dollarite ning vähemasti Manilas ja Palawanil eelistatakse kohalikke peesosid. Western Unione on terve Manila ja Puerto Princessa täis. Raha automaadist võttes (mida Palawanil tõesti mujalt kui PP ei leia, kuigi kohalikud väidavad, et varsti tuleb mujale ka ning paari kohaliku panga oma ka nägime, aga rahvusvahelisi kaarte need veel ei aktsepteerinud) peab arvestama, et korraga saab enamasti võtta 10 000 peesot ning võivad lisanduda lisatasud (ka Krediidipanga kaardiga).

Meile oli El Nido parajaks pettumuseks. El Nidot soovitaks eelkõige neile, kes soovivad sukeldumisega tegeleda. Island hopping on tore, aga Palawanil on olulisemalt ilusamaid randu ning kohti, kus aega veeta, kui El Nido (ise armusime Sabangi). Pigem on El Nido näol tegemist üsna turististunud asulaga, kus linnaäärsed rannad on üliräpased (sh Golden Monkey juures asuv). Teisalt on seal õhtul mitmeid restorane, kus saab süüa ka üsna euroopalikku toitu, kui küüslauguriis peaks olema end ammendanud.

El Nidost u 15 min tricycle'i sõidu kauguselt leidsime veidi rahulikuma olemise, ööbimiskoha nimega Orange Pearl (kui ei eksi, siis sealne rand oli Los Cabanas, kus ka kohalikud käivad rannas ja peavad seda veel piisavalt puhtaks). Paaditrippe saime teha sealt kohapealt või siis sõitsime El Nidosse, aga ümbrus oli tunduvalt maalilisem ning pääsesime vees hulpivast prügist :) Lisaks oli seal elektrit alati lubatud 12 tundi kella 18-06ni ja puudus internet (loe: oli puhkus).

El Nido juures võiks kaaluda hoopis seda, et võtate matkaasjad kaasa ning veedate päeva-paar mõnel saarel päris omaette snorgeldades või mõtiskledes, kas näete ahvi või mitte.

Ahjaa, nimetatud mõttetu kose juurde viis tegelikult väga lahe trail läbi džungli ning pärast mäkke ronimist oli meie seltskonnale kosk küll pigem lohutuseks ja jahutuseks ning mõttetuks ei pidanud meist seda keegi :)

Ahjaa, ehk tuleb kellelegi kasuks.

Ööbimiskoha soovitused Palawanil: Puerto Princessas hotell nimega Deep Forest Garden Inn - sellest kujunes nii tore hotell, et põhjast tagasi tulles otsustasime viimased paar päeva seal puhata ning Puerto Princessaga tutvuda. Agodast saime mõistliku hinna (40 dollarit öö kahele), arvestades, et toad olid suured, konditsioneeriga, heade pesemisvõimalustega ning hotelli muidu väga kreisis aias oli oma bassein (ehk siis hea kosutus ringituuritamisest väsinud kehadele).

Sabangis oli õnn peatuda Daluyoni Resortis, mis on küll üsna soolase hinnaga (õigemini päris soolase), aga oma hinda tegelikult ka väärt. Kui merevaatest ära tüdined, võid mägesid vaadata... Kindlasti tore koht neile, kes soovivad veeta mesinädalaid vms...

El Nidos oli ka novembris raske viimasel hetkel ööbimiskohta saada, seega tasuks sealne koht pigem ette broneerida või küsida kohalikelt neid ööbimsikohti, mida netis ei ole. Isiklikult Golden Monkeys ei ööbiks, kuigi kallimad toad on seal üsna kenad (ja kuuldavasti töötas aeg-ajalt ka internet, juhul kui omanik tahtis ja elektrit oli).

Selle kosega võib olla nii, et ta on aeg-ajalt kobedam. Meie ajal oli ta vaid kaljupraost nirisevaks veeribakeseks kuivanud. Aga rada sinna läbi metsa oli tõesti lahe ning väikesed giidid samuti.

See El Nido oli jah selline kummaline koht, kuhu tagasi ei tahaks. Ma ei teagi õieti, mis tal viga oli. Ühest küljest nagu turistikas, teisest küljest oli seal ju turiste kordades vähem kui enamikes puhkusekohtades. Snorgeldamiseks on igav, mõned kalad küll on aga võrreldes teiste tuntud snorgeldamispaikadega - no lihtsalt ei anna võrrelda. Oluline on seal kanda vees spetsiaalseid jalanõusid, sest merisiilikud varitsevad mere põhjas ja mere põhi on korallidega kaetud. Lõhkusin oma jalad seal päris korralikult.

Golden Monkeys oli mereäärne rõduga majakene iseenesest ilus ja meie ajal sealkandi rannal prügi ei olnud näha. Omanikud olid kergelt kummalised, peale hommikusöögi toitu ei pakutud ja internetti reaalselt ei eksisteerinud. Miks nad ahve puuris peavad hoidma, sellest ma ka aru ei saanud. Küll oli erakordselt ära reostatud EL Nidost Puerto Princesa poole jääv rand, kohe kalju taga. See oli kohe väga kole koht. Kõige imeilusam salajane rand oli El Nidost saare tipu poole sõita, natuke sellest kosest edasi. Kilomeetreid pikk liivarand, puhas ja hooldatud, palmisalu kõrval. Nimi ei meenu kahjuks. Ühtegi ööbimiskohta seal polnud.

Tervitused palavast Puerto Princessast. Oleme täna siin viimast päeva, seega muljed on väga värsked. Raha saab välja võtta PP's , seda meiegi tegime. Manila lennujaamas millegipärast meie kaarti automaat ei tunnistanud, seega jäigi üle PP. El Nidos saab Art Cafes maksta kaardiga, lisandus 4-5 % juurde. Meie ei käinud Underground Riverit vaatamas , esimene päev PP viibides oli see fully booked ja tagasitulles enam ei viitsinud. Aga ausalt ega tunne puudust kah. PP ööbisime kohas nagu Hibiscus Garden Inn ja seda kohta soovitan küll kahe käega...toad suured ilusad kondiga ja aed on võrratult ilus. Kohalikud töötajad on äärmiselt sõbralikud ja abivalmid. Olime siin 2 ööd saabudes ja 2 viimast ööd, kus saime siis oma privaataiaga delux toa sama hinnaga (1800 p/öö). Privaataed polnud küll midagi erilist, aga siiski.... El Nidosse me eelnevalt ööbimist ei vaadanud,seega sinna saabudes kl 15 paiku hakkasime kohe rannaäärseid kohti läbi käima. Kuna eranditult olid kõik täis, jäi meil üle üheks ööks võtta Rosanna's cottages tuba, mis asus teisel pool teel, maksis 1800 p /öö....tuba oli kole, pime ja haises :) aga üheks ööks ok küll. Teisel ja kolmandal ööl olime Art Cafe vastas Nido Bay Inn (1700p/öö)....kõik vajalik oli toas olemas, lainemüra oli õhtul ja öösel ikka vägev...oli see majutus just rannal. Ja viimased 4 ööd veetsime paljukiidetud Greenview's Resortis, mis asus linnast mõned km eemal Corong-corongis. Esmamulje oli väga hea ja olime rõõmsad , et saime sinna....aga kokkuvõttes polnudki see midagi nii erilist. Meie cottage oli kohe kohalike eluasemete kõrval (kuigi aed oli vahel:))) hommikuti algas elu seal kl 6 koos lastekisa, seakisa , kukkede ja koertega. Omanik on britti härra,kes alguses jättis meile väga hea mulje, aga pikapeale enam mitte....eriti kui olime näinud,kuidas ta oma töötajatega sõneleb klientide juuresolekul..... Island Hoppingul käisime, A tuuril, meie ajal olid tugevad tuuled,seega C jäi ära. Tsikli võtsime ka kaheks päevaks, sai ära käidud saare tipus olevas Nacpan beachil ( Dharma, see oli see rand, mida sa mõtlesid vist) ....seal saime kohalike väikelastega kohe sõbraks, kes rääkisid meile oma elust. Käisime ka seal teises rannas mitu päeva....Marmegmeg või midagi sellist oli....ja kayaki rentisime ka. Kala sai palju söödud ja ega see rummgi maitsmata jäänud :))) Tore puhkus oli, raamatuid sai palju loetud ja päikeseenergiat kogutud....meile meeldis. Just meeldis see, et sai näha nii palju ehedat kohalikku elu. Loomulikult on El Nidost saanud korralik turistikas....ja kardan, et mida aastad edasi ,seda hullemaks asi läheb. Need siis meie kogemused, kui soovite küsida, vastan hea meelega . Ilusat puhkust, kes alles lähevad!!! Ahjaa....Greenview' sai ka krediitkaardiga maksta, 5% tuli juurde. Meil poleks muidu sularahast välja tulnud, kuna tunduvalt kallim oli see elu seal,kui olime eeldanud....

Kaks postitusi järjest, aga panen ka siia veel mõned asjad kirja, äkki abiks: PP- El Nidosse läksime minivan'ga 4,5 h . Tee on kuni TayTay' ni enam-vähem, viimased 60km on kruusatee. Kuna van'i juhid kihutavad hirmsasti,siis oli paar korda ikka kopp ees, aga mitte midagi hullu. Ja samas seal vahepeal juba ehitati veel asfalti lõike ( tegelt betoonlõike). Kalastusretkesid korraldatakse kohapeal, aga kuna me olime kahekesi vaid , siis oleks pidanud maksma terve paadihinna - 4800 p / päev Kohalike meestega sai mu mees kokkulepitud kaks hommikut kalastamise, aga mõlemal hommikul jäid ära,kuna tuul ja laine ei soosinud....noh, mu mees oli väga pettunud, oli ju see üks peamisi asju, mida ta tahtis siin teha :( Internetti oleme saanud kasutada igas majutuskohas ja see siin on olnud tasuta. Meil omal arvuti kaasas, just et saaks koduste (lastega) suhelda. Greenview's jagas omanik ka lahkelt oma arvutit kasutada. Tsiklirent oli 600 p/päev, saime selle hinnaga, kuna võtsime kaheks päevaks. Kohalik õlu San Miguel on 45 p ja El Nidos kalaroog koos riisiga u 200-290p.

See "Golden Monkey", kus me El Nidos peatusime, ei ole küll kõige meeldivam koht küla pääl ja teistele ma küll seda soovitada ei julgeks :)

Me oleme ka igasugustest kohtades maganud oma Aasia reisimiste jooksul, aga nii halba kvaliteedi ja hinna suhet pole veel kuskil leidnud.

Esiteks, see iirlasest omanik on äärmiselt ebasõbralik ja -viisakas, kui me check-in tegime, siis esimene asi, mida ta meile ütles oli, et ärge naeratage-naerge ahvide nähes, see ajab nad närvi. Keegi meist ei olnud halbade kavatsustega, selle peal väljas, et ahvid endast välja ajada. Hiljem omanik veel kurtis oma rasket saatust, et me oleme ainukesed ja esimesed kliendid, kes pole tema kohaga rahul ja et temal olevat niigi raske Palawanil äri ajada, kuna omavalitsused ei suuda isegi elektriga varustada. Omanik rääkis meile loo ka sellest, kui hea inimene ta on, et ta neid orbahve ülesse kasvatab ja PÄRAST 5-6 AASTAT puuris elamist nad loodusesse tagasi laseb.

Kuna olime suurema pundiga, siis broneerisime selles kohas päris mitu majakest. Tagumises majakeses on võimatu elada, magada ja olla diiselkütuse lõhna pärast ja me palusime teist tuba (kui diiselgeneraator käib, siis toas on võimatu olla), mille peale saadeti meid üsna ebaviisakalt pikalt. Nemad olevat tol hetkel fully booked olnud.

Golden Monkey kahjuks räägib ka asjaolu, et et meie sõbrad said tunduvalt soodsamalt El Nidossama sama hinnaga+ hommikusöök ka sees, täiesti samaväärse tasemega toad. Miks ma pean ronima kuskile surnuaia taha, kuhu ei saa pääse ükski sõiduk ligi ja kõik söögikohad ja muu asutus on 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel?

Ja hommikusöögi (milleks oli kaks röstsaia ja kohv) pidime ka ise välja nõudma, mis sest, et olime neil 7 majakest kinni pannud hooajal, mis ei ole veel turistidest pungil.

Taskulambi laenutus Golden Monkeys on 30 peesot ( tänavalgustust seal osas ei ole, pead jalutama läbi surnuaia jms) ja kui tahad, et keegi motorolleriga sinu pagasi asulani toimetaks, pead maksma 100 peesot.

Nendes esimestes majakestes, mis asuvad rannas kohe mere ääres ja maksavad tegelikult päris krõbedat hinda, on tõus öösiti nii tugev ja suur, et umbes kella kolmeni öösel ei saa magama jääda, laine peksab vastu betoonseina ja me ei suutnudki müraga harjuda nende kolme-nelja päeval jooksul. Ja kui maksad toa eest 52 eurot, siis võiks ju ometigi sipelgateta voodis magada, eks?

Ma olin täiesti ära söödud + kuna seintes on augud, siis tuppa pääsevad vabalt ka kohalikud sääsepoisid. Sääsevõrke on neil ainult kolm kogu majutusasutuse peale ja needki olid kapis peidus ning pidime paluma neid tubades kasutada.

Ma arvan, et kümnepallisüsteemis võiks Golden Monkey saada oma 3,5 küll!

Kuna tunnen, et Golden Monkeyle on ilmselgelt liiga tehtud, siis kommenteerin eelmist postitust.

Ma pole küll luksusreisija, aga päris budget tüüpi ka mitte. Peamisel on valikus 3-4 tärni hotellid ning kogemustepagas Aasias on piisavalt suur, kuid nende bungalow'ga sai igati rahule jääda. Tuleb teadvustada, et see on ikkagi bungalow, mitte hotell.

Samuti usun, et suhtlus on kahepoolne. Ka meile omanik mainis, et hambaid ahvidele näidata ei tohi, aga me võtsime selle lihtsalt teatavaks ega lasknud sellest edasist suhtlust mõjutada. Saime nendega hästi läbi ja nad olid igati abivalmid. Nad lõpus ei soovinud meilt isegi joogiveepaagi eest tasu. Pigem muretsesid ega nende seltsiv koer meid ei sega. Hommikusöögiga polnud ka mingit probleemi. Küsisid ise mis kellaks soovime ja kui ärkasime, oli verandal laud kaetud.

Ma pole küll ahviekspert, et sõna võtta kuidas neid peaks kasvatama, aga nt Google annab, et väiksemad ahvid saavad täiskasvanuks 4,5 - 6,5 aastaselt ja suuremad ahvid 2,5 - 4,5 aastaselt.

Merelaine kohin aga on küll selline, et kui see ei meeldi, siis mereäärset bungalowt ei tohiks küll valida. Ehkki toona kui me seal viibisime, oli meri rahulik ning laineloksu praktiliselt ei mäletagi. Seda kus diiselmootor asus, ei tea, meie seda ei kuulnud. Moskiitosid me ka ei näinud, kuigi ma olen täielik moskiitomagnet.

Minu jaoks oli just pluss, et bungalow ei asunud kusagil kära keskel, vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel melust. Taskulampi me ei vajanud, teed valgustas kuuvalgus. Surnuaedu, erinevalt kohalikest me ka ei karda. Sellest igal ööl mööda kõndimine oli just omapärane kogemus kuidas sajad ritsikad öös siristasid ja kakulised kusagil huikasid. Aga kui on soovi just restoranide ja baaride kõrval ööbida, siis tulebki linna südamesse hotell võtta.

Suurt pagasit, mida ise tassida ei jaksa, me ka kunagi reisile kaasa ei võta. Reisime mugavalt ja kergelt. Kui oleksid hotellis ja soovid oma pagasiga nt bussijaama sõita, siis ilmselt pead loomulikuks transpordi eest maksmist. Mis siis seal transporditeenuse eest tasu küsimises teistmoodi on.

Mina läheks iga kell just sinna tagasi. See aura öös ja vaade verandalt on midagi just minule. Melu ja korteris elu saan Eestis ka tunda. Sinna lähengi eksootikat kogema.

Ma arvasin, et see Golden Monkey soovitus siin foorumis on ülemäära kiitev ja ebaobjektiivne, ei tahtnud kellegi isiklikule arvamusele ja persoonile selle arvamuse taga haiget teha. Oleme ikka sõbrad edasi?

Minugi oma on veidi ehk liiga kriitiline ja üliõudlik, aga eks lugejad ise otsustavad. Tõde on kuskil vahepeal. Võib-olla oli kuufaas selline, et omanik torises meiega, meri tuli tuppa ja sääsed olid kordades maiamad. Iial ei tea ja ei saa öelda, et nii ei olnud. Nagu sõnavabadusega ühiskondades ikka, võib igaüks oma arvamust avaldada. Me pole ka kunagi mingit luksust taga ajanud, aga minu meelest on Golden Monkey kvaliteedi-hinna suhe lihtsalt väga paigast.

Ma olen loomade teemast rääkides üsna tundlik, ei ole ka mingi ahviteadlane, aga elementaarseid loodussarju vaadates olen teinud endale võib-olla ehk liiga põhjapanevad järeldused: vangistuses ülesse kasvanud loom, metsiku eluga mitte kursis olev loom ei tule looduses toime. Näiteks Sumatra orangutanid, kes on orvuks jäänud ei tohi mingil juhul puuris elada. Inimesed küll hoolitsevad nende eest, kuid peavad loomale jätma teatud kohastumisevõimalused ja kokkupuutepunktid loodusega. Ja kindlasti ei ole puur see koht, kus nad peaksid ülesse kasvama :)

Vastasel juhul on see loom looduses surmale määratud. Me kasvatasime kunagi oma talus ülesse orvuks jäänud rebasepoisi, aga loodusesse ta ei saanud kunagi, läks Elistvere loodusparki elama, kus talle elu lõpuni toit taldrikul ette kanti.Rebasepoiss oli reaalseks rebase eluks metsas liiga hellik, arvasid spetsialistid, kellega sellel teemal suhtlesime.

Golden Monkey puhul ahvide hoidmine puurides on hea turunduslik nipp, see ikka meelitab turiste ligi, iga hinna eest, igal aastaajal. Muud erakordset ja seninägematut seal ju pole, mida reklaamida ja mille poolest teistest erineda.

Meie jaoks osutus kogu El Nido külastus tõeliseks pettumuseks, see on see, kui ajad teiste arvamustega oma ootused nii kõrgeks. Aga kui oled 4,5 kuud Aasias ringi rännanud ja juba ühtteist näinud ja nõudlikumaks muutunud, siis see mida tegelikkuses näed ja koged (mitte loed foorumitest ja kujutad ette) tõmbab ikka vasikavaimustuse maha.

Neid kohti on tegelikult vähe, kuhu Kagu-Aasiasse üldse tagasi läheks, kahjuks või õnneks pole El Nido nende kolme-nelja koha seas. Aga ära käia tasub ikka, võib-olla ei tasuks oma kogu puhkust Filipiinidel El Nidole pühendada, aga programmi võiks selle võtta küll.

Me peaks Tripis tegema ka majutuskohtade hindamise, Tripadvisori eeskujul :) Ma tulin 2 nädalat tagasi Golden Monkeyst ja minu arvamus jääb teie kahe vahele. Omanikud: iirlasest omanik oli lihtsalt depressioonis õnnetu inimene aga pahatahtlik ta polnud. Tema abikaasa Rose (Rosy) oli aga äärmiselt meeldiv ja abivalmis ja sõbralik. Töötajad olid kõik väga sõbralikud ja armsad. Paadireisile pakuti meiele täitsa tasuta kaasa kõike vajalikku snorgeldamiseks kuni veekindla kotini. Asukoht: 15 min jalutuskäiku keskusest. Jah, tee möödus väikesest hooldatud surnuaiast. Meile meeldis see jalutuskäik, sest läbis ka kohalikku väikest kaluriküla. Hommikul sai ka mereranda pidi jalutada. Olime just soovinud olla keskusest jalutuskäigu kaugusel. Hommikusöök: see oli parim päeva alustuseks. Kui ärkasime, siis oli rõdul laud kaetud ja kohvivesi termoses ootamas. Väga mõnus oli niimoodi ärgata. Ja siis tellisime menüüst, mida soovisime. Seda ma teadsin juba broneerides, et hommikusööki hinnas pole. Majakene oli meil see rannaäärne, seest puhas ja lihtne, nagu need palmilehtedest majakesed ikka on, ei ühtki moskiitot ega muud putukat toas. Maja ees olev terrass oli see, mida igal õhtul täiega kaifisime, võrkkiiges, küünlavalgel. Elekter oli õhtuti, vist alates 16, diiselgeneraatorist ei tea midagi. Kõige negatiivsem asi oli see öine lainete müra, mis tõesti vastu betooni peksis hullu raginaga otse meie rõdu taga ja parematel öödel viskas vett üle meie rõdu ääre. Paari ööga küll harjusime aga sellega peab arvestama sinna minnes. Taskulamp oli tõesti tasuline aga see funktsioon on ju telefonidel niikuinii olemas kõigil. Ahvid puuris. See mulle isiklikult ka väga ei meeldinud, kurb oli neid seal vaadata tõesti, mingi eriline turistide magnet see ahvipuur kindlasti pole. Kõige positiivsem asi on mereäärne rõdu koos võrkkiige ja vaatega ning 200m eemal ujumiskoht, mis oli täiesti võrratu privaatrand. Peale paadireisi ma ei sanaud väga hästi aru, miks ma peaks iga päev nende kipakate paatidega võimlema kuskile saartele randa kui mul on maja kõrval täiesti ideaalne liivarannaga ujumiskoht. Hind: mereäärne rõduga majake maksis aastavahetuse ajal 41 eur öö, ette broneerides. Keskuses ei oleks me põhimõtteliselt tahtnud olla ja kobedamad kohad olid aastavahetusel kõik samas hinnaklassis. Muul ajal pidi soodsamalt saama. Ma olen ka palju reisinud Kagu-Aasias ja mul on väga palju kohti, kuhu võiks kohe tagasi minna :)

Hotelli valik soojamaa sihtkohta saabudes kohapeal - korduvalt läbiproovitud ja end täiesti õigustanud valik. Nii võib väga laheda majutuse otsa sattuda ja hilisema kurtmise asemel hea sõnaga meenutada. Abiks on teinekord hakkajamad taksojuhid, kes värsketele valgetele saabujatele aktiivsemalt ligi litsuvad. Vastavalt soovidele saab siis sõita järjest läbi niipalju majutuskohti, kuni omade silmakestega selle õige leiab. Võimalus ka keegi seltskonnast kotte valvama jätta ja omal jalal ringi vaadates sobiv koht leida. Ja alati ei pea jääma nii väikeste kohtade puhul kõik ühte hotelli, kui seal juhtumisi hetkel kogu seltskonna majutamiseks piisavalt kohti ei jätku. Vahemaad ju väikesed :)

Meil oli see nüanss, et liikusime Palawanil enamvähem kahekümne viiekesi ja kuna tahtsime võimalikult palju aega oma sõprade ja peredega olla, lähestikku ja võib-olla suurema osaga seltskonnast isegi samas hotellis ööbida, siis eelistasime ette broneerimist ja planeerimist. Kahekesi või üksinda reisides on muidugimõista kõige mugavam kohapeal ise asjad üle vaadata ja sobiv koht välja valida :) Aga narr oleks sellise pundiga oma kottide-asjadega ukselt uksele käia.

Näed, lähebki lobaks, teema kaob ja edastatud info muutub ebaoluliseks- oleme nagu need aastavahetuse sketši netikommentaatorid- igaüks ajab oma joru, mis kahjuks peaaegu üldse või täiesti Palawanisse ei puutu.

Mulle iga nädal saadetud kirjadest-päringutest võin järeldada, et Palawan on ikkagi väga kuum reisisihtkoht eestlaste seas. Katsun skännitud materjaliga ka edaspidi abistada!

Hei! Olen aru saanud, et tippajal on Underground Riveri kohad pidevalt täis. Kuidas seda ette bookida saab? (Algus ja lõpp PP-s)